.

Tuled koju. Tuled koju ja tead, et on reede. Reede! See tähendab, et homme ei pea kella peale ärkama... vähemalt ise mitte. See tähendab, et võiks pikemat õhtut nautida, et nädalavahetus liiga kiiresti mööda ei läheks. Tavaliselt tähendaks see seda, et koristaks võimalikult palju elamise ära, et järgmistel päevadel saaks seda nautida, aga täna mitte, täna ma puhkan. Jõin kohvi ja mõtlen, kas peaks ühe tassi veel jooma kohe või natukene hiljem. Tegin enne ahju tuld, nüüd on ahi soe ja uba läheb aina soojemaks. Draakon teeb oma õhtust uinakut. Varsti jõuab ka teinepool koju. Väljas on juba kottpime. Ja september saab homsega läbi. Väljas on sügis, vahtralehed on nii ilusad, päike särab nende peal ja värvid on eriti ilusad. Selline see sügis on. Ilus. Pole mu lemmikaastaaeg, aga mu lemmikaastaaegadest üks kõige lemmikum.

Tööl.
Tegin pätikohvi.
Plaaniga see ära juua.
Terve tassi.

Midagi uut.

Järeldus?

Kesknädal

Facebookis ja Instagramis jäi juba ammu-ammu silma, et süüakse uut jäätist. Nimelt tuli suvel Eesti turule Lohilo jäätised. Jätti tulb Rootsist, see on süsivesiku- ja rasvavaene, kuid proteiinirikas. Igast poest neid saada ei ole ja seetõttu polnud ka mulle silma jäänud (meie "kodupood" on Prisma). Aga kord jäi Maksimarket teele ja teadsin, et seal on hetkel sellele jäätisele soodukas, niisiis oli aeg ära proovida. Nende facebooki lehel on ka nimekiri poodidest, kust jäätist leiab. Täna proovisin vist küspsisejäätist. Ja tõesti oli hea. Mitte liiga magus (magustatud oli ksülitooliga), selline mõnus ja kreemine. Et ostaks ja sööks teinekord ka, aga mitte täishinnaga, sest nii suur jäätisesõber ma ei ole. 

Kunagi proovisin ka Coppa Della Maga jäätiseid, mis oli samuti väheste süsivesikutega, aga peab tõdema, et Lohilo maitses paremini. 

Lisaks proovisin lõpuks ära need Valio proteiinikohupiimakreemid. Enneolematut muljet pole jätnud, aga üsna maitsvad, pole samuti liiga magusad. Olen söönud neid enne tööpäeva lõppu, kui pärast tööd kohe trenni lähen, et koju jõudes ei oleks seda hirmsat  nälga. Siiani on töötanud. Ma ei söönud enne vist mitu-mitu aastat kohupiimakreeme, tavalised minu jaoks liiga magusad. Jogurtitega oli sama lugu, aga siis avastasin maitsestamata kreema jogurti. Proteiinikohupiimakreemides on 200grammi kohta 21,4g valku. Niimoodi lugedes tundub päris palju ehk siis 2x rohkem kui mu lemmik kreeka jogurt (aga seal ka rasva 10g 100g kohta). Ilmselt satun veel kohupiimakreeme poest ostma, kui on hea hinnaga, aga muidu eelistan kreeka jogurtit - segan sisse kaneeli, magustajat, marju või kakaod ja maitseb imehästi.

Kodus on tore. Draakon on natukene rahutu. Ta tahaks igapäevaselt tükk aega õues veeta, aga kui ma jõuan hilja koju ja olen tööpäevast niiii väsinud, siis ma tahan vaid toas olla ja rahu ja vaikust. Lihtsalt ma ei jäta kiisukest üksi õue. Eile ta jalutas üksi, aga ma jälgisin aknast, et ta kaugele ei läheks. Ta oli väga tubli, tuli ise tuppa. Muidu on ta ka ikka tubli ja vahva. Ootab hommikuti äratust ja tuleb siis ise ka äratama (kui just kohe voodist välja ei hüpanud). Püüan temaga ikka võimalikult palju mängida. Toidu osas on ta juba pea kuu aega olnud täielik prits... äkki kui kaheseks saab, siis läheb paremaks? :)

Esikus sai elektrijuhtmed korda ehk kips ei ole enam üldse kaugel... nüüd on selleks mõnda Kaaslase vaba päeva vaja, aga nimelt on ta nüüd mitu-mitu-mitu päeva järjest tööl. Aga küll saab. 

38. nädal 2017

Sel nädalal kogusin päris palju samme. Ja kohe palju parem tunne on! Tööle läksin jala ainult esmaspäeval, aga koju jalutasin kolmapäeval ja neljapäeval, lisaks sellele tegin piisavalt samme ka teisipäeval ja reedel. Reedel olin koolitusel Puusepa tänaval, sinna läksin jala, koju ka jala (üks ots u 4km). Tööle sõitsin bussiga kahel hommikul (autojuhilubadega oli sõit tasuta), aga ma sõitsin siiski vaid 3km ja edasi läksin 2km jala - mõnus hommikune liikumine. Kuna ma reedel olin koolitusel, siis hiljem tööle ei liikunud, et trenni teha, nii jõudsin jõusaali lisaks esmaspäevale vaid kolmapäeval. Soojenduseks oli ikka sõudmine ja edasi proovisin kangiga kükke ja astumisi kastile. Seis oli ehk veidi parem, vahepeal venitasin, R2 masinal tegin ka, sellega probleemi polnud. 

Täna otsisin oma vanad treeningkavad välja ja mõtlesin ise proovida asi paika panna. Mõni aeg tagasi saatsingi selle treenerile ja loodan, et ta teeb omapoolsed parandused ja siis ongi kõik hea. Ma loodan, et üldiselt panin hea kava kokku... aga kes seda teab. 

Eile oli laupäev. Kuna magama sain alles pärast kella 1, siis ärkasin ka alles pärast kella 10. Kaaslane tahtis discgolfi mängida, läksime siis Vooremäele, tema lennutas kettaid, mina jalutasin. Ilm oli imeilus ja rahvast väga palju. Mitmed seltskonnad lasid meid mööda, sest noh.. meil oli vaid üks lennutaja. Mina imetlesin ilusaid kärbseseeni, seal oli tõeline kärbseseente paradiis. Hiljem hoidsime veidi õelast ja koju jõudes pidin koristama hakkama, aga otsustasin korra puhata. Jahm. Ma jäin magama, diivanile. Ma ei tea, kui kaua mul ärkamine aega võttis, aga üsna kaua. Ma arvasin korduvalt, et ma olen juba ärganud... (unehalvatus), aga siis tuli välja, et ei olegi. Ei jõudnud silmi lahti teha ja ennast liigutada. Siruli olin lõpuks kaks tundi, aga öösel oli endiselt väga hea uni ja tänagi ärkasin alles kella 9 ajal (magama sai kella 23 paiku). 

Sel ajal, kui teised rattamaratoni sõitsid, siis jalutasin sõbrannaga linnas. Tiirutasime kokku kuskil 8km, tempo oli aeglane, sest pigem jutustasime. Kodus riisusin veidi ja olin kassiga õues. Seejärel panin tõuksile lõpuks selle porilaua külge ja tegin tiiru (12,5km). Pidureid peaks veel timmima, sest tagumisi pidureid mul praktiliselt ei olnudki.

Teisipäeval oli Cinamonis naistekas, kus sõbrannadega käisime. Film meeldis. Krõpsud tõin koju. Veinikokteili jõin ära kodus järgmise õhtul. 

Ja nüüd telefoniga tehtud seenepildid.

Ja ei saa ilma kiisuta.

Ja siis kui kiisu kappidele hüppab...

18092017

Ma ei tea, millal tuleb päev, kui ma taas esmaspäeva hommikud nautima hakkan. Kunagi olin ma nn hommikuinimene, aga see osa minus on hetkel kadunud. Ma ei suuda endiselt ära imestada, kuidas mu Kaaslane* vaba päeva hommikul kella 7 ajal üles ärkab ja jääbki üles! Kui tema nädalavahetustel tööle läheb ja minul on vaba... siis ma magan veel mitu tundi. Ma olen vahe peal proovinud ärgata, et päev oleks pikk ja tegus, aga siis leian, et peab puhkama ja uni on tähtis. Üldiselt ma leiangi, et kuigi ikka veel on tunne, et nädalavahetustel tuleks kõik need kodused toimingud ära teha, mida pole tööpäevadel jõudnud, siis teisest küljest tahan ma puhata ja seda ma teengi. Ma leian, et ei tasu rabeleda ja stressata, kui ei jõua, ikka juhtub, muidugi on tegemisi ja töid, mida peab jõudma, aga oluline on ka enda puhkus. Ja vot puhkagi. Olengi kaua voodis, joon kohvi voodis, loen raamatut voodis ja vaikselt ärkan, kui päeval ära väsin, siis lähen pikutan. Ja nii need nädalavahetused mööduvad - kiiresti!

Esiku remont on vahepeal nii kaugele jõudnud, et ühest seinast on veel karkass ja soojustus puudu. Aga tuult ei puhu enam kuskilt läbi. Varsti saab kipsplaate minna ostma ja edasi pusida. Seoses sellega sai ka kuuri ruumi ja seal veel asju sättida, oligi väga õige aeg, sest eile hommikul kirjutati mulle, et tooks nüüd 1-2 kärutäit puid ära. Nii tuligi kuuris veidi korda luua, üks sõber kutsuti veel appi ja puud said väga kiiresti kuuri. Mina jõudsin vahepeal õe juures käia ja teise kärutäie juures abis olla. Mehed olid nii ilusad riidad teinud. Nüüd on viis ruumi ära laotud ja ülejäänud tuleb siis, kui me tahame, kasvõi keset talve. Hetkel sellega ei kiirusta - kui remont valmis, siis saab veel laudasid saagida, siis saab lõpuks kuuri päris korda ja siis on kõik hea. Lisaks sellele niitsin eile õhtupoolikul muru ära, teadsin, et täna hakkab sadama. Hetkel meil ongi nii, et üks kord niidame meie, teine kord naabrid. Sain päris korralikult samme. Natuke sai tube ka koristatud, aga kuna esikust said kõik asjad tuppa tõstetud, siis ... külalisi ma ei oota, kõik on sassis. 

Nädalavahetusel kogusin samme kõndides, mitte väga palju, aga vist rohkem kui tavaliselt. Ja täna hommikul läks jala tööle (teadsin, mis ilm tuleb ja leidsin, et tõuksiga pole mõtet minna ja bussid mulle ei meeldi). Reedel sõitsin 3km bussiga viimased 2km läksin jala, ei tahtnud sellele "tutvu Tartuga" ringile minna, kusjuurres jõudsin enne bussi. Ja täna käisin "maja peal" ka ehk sammud sain juba tööpäeva jooksul täis, aga ebameeldivaks üllatuseks sai see, et selle kõndimisega on paremas sääres jälle ülekoormus(?). Ma ei tea, mis muud see olla saab. Saa valu ja ebamugavus on tagasi, mis seal mõned nädalad tagasi olid. Üritan homme teibi kaasa võtta ja äkki treener teibib ära. Teine asi see, et tahtsin treeningu lõpus teha tavalisi kükke (ehk raskusteta). Minu meelest oli keha soe. Aga juba pärast esimesi kükke lõi kinnituskohtadesse korralik valu, no ei liigu. Tegin kahes seerias, aga teine seeria oli eriti ebamugav. No ma ei saa aru. Möödunud nädalal püüdsin neid kohti ikka ise mudida ja rullida, aga rahuolekus pole mitte midagi viga, just siis, kui tulevad need harjutused. Hetkel on plaan neljapäeval treeneri juurde massaažilauale ronida, äkki saab need kohad lahti ja siis edasi mõelda, antud olukorras võin aga kolmapäevase alakehatreeningu ära jätta. 

Tööl on asutuste vahel plaanis sisesõudmine, umbes ühe kuu pärast. Möödunud aastal oli sisetriatlon, aga osalejaid oli vähe ja nüüd siis sõudmine. Olid ajad, kui ma käisin 3x nädalas Arena spordiklubis Priidu sõudespinningu trennis, see oli mu lemmik trenn! Aga siis tuli see liigesepõletik ja asend muutus ebamugavaks. Ja lõpuks ei käinud enam Arenas ka. Aga nüüd oleme Sõbrantsiga 2-3 aastat Luunjas väiksel võistlusel käinud ehk kord aastas ikka sõudnud. Igal juhul tundus see ala, mida võiks ju proovida, eriti kuna see toimub niikuinii Tartus ja kuskile Eesti teise otsa sõitma ei pea. Aga et sinna minna, see vajab harjutamist. Niisiis võtsin eesmärgiks enne igat trenni teha sõudeergomeetril soojendus ja võimalusel üks kord nädalas pikem sõit. Reedel oligi see pikema sõidu päev, kokku pidasin vastu vist 25 minutit. Väga raske oli! Mõtlesin ka aja peale 500m sõita, aga üksi ei ole mingit pinget (ehk pool sõitsin ära), lõpus mängisin veel 4minutit kalamängu, see oli vahva. Täna tundsin end masinal juba veidi paremini. 

*ei plaani talle sellist bloginime jätta.. aga ei ole sobivat leidnud. 

Ideid?

Blogid minu feedly's

Ma vahepeal lappason läbi oma feedly, kus on mul jälgitavate blogide aadressid, teisi Internetilehti ma sinna lisanud ei ole. Täna leidsin taas mõned, kelle lehele enam ligi ei pääse, kustutasin.. Ma ei teagi, kui mitu aadressi seal on, aga kindlasti u 30 tükki vähem kui mõned ajad tagasi. Kategoriseerida ma neid eriti ei oska, rohkem kasutan seda lihtsalt nende lehtede jälgimiseks, sest nii ei pea aadresse ise läbi lappama ja kui tuleb midagi uut, siis ei maga seda maha. Lisaks jälgin mõnda privaatsemat blogi. 

Päris lemmikuid mul hetkel ei olegi. Ja selliseid väga aktiivseid kirjutajaid on üsna vähe ehk kuigi see nimekiri võib tunduda pikk, siis on üsna palju neid, kes kirjutavad väga harva. Need, kelle lehele satun ma harva (paar korda kuus?) läbi facebooki uudisvoo (nt populaarsed Mallukas, Marimell või näiteks Rents, Costany jne) või läbi google,  pidevalt ei jälgi, kunagi olid needki feedly's, aga kui ma 99% postitustest märkisin lihtsalt loetuks, siis sain aru, et pole mõtet. Ja kui hätta jään, siis on (peaaegu) alati olemas Tikri blogroll. Praegu on selline seis, et mul ei ole eriti tahtmist, jaksu, et uusi blogisid  avastada. Tean, et kui otsima hakkan, siis ma leian kindlasti neid päris mitu (kui mitte tervelt 10) juurde, mida tahaksin jälgida. 

Kõike aktiivsemalt jälgin spordiblogijate  tegemisi. Mõned kirjutavad tihedamini, mõned harvem. Ja seegi nimekiri on üsna lühikeseks jäänud. Ei kirjutata ka ainult spordist, sekka ka muud, aga kuna põhirõhk on tervislikumal ja sportlikumal eluviisil, siis paigutasin nad enda jaoks siia:

http://iseoledpaks.blogspot.com.ee/
http://www.katjonok.com/
http://www.100hommikujooksu.ee/
http://www.helenablogi.ee/
http://lauriita.eu/
http://www.marisjamaailm.ee/
http://mindovermatterblog.net/
http://maratonimees.blogspot.com.ee/
https://healthymargit.com/
https://spordiplika.wordpress.com/
http://www.helenablogi.ee/

Elust ja pereelust ja lastest ja loomadest ja huumorit:
http://legaalneblond.blogspot.com.ee/
https://haldjapiigad.wordpress.com/
http://lipsuke.com/
http://amidahenryteeb.eu/
http://lipsuke.com/
http://britiblogi.ee/
http://kuussidrunit.ee/
http://tikriblogi.net/
http://soppingq.blogspot.com.ee/
http://www.paljasporgand.ee/
http://merje.ee/
http://seiklusjutud.blogspot.com.ee/'
https://shikenkanbaby.wordpress.com/
http://maarjaslife.blogspot.com.ee/

Ja siis niisama. Kes on natukene tuttav, kus on mõned huvitavad retseptid, mida sirvin niisama ajaviiteks, mis tahan, et oleks olemas, aga vael märgin lihtsalt "loetud":

http://angelicaasangel.blogspot.com.ee/
http://halliki.blogspot.com.ee/
http://amsterdamiseerunud.blogspot.com.ee/
https://kohvihoolikuelu.wordpress.com/
http://odav-lchf.blogspot.com.ee/
http://www.margitpartei.ee/
https://minumoodimaailm.wordpress.com/
http://vaikus-on.blogspot.com.ee/
http://www.diabeetik.ee/
http://tulirebane.blogspot.com.ee/
http://blog.lesscarbs.eu/
http://tagasieestis.com/

http://peregasoome.blogspot.com.ee

Ja siis leidsin palju selliseid, kus pole nii ammu midagi ilmunud, aga kuna .. "äkki ühel päeval" siis on need seal alles ja kui midagi tuleb, siis saab lugeda. 

https://jooksenjooksen.wordpress.com/
https://healthywithlchf.wordpress.com/
http://brigittblogib.blogspot.com.ee/
http://helevalgus.com/
https://katrihelenak.wordpress.com/
http://kunstlikviljastamine.blogspot.com.ee/
http://kaunimaks.blogspot.com.ee/
http://paksunaisepaevaraamat.blogspot.com.ee/
http://powerliftingbarbie.ee/
https://redrikablog.wordpress.com/
https://sirgjooneline.wordpress.com/
http://hedikereme.blogspot.com.ee/

Lisatud, et äkki on kunagi aega läbi sirvida:
https://lagleke.wordpress.com/
https://meditsiiniseiklusi.blogspot.com.ee/

Õde sai ilmselt kreepsu :)

Kanuumatk Õhne jõel 2017

Pühajärve Tõukerattamaratonil sain auhinnaks ka voucheri, mis sisaldas endas kanuumatka kuuele Õhne jõel. Kaks aastat tagasi käisin seal samuti kanuutamas. Sel korral algas nii, et mina kutsusin ühe enda sõbranna kaaslasega ja minu kaaslane kutsus kaasa enda sõbra kaasalasega. Kuupäeva valisime hääletuse tulemusena ja nii saigi selleks 10.september. Kaks päeva enne küll juhtus nii, et minu sõbranna pidi loobuma, aga kohe olid järgmised olemas. 

Pühapäeva hommikul pärast kella 10 võtsime siis suuna sinna Õhne jõe poole. Ma olin kindel, et stardime samast kohast, kust kaks aastat tagasi, sinna oskasin ma minna. Aga kui google maps töötas (vahepeal), siis see juhatas mujale.. ja vahepeal juhatas hoopis Lätti, mis ei sobinud. Ja seal piiri lähedal kaduski see mobiililevi ära. Jõudsime pool 12 sinna, kust ma olin möödunud korral startinud, aga seal polnud kedagi. Vahepeal oli levi ja võtsime ikka suuna Taagepere poole. Õnneks vastas lõpuks ka meie matkajuht Imre telefonile ja jõudsime ikka õigeaegselt kohale. Sealt saime varustuse ja sõitsime üheskoos Holdre lossi lähedale, kust saime vette. Sellele eelnes muidugi tehnika ette näitamine, ohutusest rääkimine ja üldise info jagamine. Vahepeal viisid autojuhid ka autod ära ja tuldi üheskoos bussiga tagasi. Nii et vette saime alles pärast kella 13. Seal pool oli Õhne jõgi laiem ja sügavam, sai tehnika kätte ja vaadata, kas kaaslasega lähed riidu või ei lähe. Mina ütlesin kohe ära, et mina tüürida ei oska ja tõesti - ma ei oska. Aga kogu seltskond oli nii, et naised istusid eespool ja mehed taga. Lisaks meile oli veel üks kaheksane seltskond (teised tõukeratturid :D oma kaaslaste ja sõpradega). Jõgi voolas Holdre lossi tagant läbi, küll on ilus! Ja esimene osa lõppeski seal, kus möödunud korral olime alustanud. Olime kanuutanud kolm kilomeetrid ja veel olnud umbes 45 minutit. 

Pärast väikest pausi jätkasime minu jaoks tuttavamal jõe osal, agaselle kahe aastaga oli loodus teinud oma tööd. Jões oli rohkem puid ehk kogu matk oli natukene raskem ja ekstreemsem. Meie matkajuht Imre oli ka kaasas, ta sõitis esimesena, seljas kostüüm, et saaks ees olla, kanuus saag ja kirves. Tema läks esimesena ja vajadusel tegi meile teed puhtaks, et ka meie pääseksime edasi. Üks metsamees oli enne öelnud, et me ei pääse läbi, sest torm oli jõele nii palju puid langetanud. Seda saagimist oli päris palju. Mõnest pääses alt ikka läbi, mõnes kohas pidime ootame, et saetööd jõuaksid lõpuni. Minu sõpradel õnnestus ka ainukesena vees ära käia, kuidas ? - sellest ei saanud ka nemad aru. Kahes kärestikumates kohtades aitas Imre meid kanuudega läbi, et oleks ohutum. 

Viimase kuuse saagimisel sai sael kütus otsa! Natukene pidi seal ise juurde pusima, aga töö sai tehtud ja kõik saime sealt läbi. Paari kurvi taga oli ka lõpp-punkt - sild. Vahepeal olime jõudnud ka Lätti ehk meie kanuumatk lõppes Lätis. Üks päev, kaks riiki!

Kõik jäime rahule.
Läbisime 10km. Ja aega läks kuskil 3h40min (kella ei pannud kinni kui saagimise tõttu ootasime).

Holdre loss.

Vaikselt jõusaali tagasi...

Varsti-varsti hakkan jälle trennipäevikuid täitma ja kirjutama, aga natukene läheb veel aega. 

Jõusaalis olen endiselt tagasihoidlik ja teen lühikesi (u 45minutilisi) treeninguid, võimalusel käin tõukerattaga tööl, aga korraliku aeroobset treeningut hetkel ei olegi.

Möödunud nädala esmaspäeval tegin ikka ülakehale harjutusi. Rinnalt surumist teen näiteks tühja (20kg) kangiga :D ja seegi on raske. Natuke lisaks kerele ja seljale (näiteks meremees ja bosul olles ülevalt tõmbed ja selja tõmbed). Harjutused olid kolmestes blokkides ja kõike kolm korda. Liiga endale ei teinud. Ja teist korda jõudsin jõusaali alles reedel, siis otsustasin veidi alakehale koormust anda ja proovida, kuidas on põlv ja säär. Esimeseks üllatuseks oli see, et mul polnud jalanõusid kaasas, aga sai ka sokkidega. Kükke teha ei julgenud, läksin jalapressi juurde ja tõstsin seal vaikselt raskusi. Juurde ka natukene kükke, aga kuna põlv oli natukene imelik, siis edasi läksin teiste harjutustega (tuhar, alaselg), kerele. Lisaks proovisin dippe, aga kuna jõud on vähenenud, siis tegin neid kummiga ja muidugi lendas see mulle vastu lõuga. Ja raske oli ka. Ja randmepaelu polnud kaasas. Üldiselt oli tunne päris hea. Laupäeval tatsasin linna vahel ringi, päris 10,5km. Aga päeva peale jõudis kohale see lihasvalu ja ma ei saanud aru millest, sest tegelikult said jalad ju nii vähe koormust... oli ju nii? Pühapäevaks oli asi veel hullem, siis oli tuhar eriti valulik ja sellega oli vaja pea neli tundi kanuus istuda. Kanuumatkast kirjutan eraldi. Esmaspäeval läksin bussiga tööle, sest ilm oli niiii vihmane ja ma olin unustanud porilauad tõuksi külge panna. Pärast tööpäeva käisin jõusaalis. Vaikselt hakkab asi arenema ja natuke sai raskusi muuta. Jalad olid endiselt piimhapet täis, aga läksin jala koju (5km), tempo oli üsna kiire ja see tegi lihastele ainult head. Täna läksin jala tööle ehk selline hommikune aeroobne liikumine. Jõusaalis tahtsin jälle alakehale keskenduda. Lihased olid juba päris head. Soojenduse tegin sõudeergomeetril, sest meil tulevad oktoobris võistlused ja mõtlesin, et võiks ju minna. Jalapressi alustasin väga tagasihoidlikult, tahtsin soojendusringi teha.... aga juba selle lõpuks lõid kõik reielihaste kinnituskohtadesse valulikkus. Proovisin kergeid kükke ja jalaahetusi ka. Aina hullemaks läks. Selle peale võtsin hoopis rulli ja rullisin, aga see ei õnnestunud hästi, muidugi oli valus (ja ebamugav), rull oli seekord tavaline, mustrilisega oleks ilmselt veel hullem olnud. Harjutused tegin siiski lõpuni ehk kolm korda läbi ja lisasin siis mõned teised harjutused. Tuleb ise neid jalgu mudima hakata. Spordimassaaž oleks muidugi eriti hea, aga noo... see maksab. Enda sõrmed ei maksa. Ma loodan, et homme on jalad vinks-vonks, aga kinnituskohad vajavad siis hoolt. Täna jäi (okei, eilsest juba) tõuks tööle, et äkki jalutan ka homme. Nädalaahetusel tahaks ka sportida. 

Aa. Möödunud nädala laupäeval käisin sõbrannal abis kartuleid võtmas! See oli vahva. Polnud seda mitu aastat teinud. Lõpuks sai meid üsna palju kokku ja koos oli nii vahva ja tore ja töö läks nii ruttu. Nad tahtsid meile kõigile suure koti kartuleid anda, aga väga ei tahtnud võtta, sest saame neid Läänemaalt. Vanavanemad on alati nii rõõmsad, kui saavad noortele midagi kaasa anda, seetõttu võtsimegi natukene, sest selle aasta kartulit käesolevalt ei olnudki. See oli ka jalalihastele paras trenn. Oh, nii vahva! (Lapsena ma ilmselt nii ei arvanud.)

Naeratades on lihtsam

Möödunud nädalast läksin kolmel hommikul tõukerattaga tööle ja kolmel õhtul tulin koju ka. Kahel hommikul läksin autoga ja ühel õhtul tulin jala koju. See üks õhtu, mis nüüd õhku rippuma jäi, siis läksime Sõbrantsiga otse linna. Nimelt toimus neljapäeval see heategevuslik üritus nagu "Esimese koolikella jooks". Ilm oli imeilus ja soe. Jõudsime enne kella nelja ja enne jooksu proovisime erinevaid asju, mida sai. Näiteks ratastooliga ringi liikumist, polnud sugugi lihtne. Hiljem proovisin tükk aega ühest kaldteest üles saada (selle R-kioski ees, mis Küüni tänaval on), aga ei õnnestunudki, lõpuks olid käed nii väsinud, et ei jõudnud enam proovida. Jooks oli lühike, aga kui Ülikooli tagant pidi otse üles Toomele minema, siis võttis hinge kinni ja pulsi lakke, aga jooksime rõõmsalt. Töölt tuli veel kaks kolleegi. Hiljem otsustasime osaleda ka ratastooli teatesõidul, päris vahva. 

Kahel õhtupoolikul käisin jõusaalis, et vaikselt rajale tagasi saada. Pikka trenni ei teinud. mõõdukalt 45minutit ja plaani panin ise kokku. Kuna jalg on endiselt tundlik, siis alakeha jätsin täiesti välja. Eks pärast esimest päeva andis kohe tunda, aga tundsin, et tegin head. Kuskilt peab ju alustama. Eks varsti tuleb kava ka ja siis on asi rohkem paigas.

Kui ma eile treenerilt küsisin, mida ma tegema peaksin, siis ta ütles, et pirukaid ja kooke küpsetama ja puhkama. :D Täpsustuseks, et kuna hooaeg on läbi, siis teha paus. Aga kuna kogu aeg ongi üks paus... ja tõuksi ei ole ma juba mitu nädalat spordi mõttes teinud (jalg), siis on paus juba piisavalt pikk ja tahan teha midagi, kus ma tulemusi näen. Kergelt öeldes oli raske rinnalt surumist tühja 200kg kangiga teha... kõik teised harjutused olid ka ikka väga väikeste raskustega. Pisitasa. Ütlesin treenerile, et tahaks sellist kava, mis toetaks Fitness 5 harjutuste tegemist. Eks paistab. 

Eile palusin treeneril jala ära teipida, enne tegi ta säärele korraliku massaaži. See üks koht oli seal nagu kivi, ma ikka krigistasin valust hambaid ja pigistasin silmad kõvasti kinni. Et ei hädalda ma tõesti niisama, tõesti on seal mingi jama. Aga täna on juba parem ja teip teeb oma töö. Põlv tunneb end hästi, võib-olla nädala teise poole trennis püüan jalapressi või kükke teha.

Nüüd peaks jälle kassi üles ajama, et tal öösel hea uni oleks.