Mõtlesin tükk aega, et tahaksin endale sellist taime nagu kalanhoe. Mõtlesin poodides silmad lahti hoida, aga tavaliselt ma ei mäletanud, mis taim see oli. Hiljaaegu tuli jälle meeldeja vaataisn uue pilguga. Üks päev sattusin aga ühte Tartu fb gruppi kolama, kus asju tasuta või millegi eest ära antakse. Vahepeal ma olin mitme sellise grupi liige, aga siis mingi aeg astusin välja, sest ei tundnud vajadust. Samuti olen need oma fb seinalt kõik ära peitnud (ja eks sellepärast mulla ka eriti ei meenu, et need olemas on). Aga sattusin nägema, et üks naine andis tasuta ära kalanhoe taime, üks soovija oli enne mind, aga tema ei ilmutanud endast märki ja nii saingi mina taime endale. Kusjuures läks veel nii hästi, et taimed andis ära tema ema ja sain hoopis kaks taime ja selle ka, mis sellel õnnetul pildil on. On ikka toredaid inimesi. Ühe kalanhoe annan õele. Ja see, mis pildil, selle istutasin just ümber. Kusjuures ma üldse ei arva, et Draakon seda meelega tegi, ma usun, et ta tahtis lihtsalt rohtu süüa, aga sikutas veidi liiga kõvasti ja taim oli üsna kuiv... ja üsna ääre ligidal ja nii lendas see sealt alla. No ikka juhtub.
Ma teadsin, et mul on nädalavahetuse plaanid sellised, et laupäeval kolan veidi ja otsin sõbrannale kingitust, õhtul olen tüdrukutega saunas ja pühapäeval käin sõbranna tütre võistlusi vaatamas ja hiljem peame tema sünnipäeva. Aga tegelikult oli nii, et kõik need asjad olid laupäeval. Nii ärkasin laupäeval juba kella 8 paiku ja kella 9 aeg läksin kodust välja, et käia Sepa Keskuses ja Magaziinis ja käisin ka Sõbrakeskuses ja lõpuks ka Prismas. Kusjuures ei leidnud seda, mida otsisin, küll aga kaotasin midagi. Koju jõudes hakkasin võtmeid otsima, üsna rahulikult... ei leidnud. Lõpuks läksin autosse ja kallasin käekoti tagurpidi, aga võtmeid ei olnud. Autos ka ei olnud. Helistasin õele, kes õnneks oli veel perega kodus ja nii pidin sõitma vaid 12km linnast välja, mitte 50+km. Sain teised võtmed ja otsisin veel, aga ikka ei leidnud. Vahepeal küpsetasin kooki ja saatsin kõikjale kirjad, kus ma olin käinud. Üsna pea oli kook valmis, võtsin selle kaasa, jalutasin kesklinna, käisin Zeppelinist läbi ja lasin kohe uued võtmed teha (mitte, et ma möödunud nädalavahetusel poleks just duplikaate teinud, AGA need olid mul ju kodus, et kui lähen ise ära rohkem kui üheks ööks ja saan need anda kellelegi, kes mu Draakonit vaatamas käiks). Seejärel sai mõnda aega võimelmist vaadatud, oh kui tublid ja ilusad noored tüdrukud. Pärast kella 15 läksime sünnipäeva tähistame, jõime kohvi rohkem kui küll ja tundsime end lihtsalt hästi. Sõbranna lastele olin ikka oma. Jõudsin koju poole 19 aeg, sest sõbranna läks öövahetusse, mõtlesin, et pakin kiirelt asjad ja jõuan kella 19ks Veerikule. Ilmselgelt ei tea ma mitte midagi Tartu bussiliiklusest, sest sinna sõidab ju üks buss ja seegi harva. Klapitasin ühe ja teise ajaga ja tundus töötavat, lihtsalt pidin hilinema (mis mulle üldse ei meeldi). Aga kui ühe bussi pealt maha läksin ja teisele istusin ja kaarti viibutasin, siis müüs mulle uue pileti. Mina arvasin, et mul on kohe tunnipilet ja võingi ühe bussi pealt teisele hüpata. Lugesin siis teksti klaasil ja seal oli nii ühekorra pilet kui ka tunnipilet, aga kuidas ma siis tunnipileti saan? Tegi natuke pahaseks... Aga seda bussiliiklust pean ma hiljem veel rohkem uurima, sellest teinekord. Tüdrukutega oli tore. Saunaahjus kustus vahepeal tuli ära, aga saime hakkama ja saun tuligi mõnus naistekas. Ajasime juttu ja olime niisama. Plaan oli viimase bussiga linna sõita, et koju jalutada. Tore plaan. Kõik klappis. Aga bussile jõudes selgus, et see sõitis vaid kaks peatust ehk Nooruse tänavani ja oligi kõik. Läksime ruttu Riia mnt, et sealt ikka läheb mõni buss (kell oli 23:30), aga ei, kõik bussid olid läinud. Nii palju siis toredast bussiliiklusest. Sai siis linna jalutatud ja mina suundusin kohe kodu poole edasi, kokku tuli ainult 4km, üsna tempokas kõnd, ma lihtsalt ei olnud sellega arvestanud (juuksed märjad, sest otse saunast ja hkm, mütsi olin koju jätnud). Aga jalutuskäik oli hea. Ja ega ma pikalt kodus ei olnud, tegin varsti veel ühe tiiru (6km). Ja siis läksin rõõmsalt magama.
Hommikul ajas kiisuke mu üles ja sai süüa, seejärel magasin mina edasi. Olin otsustanud, et olen nii kaua voodis, kui ise tahan. Ärkasin kella 12 aeg. Jaa, vot, seda juhtub tõesti vist ainult üks kord aastas! Tunne oli hea. Tegin kohvi ja läksin voodisse raamatut lugema. Otsustasin, et veedan terve päeva voodis, kuigi korraks ma pidin tõesti ikkagi kodust väljas käima, sest mu võtmed olid leitud ja tahtsin need kätte saada. Aga koju jõudes panin kiiresti jälle särgi ja hommikumantli selga ja lesisin edasi. Jaa, natuke tuli koristada ja süüa teha, aga siis ronisin jälle voodisse. Oh, küll oli hea. Raamatu lugesin läbi ja õhtul alustasin uuega. Tundus, et kella keeramine mõjus ka hästi, sest õhtul tuli uni varem.
Ja hommikul ei olnud nii raske ärgata. Et see jääks ka nüüd nii! Viimastel nädalatel on see hommikune ärkamine ikka väga raske olnud.
Vahepeal tuleb teiste asjadega ka tegeleda.. mõtteid on veel. :)
