Mul pole midagi selga panna. Sest täpselt nii ongi. Viimasel ajal kannan suurema osa ajast trenniriideid (ja näiteks trennipükse, mis alla vajusid..) ja kui siis panen jalga need lemmikteksad, mis said alles ostetud, saan aru, et jahm. Veidi suureks jäänud. Püksirihmaga püsivad üleval, aga rihm vajaks lisaauku, aga kui teha lisaauk, siis jääb pükstevärvel imelik. Sellised probleemid. Reedel mõtlesin näiteks kleidiga tööle minna, sest pidin autoga minema. Olin kindel, et panen selle ilusa punase kleidi (mõne arvates oranži), aga panin selle selga.. no ja ei istu enam hästi. Veidi üle kuu tagasi ostsin selle ja istus nii kenasti taljes, aga nüüd on suur. Rinnaümbermõõt on samuti väiksemaks läinud... Trennipükstest nii palju, et kui üks kord Lõunakeskusesse sattusin ja juba enne seda olin läbi käinud kõik need hilpude poed (Seppäla, New Yorker, Reserved, Takko, Lindex), aga kuskilt midagi ei leidnud! Ise H&M-is käisin, mis oli alles avatud. Ei leidnud, sest olid imelik või imelikud materjalist või ilmatuma kallid. Lõpuks läksin isegi Terranovasse ja seal oli kaks enam-vähem normaalset paari, mis sai ostetud, sest parasjagu oli seal -30%. Eks need ole ikka musta värvi, natuke kollast (või rohelist?) juures ja lõppevad alla põlve, et norm pikkus, piisavalt kõrge taljeosaga ja välimus täitsa norm (selle raha eest veel väga hästi). Värvi tõttu ikka palav hakkab, aga no nii ongi. Kõik trennipüksid on mul tumedat värvi, no ei oste nii heledaid ja siis higistad ja higistad.. ja kõik higistamine näha.
Positiivsema noodi juurest on need jakid, mis said vist aasta alguses? ostetud, käsivartest taas täiesti parajad (vahepeal selga läks, aga liigutamine oli raskem, sest tegin aktiivselt jõusaalis trenni). Samas kui need nööbikesed eest kinni panna, siis enam hästi ei istu.. no hoian siis lahti. Aga see, et käsivarest paras näitab seda, et lihast on ka omajagu kadunud. No tuleb mingi aeg uuesti kasvatama hakata.
Ma ei osanud arvata, et -5kg võib niimoodi riideid mõjutada. Kaalunumber on ju tore, aga tahan, et keha oleks ikka treenitud.
Kergelt öeldes on täna reietagumised ja tuhar kanged. Ilmselt on homme hullem. Säärtel pole viga midagi. Kas ma eile tegin mõne venituse? Ei! Aga täna üritasin natukene rullida. See tuleb mul üsna kehvasti välja, sest ma ei saa niimoodi kätele toetuda, samuti on mu rull üsna algeline, aga usun, et natukene sain ikka abi. Et õigeid asendeid saada, siis lugesin ja vaatasin Margiti postitust.
Vahepeal lugesin taas mitu raamatut läbi, aga siis hoog rauges ja nüüd ei hakka enam minema. Samas peaks selle läbi lugema, sest iga päev võib tulla raamatukogust teade, et mind ootab uus raamat. Lootsin, et saan enne kolmapäevast naistekat ka "Mina enne sind" (Jojo Moyes) läbi lugeda, aga ilmselt ei jõua see minuni.
Pea kõik kirjutavad ka blogauhindadest. Üritus jätab mind külmaks, aga kuna blogisid loen ma üsna palju, siis oma hääled ikka andsin. Tegin seda juba tükk aega tagasi ja ega täpselt ei mäletagi, sets mõnes kategoorias oli mitu lemmikud ja mõnes teises ei ühtegi (ehk ei hääletanudki). Näiteks ei valinud lemmikut: aiandusblogi, arvamusblogi, DIY blogid, fotoblogid, haridusblogid, ilublogid, Investeerimisblogid, kokandusblogid (?), kultuuriblogid, moeblogid, noorukiteblogid, poliitblogid, raamatublogid, reisiblogid, remondi-ja sisustusblogid, tehnikablogid, videoblogid. Ehm, okei. Kui seda nüüd lugeda, siis mis kategooriates ma üldse hääle andsin?! Vast ikka elublogid, beebiblogid, spordiblogid, kaalulangetamise blogid, taludeblogid, elu välismaal blogid ja täidetud said ka viimased vabavaliku küsimused.
Ühel hetkel tekkis arvamus, et tööl läheb äkki natukene lihtsamaks. See oli petlik. Njaa, algavad puhkused (juba on alanud), aga ei saanud ka need tööülesanded otsa, mida arvasin saavat. Tuli hoopis juurde. Ja ikka suvel. Aga mis teha.
Isegi kui ma mõtleks millegi tõttu tööd vahetada, siis tundub see minu jaoks võimatu variandina. Üks asi on see, et mulle meeldib mu töö. Ja seltskond. Aga lisaks olen ma harjunud nii hea juhtimisstiili ja ülemusega, et ma ei kujuta ettegi, et peaksin töötama kellegi alluvuses, kes ei ole juhiks sündinud ja ei oska juhtida nii nagu peab. Kuidas siis peab? Nii et hästi on. Lisaks sellele, et ta on juhina super, on ta ka inimesena super. Ja mul on hea meel, et seoses erinevate tööülesannetega olen pidanud temaga rohkem suhtlema ja kokku puutuma, sest muidu ma seda ilmselt ei teaks ja mul puuduks see kogemus. Ma reaalselt tunnen, kuidas inimene hoolib ja on vajadusel olemas. Ja oma töötajate seas märkab ta ka muud, mitte ainult tööasju. Ta märkab. Ja ta on.
Täna käisin kulme korda tegemas. Sõbranna küsis, et miks ma ise ei tee. Värvida ikka oskan, aga ei tule niimoodi välja nagu mina tahaks. Ja ei jää nii ilus. Ja mu kulmud on endiselt erinevad. Sel nädalal lähen juuksurisse ka, kuna töölt on mõned vabad päevad, siis lasen nende juustega mässata õppesalongis (ehk hoian raha kokku). Mind juba tükk aega vaevab tunne, et peaks juuksed lühemaks lõikama. Tunduvalt lühemaks. Aga vot ei ole seda aega veel pannud... ja ei tea, kas panen. Tahan nagu lühemat soengut ja kui hästi lõigata, siis sobib ka (aga peaksin juuksuris tihedamalt käima hakkama), aga teisel hetkel vaatan neid juuksed.. või seda hobusesaba ja mõtlen, et kas tõesti raatsin, olen ju pikalt kasvanud ja ei siis ei saa patsi. Siis aga mõtlen, et juuksed kasvavad ju tagasi! Kasvasid ju selliseks nagu on praegu. Aga kas see seong mulle ka tumedama juuksevärviga sobiks? Ma ei tea. Raske on. Aga küll oleks hea, kui rattakiivri alla ei pea mingit patsi suruma.
Oli veel teisi mõtteid, mida kirja panna, aga kõik mõtted panid plehku. Ehk teine kord.
