Trennipäevik 25.07. - 31.07.2016

Üldiselt ikka selline tavapärane nädal, kus hommikused kõnniringid ja kiire töötempo väsitavad ära ja õhtul enam jaksu ei ole. Unepuudus andis üsna korralikult tunda ja nii läksin neljapäeval juba enne 8 voodisse, et veidi lugeda ja kell 8 panin juba silmad kinni. Sain peaaegu 8h magada ja reedel oli olemine palju parem. Üldiselt oli kolmapäev selline küllaltki sinine - see üks päev, kui mul oli vaja lehed kiiresti ära jagada, kodu koristada, sest õhtul tulid külalised... see üks päev ja hommikul sain smsi, et trükikojas häire, lisaks oli reklaamipäev, mis võttis parasjagu aeg. Postimees ja õhtuleht jõudis minuni 6.20, viimasel ajal lõpetan ma oma ringi umbes pool 6, et jahm.. olin kergelt öeldes ajahädas ja mitte parimas meeleolus. Nii tuli ka peaaegu topeltring (12km) ja olemine oli väsitav, päristööle jäin veidi hiljaks, aga sellest polnud probleemi, olen läinud mitmel hommikul varem. Ja üks hommik ärkasin lihtsalt väga vasaku jalaga ja eilsest saati on lihtsalt kurbus peal. Jahm, nii on.

Kuigi ma magneesiumi võtan, siis aeg-ajalt esineb ikka säärtes krampe.  

Esmaspäev - hommikune "kõnniring" 6,53km; tõuks 6,06km 19min43sek (avg 135x', max 160x'); ja õhtul 6,05km 19min32sek (avg 134x', max 161x')

Aktiivsus: 188%

Teisipäev - hommikune "kõnniring" 8,71km; tõuks hommikul tõuks 6,14km 19min51sek (avg 130x', max 152x') ja õhtul tõuks 6km 19min51sek (avg 125x', max 156x').

Aktiivsus: 322%

Kolmapäev - hommikune "kõnniring" 12km; õhtul olid sõbrad külas. Hommik oli tõeliselt sinine.

Aktiivsus: 217%

Sõpradele mustikakeeks.

Retsept on raamatust "Kelmikad keeksid" Angelika Kang ja Lia Virkus, laenasin õelt.

Õhtu lasanje, mustikakeeksi, kohvi, mahla, vahuveini ja ussisõnade seltsis.

Lasnaje oli täiesti tavaline, ei hakanud sõpru ära ehmatama. Endale tegin lihtsalt teise versiooni ja seegi oli imeline!

Sellised õhtud on minu õhtud.

Neljapäev - hommikune "kõnniring" 6,62km; tõuks 6,12km 18min41sek (avg 142x', max 165x'), soojendus tõuks Tammekale 3,86km (17min04sek); välitreening Tammel 45min; rahulikult tõuksiga koju 3,7km (13min54sek). Ja veel jalutasin 1km. Jalad olid kanged.

Välitreeningul tegime korralikult veel soojenduse ja vatti said ikka jalad, aga vot kaks päeva hiljem olen mina rohkem muid lihaseid tundnud. Mõnus oli! Viimsasest "maasikast", mis oli burpee, ma "pääsesin". Esialgu ütles treener, et tuleb neli naist, aga siis tuli neli meest ka. Ja nüüd on ta kaks nädalat puhkusel, just sai harjumus sisse... Aga üsna varsti algab mul jälle pigem jõusaali hooaeg. 

Viimase välitrenni tegime pisistaadionil.

Aktiivsus: 212%

Reede - hommikune "kõnniring" 7,12km; tõuks 6,1km 19min58sek (avg 139x', max 158x') ja õhtul tõuks 8,34km, sest oli vaja mõni lehepeatus teha ehk 36min32sek (avg 134x', max 160x')

Aktiivsus: 204%

Laupäev - hommikune "kõnniring" 6,68km; tõuks õhtul 22km 1h9min22sek (avg 141x', max 167x'). Lisaks olin üle 4h metsas marjul iseendaga. 

Aktiivsus: 308%

... kui seda metsa vaid ees ei oleks. ("Vari" Juhan Liiv)

Pühapäev - hommikul käisin linnas ehk jalutasin 4,1km ja lõpuks mõtlesin Pokemone ka püüda (jah, see on tõsi!), aga 3km peale sain neid ainult umbes 3 ja väga imelik oli telefon käes ringi kõndida, rääkimata sellest, et see sõi hirmsat moodi akut. 

Päeval oli plaan lebotada, aga nagu tööinimese nädalavahetus ikka, siis sadas vahepeal vihma ja päevitamisest ei tulnud midagi välja. Lebotada sai. Tukastasin korduvalt ja viimane tukastus oli juba kodus 2h, nii raske oli end voodist välja saada aga lasanje tahtis tegemist.

Ja nüüd õhtul tegin jooksu 5km, et jalgadel see samm ka ikka meeles oleks. Aeg oli 32min18sek (avg 158x', max 178x'). Üsna palav oli. Jalad olid kanged ja rasked. 

Aktiivsus: 184%

Minu ümmargune LCHF lasanje. Tuli just ahjust.

Retsept on mingil määral LCHF raamatust, aga tegin ikka omamoodi... lõikasin suvikõrvitsaribad, panin ahju, samal ajal praadisin hakkliha, lisasin juurde hakitud sibula ja tomatid, maitsestasin, lisaisn tomatipasta. Ümmargune vorm, sest pisikest kandimist ei ole. Üks kiht suvikõrvitsat, siis hakklihavärk, puistasin peale riivjuustu ja veidi vahukoort, uuesti suvikõrvits ja hakkliha ning juust ja vahukoor ning ahju. Täna polnudki aega maitsta, kell palju. Aga kolmapäeval maitses see ülihästi!

Ja mis ootab uuel nädalal? Laupäeval on võistlus ja kõik muu on mõistatuslik. 

Purjetamine Tamulal - Tuuletark

*Tahtsin sellesse postitusse tuua rohkem emotsioone, tahtsin pilte... aga täna pole see päev. Ja fotoaparaat jäi sel päeval koju.

Pärlijõe võidukotis oli üks prii pääse Tuuletargaga Tamula peale sõitma. Ma vaatasin seda, aga ei pööranud sellele eriti tähelepanu (häbi tunnistada!). Ma arvan, et ma ei tahtnud eriti uskuda, et see on nii lihtne, et ongi tasuta.. või et tegelikult peab suurem seltskond veel kaasas olema. Ja mitte esikolmikusse saanud osalejad said 50% soodustusega piletid. Nii läkski nii, et minul oli enda prii pääse ja üks 50% pääse. Ja esialgsete hinnangute kohaselt oli väga raske leida aega, millal sinna minna, aga see oli ainult ennatlik hinnang.

Tegelikult juhtus nii, et töökaaslasel oli sünnipäev ja mõtlesin, mis ma mõtlesin, raske oli välja mõelda, mida talle kinkida. Ja lõpuks leidsin, et just see jahiga Tamula peale on suurepärane pakkumine. Niisiis bronnisin ta üheks õhtuks ära ja ei öelnud ka, kuhu me lähme. Võib-olla ta aimas, kui lõpuks Võrru jõudsime, sest üks kord varem oli sellest purjetamisest juttu olnud... aga ega ta ei reetnud.

Tuuletark OÜ tegutseb Kaarli käe all ja sel suvel saab tema jahiga esimest korda Tamulal sõita. Möödunud suvel tiirutas ta ise ja tegi sõite lähedastele. Kaarel ise on nii sümpaatne ja tore juba sõnumeid vahetades. Ja kohtudes ei pidanud pettuma. Alustasime Tamula ranna juurest. Ilma oli selline pilves, aga soe. Kartsime vihma, aga seda ei tulnud. Tuult oli veidi. Kohe alguses pakkus ta, kas me tahaksime purjede heiskamisega aidata ja muidugi tahtsime. Ise ei oleks osanud midagi teha. Ja nii me sinna järvele läksime.

Suurema osa ajast tüüris töökaaslane. Läksime pärituult vaikselt ja kui saime vastutuult, siis kiirus tõusis. Nii mõnus. Vahepeal oli jaht ikka üsna kaldu. Lihtsalt nautisime õhtut ja head seltskonda. Kui ma ise poleks olnud autoga, siis oleksin tellinud ka puuviljad ja vahuveini, aga keegi pidi ju roolis ka istuma. Küll aga pakub Tuuletark igasuguseid huvitavaid teenuseid. Ja kui jälgida Fb lehte, siis tuleb sinna pidevalt nii palju ilusaid pilte.. oh need päikeseloojangud!

Tuuletark fb lehelt.

Ikka Tuuletark fb lehelt

Vahepeal käisime keset järve ujumas. Ma ei olnud kunagi varem keset järve ujunud! Vesi oli vist sama temperatuuriga mis õhk. Minu õnnetuseks ei saanudki veega pikalt harjuda, sest redelil oli vaid 2-3 väikest astet ja pidingi kohe vette minema. Korraks oli jahe ja siis niiii mõnus. Kaarel viskas meile muidugi nööriga rõnga ka, et saaksime selle lähedusse hoida ja me kuskile ära ei kaoks. Jälle oli üks asi esimest korda elus. Pärast ujumist hakkas veidi jahedam, kuigi õhk oli endiselt soe, siis mässisin end mõnusasse pleedi (see oli roheline) ja nautisin sõitu. Vahepeal üritasin mina ka tüürida ja esimese hooga tegime muidugi pirueti. Meestel tuleb see ikka paremini välja. Natuke ma sellega ikka vaeva nägin, aga varsti andsin tüüri jälle üle ja nautisin sõitu.

Rääkisime elust ja olust. Ja olemine oli nii mõnus.

Järvel olime veidi üle 1,5h, täpselt selline paras aeg, et jõuab teha ka ujumispeatuse ja vajadusel saavad nautlejad ise jahiga tutvuda ja aidata.

Meie jäime õhtuga väga rahule. Ja soovitan teistelegi. tean, et välja sai jagatud üsna palju 50% sooduspileteid, kuid tagasi on neid jõudnud väga vähe. Inimesed vist ei usu, et päriselt ongi soodus. Purjetama võib minna üksi või kaksi või veel rohkem. Ainult võtke temaga ühendust ja leidke sobiv aeg, tulemas on ilusad sumedad augustiõhtud ja päevad!

Hiljem käisime Spring cafes söömas. Koht oli kena, kevadiselt värske ja roheline. Toit tuli kiiresti, aga koguselt oli üsna väike. Niisiis, et kõht täis saada, oleks pidanud vist kolm käiku võtma, aga meie piirdusime ühega ja läksime edasi Tartusse kohvi jooma.

Ujumine.

Nautisin.

Spring Cafe

Mis see sünnipäev siis koogita on? Küünlad olid ka peal.

Üks roheline kiisu.

Trennipäevik 18.07.-24.07.2016

Kasutan lõunapausi niimoodi targalt, et kirjutan ruttu trennipäeviku ära. Kui nädalale tagasi mõelda, siis meenub mul vaid töö ja vaikselt tekkiv väsimus. Ja pikale tõukerattaringile ei jõudnudki. Plusspoolte pealt käisin välitreeningus ja sörkimas, aga keskenduda oleks vaja hoopis Footbike Eurocupile.


Esmaspäev - hommikune "kõnniring" 6,5km (avg 99x'; lehti oli väga vähe ja see läks nii imekiiresti), tõuksiga tööle 6,06km 18min20sek (avg 154) ja koju 6,06km 20min21sek (avg 134x'). Rohkem esmaspäevast ei mäleta, ju oli toimetamist.
Aktiivsus: 170%

Teisipäev - hommikune "kõnniring" 6,5km (avg 100), tööle tõuksiga ikka 6,08 km 19min12sek (avg 1349 ja koju 6,07 km 20min48sek (avg 141). Aitasin kooke küpsetada.. või no ma rohkem küpsetasin ja töökaaslane segas. Tuli kaks imehead šokolaadikooki (nii teised rääkisid ja ise proovisin kolmapäeval pisikese tükikese).
Aktiivsus: 215%

Kolmapäev - hommikune "kõnniring" 7km (avg 100). Pärast tööd käisin abis marju korjamas. Õhtul käisin sünnipäeval. Taaskord väsinud.
Aktiivsus: 156%

Neljapäev - hommikune "kõnniring" 8,1km (avg 99), tõuks 6,07 km 18min25sek (avg 144) ja 4km soojendust 16min59sek (avg 137 ehk sõitsin töölt Tamme staadionile), välitreening 1h6min, rahulikult koju 3,5km 14min14sek.
Välitreening ajal said vatti nii reie esimesed kui ka tagumised (nt konnahüpped õiget pidi ja tagurpidi) ja kõhulihased. Ilm oli palav ja lämbe. Muru oli mõnus. Seltskond tore. Mul oli nii hea meel, et läksin.
Aktiivsus: 267%

Reede - hommikune "kõnniring" 7,6 km. oi neid haigeid jalgu.. ja kõhtu. Isegi naerad ei saanud, kõhulihased olid nii hellad. Puhkasin. Õhtul käisin Tamulal, aga sellest järgmises postis.
Aktiivsus: 134%

Laupäev - hommikune "kõnniring" 6,7km (avg 96x'), jalutasin hommikul 3km. õhtul jalutasin 5,83km. käisin jooksmas 4km 26min59sek (avg 156). ja tegin veidi harjutusi (ainult 10min, kõht oli endiselt hellake).
Aktiivsus: 248%

Pühapäev - puhkepäev. olin metsas mingi 3h.
Aktiivsus: 139%


Uue vöö ja anduriga on aktiivsus korralikult vähenenud, ju siis eelmine valetas ikka ka. Nüüd tahaks koju tuttu minna, aga tuleb teine pool tööpäeva ka tööd teha.
Eurocupile regasin end ära, võtsin särgi ka. Nüüd peab veel vaid maksma.

Mälestused

Täna hommikul tundsin leheringi ajal sellist mõnust heinalõhna. Jah, juuli lõpp ja heinalõhn keset linna. Lisaks oli nii palav, et esimest korda suve jooksul võtsin ma end hommikuse leheringi ajal t-särgi väele ja muudkui tatsasin edasi. Aga see heinalõhn tõi meelde mulle ühe vana postituse, mis on mustandites seisund üle aasta...

---

Laps olles sai pea igal aastal jaanipäeva paiku maale vanaema-vanaisa poole mindud, vahel jäi käik ka veidi hilisemaks, aga hein tuli loomadele ära teha. Tavaliselt läks kaks meist varem ja teised tulid hiljem autoga järgi. Mäletan, kui ema meid varahommikul Rakveres bussi peale pani ja kohale jõudsime alles pärastlõunal. Mina ajasin vanemat õde igas suuremas peatuses üles, sest arvasime, et oleme juba Pärnus (kuigi tegelikult kestis reis 5 tundi). Pärnuski pidi aega parajaks tegema, vahal saime seal tädiga kokku, vahel kantseldas meid tädi sõbranna, kui vanemaks saime, siis saime ka ise hakkama.
Tol ajal ma heinateost nii vaimustatud ei olnud, aga tagasi mõeldes oli ikka vahva. Ja me saime heinaküünis magada, värskete heinte vahel. Hommikuti äratas kuke kiremine. Heinakuhjasid ära vedades, sai ise ka kuhja peal/küljel istuda ja sõita, sest neid töid tegi suur ja tugev hobune.
Ja ükskord oleks õega juba õige peatuse maha maganud, aga siis nägin bussiakanast vanaisa, kes oli meile hobusega vastu tulnud! Kui paljud noored saavad öelda, et vanaisa on neile hobusega bussi vastu tulnud? Ah? Küll see oli alles vahva.

Mäletan kui seal olid veel lihaks hobusele ka lehm(ad?), lambad, sead, kanad-kuked. Vanaema õpetas mind lehma lüpsma, usun, et oskaksin seda ka praegu. Tänu sigadele sai talvel sealiha. Seal maal olles sõime vist ka peaaegu alati liha ja kartulit ja mul ei saanud sellest kunagi kõrini. Siiani söön seda pekisemat liha hea meelega. Kunagi olid väikesed koerad Muki ja Lipi ja natukene metsistunud kassid, kelle said kätte vaid vanaema. Kui ma noorem olin ja oma kassiga rääkisin, siis ema ütles, et olen nagu vanaema, sest tema rääkis ka nii loomadega.

Teleri vaatamise asemel lugesime õdede-vendadega muinsajuturaamatuid. Suured ja paksud raamatud, kuhu olid muinsajutud köidetud, näiteks Jussikese 7 sõpra, Tuhkatriinu.. Need raamatud on alles ja loodan nendest enda lastele unejutte lugeda. Lisaks mängisime mingit mängu, mille nime ma küll ei tea, aga põhimõte oli, et kahekesi sai mängida ja pidi vastase mõeldud mustri väljamõtlema. Oli selline piklik laud, kuhu panid enda mustri, plaadi ette, et teine ei näeks ja kõrvale reale sai märgitud, kas vastane arvas juba midagi ära. See mäng oli meil bareti sees, et nupud ja muud osad ära ei kaoks..

Mõned (v-o oli see rohkem mingi 5-6a tagasi?) aastad tagasi saime vanaema käest vaarikataimi, eriti hiline sort, mari veidi tumedam ja vähem magus, saaki annab hiljem, aga kaua. Vanaemal oli see sort mitu aastat ja ta juba arvas, et see ei hakkagi kandma, aga ikkagi hakkas. Kui meie seda Võrumaale viisime, siis juba järgmisel suvel olid marjad küljes ja nüüd muudkui paljuneb. Möödunud aastal oli selline suvi, et mina ei jõudnudki nende vaarikate ajaks sinna metsa... Loodan, et sel aastal läheb paremini. Ja üldiselt kogu see turbane pinnas. Küll oli lihtne umbrohtu ära sikutada, aga samas see umbrohi vohas sama hästi kui taimed, sest pinnas oli rikkalik. Sellise pinnase tõttu sai ka kartulit käsitsi võetud ja pandud. Kahju et ma nooremana seda niimoodi nautida ei osanud. Praegu ma mõtlen, et nii tore oleks põllul ringi mütata ja seda kõike ise teha.

Ja vanaisa tegi nii toredaid erinevaid harja- või labidavarsi, mille peale ta erinevaid lauseid kirjutas. Niihästi on silme ees veel pilt, kui õde esimesed 6. klassi lõpetas ja vanaisa ka tema lõpetamisele tuli ja siis mõisas järjest õpetajaid ettekutsus ja kõik vist ühe sellise varre said. Nii vahva. Samuti tegi väikeseid peeglialuseid, sest seal kuuris oli alati niiiii palju peegleid. Ja minule tegi ta ka väikese karika, osa karikast on küll untsu läinud (ülemine osa oli pudelist), aga alumine, see tähtsam, on minuga kaasas ja meeles. Vanaisa õpetas mind vikatiga niitma. Seda oskan ma siiani. Ainult vikat peab terav olema.. teritamist ma veel ilmselt ei oska.

Aga kadunud on üks tassike, mille vanaema mulle alles mõne aasta eest andis.. tahtis anda. Mul on seal kuskil mälus lüngad, mis sellest sai, kas ma sain selle, kas ma tõin selle Tartusse, jäi see sinna või hoopis Virumaale. Aga ma mäletan, et ta tõi mulle selle ühe tassi, mille peal oli see üks nimi. Ja see tass oli mulle. Ilus, aga väga vana tass. Tahaks selle üles leida.. Kuskil peab ju olema? Siis on ka tükike temast minuga.

---

Seda ei ole vist üle kuu aja juhtunud, et ma kell 8 õhtul juba teki all oleksin. Tundub, et esimene tööpäev pärast puhkust oli liiga väsitav, aga tegelikkuses ma tean, et mul on unetunde viimasel ajal lihtsalt natukene vähe olnud. Tööl oli tegelikult täitsa okei, päeva lõpuks hakkasin asjadele pihta ka saama, sai rahulikult dokumentatsiooniga tegeleda (ja maadelda), õnneks on  puhkuseperioodide tõttu osakonnas veidi rahulikum (aga on teada, et see võib minutitega muutuda). Homme õhtul küpsetan töökaaslasega kooki talle tööle ja koju, sest tal on kolmapäev sünnipäev. Esialgu langesid šokolaadikoogid ära, sest ma polnud kindel, kas usaldan seda ahju brownie tegemiseks ja pakkusin välja mõne toorjuustukoogi, aga siis ta ikka leidis ühe šokolaadikoogiretsepti (mis on ka brownie) ja teeme siis neid lausa kaks. Loodame parimat. Ja ega mul muud öelda ei olnudki, hakkan raamatut lugema ja siis magama. :)

Trennipäevik 11.07. - 17.07.2016

Ma nüüd ei tea, kas panen edasi enda väikeseid tabeleid kilomeetrite märkustega või hakkan lisana polar flowist... Mulle tundub, et mulle on minu väikesed tabelid ikka liiga armsaks saanud. :)

Selles suhtes puhkenädal, et lehejagamist oli ainult kaks päeva ja see andis päevases aktiivsuses ka väga hästi tunda. Und vist jagus ka veidi rohkem kui muidu. Sai niisama olla. Ma käisin kaks korda sörkimas! Mul on uus ROOSA pulsivöö (ja uus andur ka!).

Esmaspäev - jalutasin 3,65km, sõitsin tõuksiga 13,4km 42min11sek (jalad olid nii rasked) ja kodus tegin u 10minutit harjutusi kätele ja kõhule ja seejärel hulatasin 20minutit rõngaga (alguses oli ikka valus).
Aktiivsus: 178%

Teisipäev - sõitsin maale, käisin metsas 4h! Õhtupoolikul tegin väikese jooksutiiru ehk 5km (32min32sek, avg 162x', max 175x'). Päris tore oli teha jooksusamme ja hea, et võhma veidi jagub. Pulss muidugi kõrge ja tempo pole eriline, aga siiski midagi.
Aktiivsus: 191%

Kolmapäev - sõitsin ema rattaga metsa 3,5km, olin metsas, sõitsin teise metsa ja koju 5km. Sõitsin tõuksiga 3km (10min), jalutasin sõbrannaga 3km ja tõuksisin 9km (30min43sek).
Aktiivsus: 194%

Neljapäev - kiire päev oli, aga hommikul tegin jooksutiiru 4km (27min28sek; avg 149x'). Jalad andsid märku, et olin teisipäeval teinud midagi, mida tavaliselt ei tee (ehk jooksnud) ja nii olid reied natuke rasked. Hommikul käisin veel umbes 2h metsas ka! Õhtul sai sünnipäeva peetud ja natuke palju šašlõkki ja muud head söödud :(
Aktiivsus: 158%

Reede - hommikused "kõnniringid" tagasi, vihmasadas ja polnud just kõige toredam - 7,6km; hiljem jalutasin veel 3,5km.
Aktiivsus: 236%

Laupäev - hommikune "kõnniring" 6,9km (ma olin juba pool 6 tagais kodus ja läksin magama!), hiljem jalutasin 2,5km. Suurem osa päevast mässasin kodus, koristasin, triikisin, toimetasin. Ja õhtul käisin töökaaslasega veel Valgjärvel ujumas. Mina ikka kohe vette hüpata ei suuda, aga kui sinna lõpuks jõudsin, siis vesi oli tõesti väga mõnus.
Aktiivsus: 196%

Pühapäev - sõbra ema korraldus ühe matka Võrumaal ja läksin minagi kampa. Käisime kahel matkarajal, mis minu jaoks olid küllaltki lühikesed. Aga loodus oli imeline. Järved nii toredad. Seltskond hea. Lõunat sõime Nopri talumeiereis, teised ostsid ka üht ja teist kaasa, aga mina niigi sõin ka magustoidu ära (ja pea valutab sellest alates), niisiis mulle miski ei sobinud (ikka see suhkur). Aga koht oli tore. Pererahvas veel toredam. Väljas jooksid ringi kanad ja kukk. Vahva oli! Mina ostsin taruvaiguõli, mida saab ka liigestele määrida.
Matkad olid 3,9km ja 3,1km. 
Aktiivsus: 97% (100% tuleb täis)

Homme tööle :)

Puhkus läbi

Ja puhkus ongi läbi! Nädalavahetus ootab küll veel ees, aga põhimõtteliselt on see läbi ja polnud reaalset ühtegi rannailma, et minna randa vedelema. Ilmselt ei oleks mul selleks ka aega olnud, sest ma olin ühes kohas ja teises kohas, toimetamist oli palju, nägin inimesi, keda muul ajal näeb harva, aga natukene oleks vaja olnud sellist lebo-päeva. Egas midagi, kuu pärast uus puhkus ja küll ma siis ka lebotan. Vahva oli see, et metsast sain nii metsmaasikaid, mustikaid kui ka metsvaarikaid. Kõike natuke. Miskit sain ka juba maale sügavkülma ja linnas on kirst poolenisti täis (suuremalt jaolt seal ikka aedmaasikaid). Tahaks ka Tartu lähedal kuskile mustikale minna, aga kuuldavasti seal, kus möödunud aastal käisin, ei ole sel aastal marju. Turul müüakse ka palju Ahja metsade mustikaid.. ei tea, kas julgen niisama ehku peale sõitma minna, kui pärast tööpäeva minna, siis tahaks ikka minna metsa, kus on ka marju. Ja õed leidsid lõpuks kukeseeni ka, sain natuke seeni, mis ootavad nüüd võiga praadimist ja sügavkülma sokutamist. Loodan, et keegi toob mulle veel kukeseeni, sest ainult neid ma söön, aga ise ma neid metsast ei leia (ilmselt ei oska otsida). Homme mõtlesin kaneelisaiakesi teha, aga muidugi mitte endale, ikka teistele, kuna me neid õepoja sünnipäevaks tegime, siis mõtlesin, et oleks hea pühapäeval sõpradele matkale kaasa võtta. Pühapäeva veedame kuskil Lõuna-Eesti metsades väikesel matkal. Loodame head ilma. Tegelikult ei ole puhkuse ilmal viga olnud, okei, rannailma ei olnud, aga väljas on olnud soe, nii olen saanud käia ikka kleitide ja lahtiste kingadega (kuigi ma endiselt külmavares olen, aga ehk see hõlmikpuu ka veidi aitab). Tuuleiilid on kohati küll väga tugevad, aga siis tuleb valida kleit, mis lendu ei lähe. Kui juba riiete peale teema läks, siis täna muutusin riidekapi ees taas kurvaks. Lihtsalt öeldes on peale trennipükste mul vaid üks paar pükse, mis on parajad (need teksad, mis sai hiljuti ostetud), aga kuna need teksad läksid hommikul pessu ja ilm oli selline kahtlane, siis otsisin, mis teisi pükse jalga panna. Proovisin viigipükse, millega ma jahedamal ajal ikka käin... ja lihtsalt ohkasin. Väga tore on olla vormis ja heas kaalus, aga miks kõik riided NII suureks peavad jääma? Mul ei ole enam viisakaid pükse, mida jalga panna.. ei ole ju viisakas, kui kõik kottis on. Kaltsukatest olen paar head leidu saanud ja ise ka imestan, et mõned riided on number 36. Ma pole elu sees sellist numbrit kandnud. Ja siis on riided, mille puhul 38 on suur, aga 36 pole ka päris hea. Keeruline. Ja täna meenus, et kevadel sai emaga arutatud, et mingeid jakke või fliise väiksemaks teha, aga nüüd peab küll kõik ülemõõtma, sest need mõõdud said võetud ju märtsis või aprillis (lootuses, et ma sügisel ikka +10kg taas juurde ei võta :D). Pesust ma parem ei räägigi, üles pole enam midagi selga panna, ma isegi ei tea, mis suurust ma kannan, aga sellepärast ongi spordipesu nii hea! Eks ma kannangi kleite või spordiriideid :D. 

Üks kiisumiisu... sai juba kümne aastaseks!

Eriti pole näha, aga nii kasvavad minu kurgid.

Endiselt on mul vaid kaks rohelist tomatit. 

Möödunud pühapäeval vaatasime Jalka EMi finaalmängu. Esimene jalkamäng, mis sai sel aastal vaadatud, aga olgem ausad.. pärast põhiaega sai minema mindud :D

Natuke sain ka metsmaasikaid.

Talvevarud maale sügavkülma.

Üks päev tegin kapsarulle.

Selle kirstu teen korda ja see on minu kaasavara.

Eile sai mu lemmikpoiss kolme aastaseks!

Peaaegu kodus...

Ja natuke mustikaid ka Tartusse.

Ja nüüd on päästeamet trepikojas ja käib uksi läbi, sest kuskil kärssab midagi väga hullult... Kergelt öeldes ehmatasin, et keegi kell 10 uksele koputab.

I Pühajärve matkamaraton tõukeratastel

Tundub, et tõuksiürituste puhul on tegu eranditega ja tulevad ka pildid, no teisiti ei saa lihtsalt. ;)

Sel aastal on selline imetore suvi, et tõukerattasportlastele on rohkem üritusi kui üks kuni kolm. Kui Imre varakevadel juba Pühajärve tõukerattaüritusest rääkis, siis polnud küsimustki, kas ma lähen. Muidugi lähen ja registreerisin end ka koheselt. Kõik teised plaanid tuleb lihtsalt nende plaanide järgi teha. Imehästi sobis see, et samal päeval lõppesid meil Pühajärvel asutuse suvepäevad ehk ei pidanud kuskile sõitma, kuigi ilmselt mõni väsimuseminut nendest suvepäevadest sinna rajale ka jäi. Sujuvalt sai ka mõni sõber kaasa kutsutud, et koos ikka lõbusam oleks.

Kuna Pühajärvel olime juba alates neljapäevast ja minul oli tõukeratas kaasas, siis reedel sai tehtud väike kiire soojendus. Sõbrants tegi aga ringi Pühajärvele kaasa ja tema kaaslane jooksis. Kõik üritused on natukene erinevad ja Pühajärve tegi erinevaks ka see, et suurem osa oli kõik asfaltkattega. (ühe ringi peale oli kruusa/pinnast u 3km). Asfaltkattega teel on minek ja kiirus ikka hoopis teine, aga omaette teema oli künkast üles ronimine ja alla tuhisemine.

Nagu õiged osalejad ikka, siis tutvusime ka ilmateatega ja tegime ka selle järgi plaane. Välismaa ennustus lubas, et hakkab vihma sadama ja stardi ajaks tuleb ka äikest. Eelmisel päeval oli ennustus olnud väga täpne ja seetõttu olime ka selleks valmis. Aga tuli vaid päike. Ei vihma, ei äikest, ei tugevat tuult, ei liiga palju sooja. Kõik oli ilus. Kõik.

Stardiks valmis, kuldne kolmik minu kõrval - kes neist võitis sel korral?

Imre valmis laskma stardipauku.

Ja läks lahti...

 Start oli küll muru pealt, aga kohe saime kergliiklusteele ja siis läks lahti. Tõukad ikka ühe jalaga kuni jaksad ja siis teise jalaga, siis tuleb laskumine, lased end põlvest alla ja muudkui laskud...

See asfalt.... :)

Selle sõidu ajal sain ma taaskord aru, et ma olen üksik sõitja. Seda vähemalt tõukerattaüritustel. (Ja tugeva tuule korral oleks see väga raske, aga mis teha). Mind ei häiri, kui keegi on natuke kaugemal ees või kaugemal taga, aga mul on raske, kui keegi on kohe nina ees või kannul. Kuidagi ei oska. Küll on siis tunne, et peaks kiirust lisama või hoopis maha võtma või kiirendama hakkama valel ajal? Isegi kui need, kes ees või taga on, on meesterahvad (oleks tore neist kiiremini sõita, aga otseselt ma nendega ei konkureeri). Nii olin ma teise ringi ajal ühele veidi jäneseks, tundus, et tal oli raske, aga püsis mul väga hästi järgi kuni ma umbes teise ringi poole peal tempot lisasin ja eest ära vuhisesin.

Pääsukest enam ei tulnud...

Ja nii nad tõukavad :)

30km võitja Janar Fomatškin

 Parim aeg tuli 1.09,45. Tõsiselt tahaks teada, mis nende tippkiiruseks tuli (ehk kirjutasin talle just fb-s).

30km III koha mees Aigar Nuuma, kes on üks Footbike Eurocup 2016 üks põhikorraldajatest!

Üks imetore ja vahva meesterahvas, nii sõbralik ja soe. Võtsid mu nii lahkelt oma tõukeratturite seltskonda vastu ja on alati igati vastutulelikud ja sõbralikud.

Ja finiš.

 Ja jõudsin ka mina finišisse. Võiks rajast veel veidi rääkida - esimene ring oli selles suhtes raskem, et mul polnud rajast aimugi, polnud ma eriti uurinud rajakaarti ega midagi. Teadsin vaid, et asfalt on põhiline. Kohe alguses oli natukene kruusateed, kus mul oli enda rattaga veidi raskem sõita, sest pole ju amorte ja rehv on peenike, seal oli tempo kohe aeglasem. Samuti pidin jälgima, et kuskile ei komista, sest prillid olid tumedad ja metsas ei näinud siis väga hästi kõiki kive. Aga tõesti need laskumised, te ei kujuta ettegi, lihtsalt tuhised sealt alla (ja loodad, et keegi vastu ei kihuta). Sel hetkel said jalad puhata, et järgmistes künkast üles ronida. Järsematest küngastest läksin natuke joostes ja vahepeal ka natuke kõndides, sest pulss oli niigi kõrge ja ei tahtnud hinge kinni joosta.
Rajal oli üks joogipunkt umbes poole peal (kohe ühe suure künka tipus) ja teisele ringile minnes samuti. Täpselt õigetes kohtades. Sel korral ei võtnud ma ka veepaaki seljakotiga kaasa, mis oli igati õige valik, sest veest piisas, polnud nii palav samuti nagu Pärlijõel. Mul oli küll väike veepudel ratta küljes, aga seda polnud aega kasutada (see on rattal nii madalal, et hoo pealt selle haaramine on üsna raske).
Teine ring läks mul veidi kiiremini, aga mitte oluliselt. Kohati oli nagu turvalisem, sest teadsin, mis mind ees ootab, aga samal ajal oli tunne, et laksumistel on kiirus aeglasem, ju tuli ka väsimus sisse.

Supi söömine.

Võidusärgi-kallistus.

 Kuigi ma kohe oleks tahtnud riideid vahetada ja järve hüpata, siis jätsin ikka sportlikud riided selga ja sain endale võidusärgi. Kui minu aeg oli umbes 1,5h, siis järgmised naised tulid finišisse peaaegu koos ajaga 1.45. Nad on väga tublid ja vahvad! Teise koha omanik tegeleb rohkem jooksmisega, kolmanda koha omanik vist samuti, aga tal on ka isiklik tõukeratas olemas. Au oli nendega seal poodiumil olla.

Ja sel korral siis niimoodi, et sain kõige kõrvale poodiumiastmele imetoredate teiste naistega! Kui ma veel haiglas töötaks, siis oleks üks HOHÜ esikolmik olnud.

Ja nii see läks. NIi südamest soe ja vahva üritus nii toredate ja ilusate inimestega. Kummardus Imrele Loodusturismiga korraldamise eest, Aitäh Otepääle, aitäh abilistele. Aitäh, aitäh. Süda on soe ja järgmiseks aastaks valmis!

Numbreid ka veidi:
I Pühajärve matkamaraton Tõukeratastel 30km (kuigi minu Polar näitab veidi üle 29km)
Aeg: 1:29:09
Avg speed: 19,56km/h
Max speed: 51,90km/h
Avg heart rate: 164x' (mul polnud aega kella eriti vaadata, et kas näitab õigesti... tunne oli, et pulss oli kõrgem)
Max heart rate 186x'

 24. kilomeetril tõus ja pikem joogipaus.

Sellised lood, siis sel korral. Kutsun teid kõiki ikka tõuksima.. Alguses ehk tundub imelik, aga siis tekib vaimustus. Aitäh sõpradele, kes minuga kaasa tulid!

Võidusärk!

*Pildid on pärit kõik Loodusturismi Fb lehe albumist ja fotograaf Timo Arbeiter.