Trennipäevik 21.09.-27.09.2015

Ma endiselt mõtlen paremat visuaalset kujutist treeningnädala kokkuvõtteks, aga ma ei ole mitte midagi välja mõelnud...

Lühike kokkuvõtte, sest emotsioonid ja mõtted on taaskord juba ununenud.

Esmaspäev - puhkasin. Mõned jalalihased andsid endast korralikult märku ja ilmselt tõukasin parema jalaga palju rohkem. Ülejäänud keha oli lihtsalt raputatud.

Teisipäev - võtsin pärast tööd Sõbrantsi kaasa ja läksime jõusaali, tegime minu kava ülakeha trenni (u 50min). Kuidagi raskelt läks ja lõpuks oli väga väsinud olla. 100% endast ei andnud, sest keha vajas veel puhkust.

Kolmapäev - üldiselt puhkasin, natukene jalutasin (4,3km).

Neljapäev - jalalihased olid korras ja seetõttu tegin jõusaalis alakeha trenni (1h 20min) juba veidi tõsisemalt. Sõbrants oli kaasas ja kuigi me eriti ei jutustanud, siis venis trenn tavalisest pikemaks.

Reede - puhkasin. Jalad andsid eelmisest päevast tunda.

Laupäev - käisime kanuumatkal (7km 2h), kirjutasin sellest siin. Ausalt öeldes olid käed lõpuks päris läbi. Seda aktiivset matka pean ka siiski veidi trenniks.

Pühapäev - käisin õe juures õunu korjamas, ronisin redeli otsas, turnisin õunapuude otsas. Kätele oli haaramisliigutus veidi ebamugav ja väsitav. Aga et ka päris sporti teha, siis sõitsin sinna ja tagasi tõukerattaga. Kokku tõuksisin 24,65km 1h42min. Pulss oli pigem seal aeroobse juures, vöö oli küll peal, aga minnes kadusid vahepeal numbrid ära, nii ma neid lõpuks ei vaadanudki. Kusjuures minek oli väga raske, ei olnud minekut, tuul oli vastu. Kojuminek läks palju libedamalt, ilm oli päikseline, tuul pigem tagant.
Hommikul käisin veel kiirelt linnas ehk jalutasin 2,9km. Nii külm oli! Pool 10 oli alles 5,5 kraadi sooja.

Ja mõned kiisupildid ka:

Üks pirakas kass Tiigi tänaval.. saba tal eriti ei olnud.

Üks pirakas karvik Vallikraavi tänaval.

Karu õunapuu otsas.

Täiega lebotas.

Karu.

Karu ei tahtnud korvis istuda.

naabrikiisu on ka veidi juurde võtnud.

Kuidas on võimalik, et ma olen mõlemast arvutist Washingtoni kausta ära kustutanud... kuidas??! Ehk mul ei ole mitte ühtegi pilti sellest reisist... (va arvatud need, mis siia blogisse panin, aga mina pole neist ühelegi). Kuidas?!

Kanuumatk Õhne jõel

Juuli viimasel nädalavahetusel käisin Sangaste Rukki päeval ja tõukerattasprindil sain naiste arvestuses esimese koha. Auhinna kotis oli ka kanuumatk neljane Õhne jõel Loodustursmi poolt. 

Auhind kehtis 2015 hooajal ehk tuli üsna ruttu see kalendrisse lisada. Tunduvalt raskem osa oli aga kõigile inimestele sobiva aja leidmine.. ja nii see meil septembri lõppu jäigi. Natuke oli hirmu, kas ilm muutub juba väga vihmaseks, aga taaskord oli ilmataat meie vastu väga hea (nagu möödunud nädala pühapäeval Tartu Rattamaratonil). Eile õhtul oli veel üsna vihmane ja hommikul olid tänaval porilombid. Nii valmistusime ikka nii, et võib-olla tuleb ka veidi vihma ja võib-olla kukume hoopis vette. 

Esialgu pidime startima Tartust pool 12, aga kui selle ajani oli veel 2 minutit jäänud, siis meenus, et Batman oli koju jäänud. Ei jäänudki muud üle, kui minna koju ja Batman ruttu kaasa võtta. Jõudsime üsna kiirelt stardipunkti tagasi (läksime ühe autoga), aga siis oli teistel üht ja teist kadunud, nii startisime 20 minutit hiljem ja google maps arvas, et jõuame kohale 13:10, aga kogunemine oli 12:45-13:00. Ja teel oli piisavalt teetöid ja kiiruspiiranguid ja lõpus oli hoopis kruusatee. Aga jõudsime kenasti. Ilm muutus aina ilusamaks, päike juba paistis. Nii sai riideid ka veidi seljast võetud ja asjad ümbermõeldud. Autojuhid läksid vahepeal lõpp-punkti (peale meie oli veel 6 inimest) ja kui nad tagasi jõudsid, siis tegime maismaal kuiva trenni ära. 

Meie jaoks võõrad läksid esimesena vette, seejärel meie sõbrad ja viimaks meie Härraga. Mõistagi istusin mina ette ja tema taha. Enne starti kontrolliti meie sõidutehnika üle ja võisimegi minna. 

Alusstasime sealt ülevalt ja lõpetasime selle ringi juures, kus oli sild. Ehk alustasime Eestist, aga lõpetasime juba Lätis. Kokku kuskil 7km. 

Batman teeb maal kuiva trenni.

Selline boss.

Batman tahtis sõpradega pilti.

Vahepeal oli veidi voolu ka. 

Veetase oli pigem madal ja päris mitmel korral jäime põhja peale kinni. Ei osanud kohe kaugelt hinnata (ja ei näinud), kas vesi on liiga madal.. oli. Ühes kohas olid koprad tubli tööd teinud ja ühes kohas oli üks puu tulnud, et kanuu jäi mõneks ajaks kinni. Vahepeal vahetasime Härraga kohad ja ka mina proovisin tüürimehe ametit. Ma ei tea, kas ma seal kilomeetrigi vastu pidasin, sest see ebaõnnestus. Küll olime ühes kaldas ja teises kaldas.. lihtsalt ei õnnestunud see õigesti tüürimine. Härral viskas vist ka üle ja nii vahetasimegi kohad tagasi. Viimased kilomeetrid oli päris lust sõita, jõgi oli laiem. Lõpetasime sõpradega pea samal ajal, kuigi vahepeal olid nad kaugel ees (kui mina tüürisin). Teine seltskond lõpetas selle võrra varem, mis nad varem ka jõele said. Kõigil läks umbes 2h selle 7km läbimiseks. Meie võtsime asja väga rahulikult ja nautisime ka ilusat ilma ja loodust. 

Vette meist keegi ei kukkunud. Jõudsime tervete ja väsinutena Tartusse tagasi.

Meil oli väga mõnus päev sõpradega.

Aitäh Imrele loodusturismist!

Pärast pikka puhkust (nii pikk kui see 2,5 nädalat olla saab) oli mõnus, et sai kaks päeva veel koolitusel käia, mitte ei pidanud kohe tööle kappama. Koolitus oli igati asjalik ja arendav. Sel aastal võtsingi koolitusplaani kõik sellised koolitused, mis annavad mulle endale enesearengu mõttes midagi juurde. Ja möödunud kolmapäeval tööle jõudes olid teised (töökaaslased) palju rõõmsamad mind nähes kui ma ise. Pole ka midagi imestada, nii hea on puhata. Suurt segadust ei olnud, aga kas ma juba järele olen saanud.. seda ma ei tea. Suuremalt jaolt ikka olen, mõned paberitööd, millega nii kiire ei ole, on veel tegemata. Lõpuks ometi on kõik puhkused läbi ja saab rahulikult tööd teha, ei pea asju tegema ette ja lõpuks ei pea ka järgi tegema. Suurem osa reeded, kui ma tööl olen, on aga sellised, kui ühte kolleegidest asendan. Aga ka täna olin ma näiteks koolitusel. Paraku ootasin ma midagi muud, ma ei ole kindel, mida ma ootasin, aga koolitus ei olnud minu jaoks eriti haarav. Alguses mõtlesin tasakesi LCHF peale tagasi minna, aga sai selgeks, et seda tuleb ikka järsku teha. Mulle lihtsalt ei sobi, see tasakesi liikumine, sest siis ma jäängi liikuma. Niisiis on hetkel ka sellised lood, et mu keskendumisvõime on veidi häiritud, esineb peavalusid ja pidevalt on tunne, et tahaks süüa midagi, kuigi kõht justkui tühi ei ole (aga ei püsi ka nii pikalt täis, kui ma tahaks ja mulle sobiks). Seetõttu läksin ka täna lõunapausi ajal DuNordi, kuigi see mulle üldse ei meeldi. Miks? Toit on seal kallis. Tahad võtta prae, mis maksab juba üle 3 euro, aga sinna lisandub veel põhilisand ja salat.. ja äkki tahad veel juua ka ja lähebki arve juba üle 5 euro, võib-olla juba 6 eurot. Minu arvates on seda palju. Eks päevapraad on odavam, aga ma ei saanudki aru, mis see täna oli. Igal juhul ei sobinud mulle ükski supp, praad, salat (pannakse ju suhkrut juurde), aga leidsin ühe karbi sülti. Võtsin siis selle ja ühe latte. Sült oli.. selline keskmine, delikatess-süldiks (nagu oli karbil nimi) ma seda ei nimetaks. Ja latte oli ka väga kehv (ja maksis 2 eurot). Lühidalt öeldes ma pettusin ja mõtlesin, miks ma sinna üldse ronisin. Aga ma tean, et viga asi on minu maitses.
Tegin eile õhtul LCHF bountysid, täpselt retsepti järgi ja panin ka magustajat (mis veresuhkrut ei tõsta) ehk Bakery+ (3 korda magusam kui suhkur). Ma kasutan seda nii harva, et erilist kogemust ei ole, aga lõppu jääb stevia järelmaitse, mis mind häirib. Ma ei mäleta, kas ma olen varem teise suhkruasendajaga teinud või olen selle üldse panemata jätnud? Kookoshelbed ja kookoskoor on ka juba niigi magusad. Järgmine kord olen targem. 

Jõusaalikava vol2

Lõpuks see jõusaali kava, mida hetkel teen. Kõikide harjutuste juurde youtube'st pilti ja häält kõrvale ei leidnud.

I päev

1. blokk:

Eest kükk 8x; turjalt 5x (soojendus). Minu seeriad algavad 5x(30kg) eest ja 8x (35kg) turjalt.

Eest:

Turjalt:

2. blokk

• RDL hantlitega (14kg) 12-14x

• Ben Johnson 6-8x

Paremat videot ei leidnud, aga mina teen seda põrandal mati peal, jalad on redeli juures kinni. Hakkan end siis reitest ette laskma kuni saan, kui ei saa, lasen lihased lõdvaks ja maandun matil.

• 1 jalg punasel pallil 6-8x ehk Selili matil, käed kõrval, 1 jalg kõverdatud ja punasel pallil (korvpallilaadne pall, aga kaalub kuskil 4-5kg), teine jalg võimalikult sirgelt üles tõsta ja siis tõsta puusi võimalikult kõrgele (esialgu ei olnudki nii lihtne, sest see jalg seal pallil veidi värises). Mõlema jalaga. 

3. blokk

• Kang turjal astumine pingile 8+8 (otse astumine: küljeti astumine; valeduv astumine (jalavahetus põrandal); väljaaste taha+astumine pingile koos põlvetõstega; vahelduv astumine)

• Väljaaste kõrvale hantlid käes 8+8

• Seinal istumine 2 kg hantel käes viies seda üles-alla (40x)

Videos I harjutus

5.nädal lisaharjutused:

• 20 kükist üleshüpet

•  16 kg sangpommiga svingimine (3 seeriat)

2. päev
1. blokk

• Lõuatõmbed... mina veel selline nõrgake, et mind aitab üks kumm, kuhu ühe jala panen. Ja randmed ka hellad. 6x (soojendus) + 6x

•  ST  6x (soojendus) + 12x

2. blokk

•  Kummiga küljed 8+8 

• - neutraaltõmme lõuatõmbekangil 8-12x

• - TRX 1 käe tõmme sirutusega 6+6

3.blokk

• pallil selili + triits 12x (mina teen eesthaarde kangiga, väga mugav)

• TRX ette laskmine 12-14x (ma ei oska seda seletada)

• kõhulihased vabal valikul

6. nädala lisaharjutused

• 1 käega hantli tõmme 8+8. Mina tegin nii, et pink oli kaldu, siis oli kuidagi mugavam (üks meeskolleeg soovitas, kes samal ajal trennis oli).

• kere ette kallutatud lendamine hantlitega 12-14x

Kaitstud parooliga: paar pilti

Show encrypted text

Trennipäevik 14.09.-20.09.2015 ja Tartu Rattamaraton

Nädala algus sai planeeritud väga rahulik. Üldiselt olen terve nädal tervisega veidi hädas. Suuremalt jaolt on mind igapäevaselt saatnud see vasakus alakõhus pesitsev valu. Käisin esmaspäeval isegi Kliinikumist läbi, saadeti kohe sinna G korpuse poole, aga  sealt oli kõik korras. Vahepeal oleks endal ka põiepõletiku diganoosinud (kuigi mul pole midagi peale selle valu), aga perearst kutsus mu reedel vastuvõtule, katsus, tegi veel proove... palpatsioonil valulik, muidu ka valutab, aga näidud kõik korras. Luges mulle sõnad peale, millal ma EMOsse pean minema ja määras mulle UH, kuhu lähen teisipäeval. Viimastel päevadel pole valu enam nii tugev, et tahaksin valuvaigistit võtta, aga alles on see ikka (no ja valuvaigisti ei mõju ka).
Aga nüüd ka trennidest,

Esmaspäev - oli üks hullemaid valutamise päevasid, aga käisin kesklinnas koolitusel ja seetõttu sai veidi samme kogutud. Kokku jalutasin 6,1km. 

Teisipäev - päeval oli taaskord koolitusel ja sain jalutada sinna ja koju (kokku 3,5km), aga õhtul oli tunne, et peaks midagi veel tegema ja läksin sörkima. Sörkisin tõesti väga-väga aeglaselt 6km (53min, keskmine pulss 149x').

Kolmapäev - pärast tööpäeva läksin Sõbrantsiga jõusaali, pidime minu alakeha kava tegema, aga sattusime ringtreeningusse ja tegime hoopis seda. Soojenduseks tegin sõudmist 1km (veidi alla 5minutit), lõpus vist venitasin ka.
Ringtreening (3 ringi):

• swingimine 16x (2 ringi 16kg, viimane 12kg)
• burpee bosuga (ehk siis toetasin kätega bosule, mis oli tagurpidi, kätekõverdust ei saa endiselt teha ja ei teinudki, lisaks tõstsin vahepeal bosu ka pea kohale) 10-12x
• TRX ühe käega külg + sirutus.. kordusi ei mäleta
• kükk + üles 16x (esimene ring 10kg ketas, edasi äkki 8kg sangpomm?)
• rinnalt surumine (esialgu 10kg, siis vist 8kg)
• niks + väljaaste kõrvale (raskuseta)
• rippes jalgade tõstmine

Neljapäev - jälle jõusaali, juhtus selline nädal  Sõbrants oli kaasas, tegime minu ülakeha kava. Soojenduseks tegin taaskord 1km sõudmist (veidi alla 5minuti). Venitasin ka.

Reede - puhkepäev, aga õhtul sai jalutatud peaaegu 3km sünnipäevale.

Laupäev - veidi pärast südaööd jalutasin juba 3km koju ja hommikul käisin kiirel sammul turul (3,2km). Päeval olin õe juures talgupäeval ja korjasin puude alt palju õunu (ehk sai palju kükitatud ja alaseljale harjutusi tehtud) ja veidi jõudsin osaleda  puude ladumises (ehk meil oli käest kätte puude andmine). Koju jõudes oli kõiksugu plaane, aga mina jäin hoopis magama. Hiljem sai veel poeskäigu tõttu jalutada 2,9km. 

Pühapäev - ehk täna toimus 18. Tartu Rattamaraton. Kell 10 hommikul starditi pikale distantsile (89km) ja kell 13, kui kui massiliselt lõpetati pikemat distantsi, startisid lühema (40km) distantsil osalejad ja mina olin ka nende hulgas.. tõukerattaga!

Otepääle sain eribussiga, mis pidi startima pool 11, aga buss täitus varem ja läksime varem. Niisiis olin üsna vara Otepääl, jalutasin veidi ringi, tegin pilti kollasest aknast ja palusin ühel noormehel ka endast pilti teha (kes oli veidi õnnetu, sest läks pikemalt distantsile, aga tehnika vedas alt, katkestas üsna ruttu ja pidi siis osalema lühemal, vahepeal sai ratta ka korda). Tõuksi sain kätte kella 12 ajal. See ei olnud päris see, millega ma möödunud nädalavahetusel harjutasin, see oli parem Cross max. Tegelikult sama, mis oli krossil, aga vastavalt minu soovile oli jalatugi madal ja lenks ka madal. Minek oli hea. Tõukeratturitega tegime veel ühispildi, kaks olid juba pikale distantsile läinud, kokku oli meid 9 või 10 (sh 2 naisterahvast). Väge äge seltskond!
Minu jaoks oli see esimene rattamaraton, niisiis oli ka minu stardinumber selline kaugem ja algas seal 65XX.
Start tuli üsna ruttu. Ma ei osanudki midagi oodata. Veidi olin ka närvis, sest ikkagi esimene selline üritus sellise rattaga. Nädala alguses pelgasin, et kui nüüd terve see nädal veel vihma sajab (nagu ilmateade lubas), siis ma jäängi sinna rajale. Aga ilm oli suurepärane, polnud ka eilset suurt tuult. Minul polnud riietuses vaja mingeid erilisi rattapükse, sest pehmendust pole vaja, kui sadulat ei ole. Panin tavalised trennipüksid (pikkuselt veidi üle põlve), esialgu oli mul üks mõnus termopluus ja selle peal rattapluus, aga kui juba seistes väga palav hakkas, siis koorisin selle alumise kihi ära. See oli igati õige otsus, sest palav oli ikkagi. Pluusi taskutesse panin veepudeli värskaga, mõned kommid, mida oli jagatud, veidi rosinad, snickersi (:D). Juuksed olid patsis, mille mulle Härra hommikul tegi (ja ta väga ei kurtnudki mu pooltuka üle, mis ikka veel liiga lühike on). Jala otsa spordisokid ja jalga tavalised trennijalanõud (vanad jooksuajalanõud).
(ma vaatan praegu ETV2st seda rattamaratoni saadet... küll nad alles kihutavad seal :D).
Aga veidi siis sõidust ka. Üle stardijoone sain 1,5 minutiga. Ja esimesed 10km oli küllaltki raske. Mitte sellepärast, et ma ei oleks jõudnud tõugata, aga rahvast oli nii palju, et pidevalt oli üks ummik. Ummik oli mäest üles minnes ja mäest alla minnes ja kõikide kitsaste kohtade peal ja seal, kus oli veidi porine. Oh, üsna närvi ajas. Sai vaevalt hoo sisse, kui pidin jälle pidurdama. Mingi kilomeeter oli mul isegi üle 7 minuti ja siis ma küll mõtlesin, et sinna ma jäängi. Aga pärast esimesed teeninduspunkti läks palju mõnusamaks, rahvast jäi vähemaks (kõik läksid mööda :D), aga üsna pea saime pikema distantsi sportlastega kokku. Üldiselt oli rada väga hea. Olid ka mõned porised kohad, aga midagi väga hullu ei olnud, need, kes eelmine aasta käisid, ütlesid, et siis oli kuivem. Vahepeal oli kuskil heinamaal üsna libe, aga enne mind oli sealt ka väga palju rattureid läbi läinud.
Minu arvates läksid hiljem kilomeetrid väga ruttu. Mõnus oli sõita. Kui küngas oli järsk, siis hüppasin maha ja tegin mõne jooksusammu ja kiirkõnni (sest tõuksiga sõites väsitad end muidu mõttetult ära, kui väikeste sammudega üles tipid). Ja sain ka palju häid sõnu, eks ikka selle tõukeratta tõttu. Nii hea oli kuulda! On veel inimesi, kes vaatavad seda kummaliselt.
Mina lõpetasin igati positiivselt. Ise mõtlesin vaikselt, et vast ikka 3tunniga sõidan ära, aga mul jäi aega piisavalt üle.
Sain medali kaela, sain oma koti kätte, lasin ratta ära pesta, viisin ratta hoidlasse ja otsisin sõbrad toidualalt üles. Hiljem tegime veel pilti, saime oma diplomid kätte ja siis sammusin juba bussi poole, et sellega tagasi sõita.
Keskmiseks pulsiks näitab küll 162x, aga see oli tegelikult vist veidi kõrgem, sest vahepeal oli pulss kadunud, paraku ma ei tea kui kaua.
Ja muud ei oskagi öelda. Nüüd väike taastumine. Homme trenni ei tee.

Mis järgmiseks tõuksiga? Kevadel (29.05.2016)on 35. Tartu Rattaralli, mille lühemale (65km) distantsile tahaksin minna.

Toidulaud enne reisi, reisil, pärast reisi

 Tegelikult tahtsin sellest palju pikemalt kirjutada, aga hetkel olen spordi tegemisest väga väsinud ning mõtlesin, et kui seda kirjutamist veel edasi lükkan, siis see jääbki tegemata. Kõik need reisi emotsioonid on niigi juba kadunud ja tavarežiim on tagasi.

Augusti keskpaigas olin siruli selle oksendamishaiguse pärast ja kuigi see justkui möödus tegelikult vähem kui 2 päevaga, siis organismile pani see paraja põntsu. Oksendamine läks üle, aga ma olin täiesti isutu ja iiveldust esines ka. Mulle endale meenutas see väga seda aega, kui mu mao limaskestas Elichobacket Pylori tegutses. Niisiis oli mul küll plaan kohe LCHF suunas tagasi pöörduda, aga organism hakkas vastu. Midagi ei tahtnud. Ja nii ma tiksusingi ja toidulauale eksis ka seda, mida polnud mitmeid kuid söönud, aga päris nn tavaline see toitumine ka polnud. Üldiselt püsisin ikka selle low carb'i peal, lihtsalt see high fat jäi ära. Ja sellises seisus läksin ma ka puhkusreisile.

Aga puhkuse ajal ei olnud ma plaaninud kuskil näpuga järge ajada. Lisaks ei olnud mul aimugi, kui rasvane seal miski on ja millist võid nad seal üldse pakuvad. Samuti ei olnud mul plaanis end piitsutada. Aga kindlasti ei olnud see ka "ma söön nüüd kõike, mida ma pole sel aastal süüa saanud ja nii palju kui vähegi mahub". Kindlasti sõin ma tunduvalt rohkem kui tavaliselt.. ja rohkem, kui oleks olnud vaja (ja natukene tuli ka kaalu juurde). Aga ma ei tundnud, et ma söön lubamatult kõike või kõike seda nn keelatut.

Esialgu olid mul taldrikud segamini, aga hiljem tegin esimese taldriku salati oma, seejärel liha ja tavaliselt veidi friikartulit ja vahel sõin veel arbuusi või melonit. Sai proovitud ka mõnda koogigest (õnneks olid need väga väiksed), aga reaalselt ei leidnud ma nendest midagi maitsvat ja 90% ma neid ei proovinudki. Hommikuti sõime omletti ja mina võtsin kõrvale crossanti. Jõime vett, veini, vett, apelsinimahla, vett, Härra jõi ka õlut. Ja baaris käisime cappuccinot joomas. 

Viimase õhtu kokteilid.

Vahepala.

Meie külmkapp. Nii palju kui oli tühje pudeleid, nii palju saime ka uusi... umbes 4-5tk olid veel külmkapist väljas.

Salat, friikad, kalkun, kana, lillkapsas.

Üks päev proovisin suppi.. tegelikult oli see kanapuljong, kus oli hästi veidi kanaliha. 

Kalkun, kurk, mingid kevadrullid.

Ikka kurk, kana ja lavašš? 

Osad salatid..

Cappucino.

Jälle salatid, aga ka mingid saialaadsed tooted.

See on Härra taldrik, sest ma ei söönud kordagi pastat (ega riisi). 

Puuviljad.,

Üks äge kokk.

Minu salatitaldrik.

Jälle salat. Kurk oli endiselt lemmik.

Seda taldrikut jagasime Härraga, aga need crossant'id olid jumalikud. Härrale maitsesid aga viinamarjad.

Omlet! Super hea! Sisse oli pandud paprikat (roheline ja punane), tomatit, sibulat, juustu.. ja šampiljone sai ka, aga mina ei tahtnud. Kõrvale võtsime ikka kurki!"

Ülla-ülla.

Friikartulid olid siiski vaid õhtusöögi ajal... kõrval ikka kana või kalkun.

Veel üks hommik.

Ja veel üks õhtu.

Salat ja taga mingi rull.

Ikka kalkun, kurk, salat, friikad.

Viimase õhtu joogid.

Varahommiku kohv. 

Vot sellised lood. 

Tagasi jõudes tuli veidi paastu, sest hambavalu oli kohutav. Ja siis tuli see valu. Üldiselt olen olnud low carb, aga mitte viimased 2 päeva. Täiesti teadlikult ja plaanipäraselt olen viimastel päevadel söönud nii puuvilja (õuna, ploomi), natukene kooki ja pirukat (talgupäeval), rosinaid, halvaad. Aga nüüd on rattamaraton läbi ja lülitun tagasi low carbi peale. Ma loodan sinna varsti ka ka high fat lisada, aga ajaliselt ei tea, millal see juhtub.

Ma ise ei kurda millegi üle. Ma ei tunne, et oleksin lchf ebaõnnestunud või kuskil põhjus, sest ma ei ole. See on olnud minu teadlik valik. Ja olen teadlikult teinud ka muudatusi, kui see on vajalik. Ma ei ole selles kinni ja ei lähe peast lolliks, kui lähen sellest karbist välja. Aga kuna mulle väga meeldib see enesetunne ja energia, mis see toitumine endaga kaasa annad, rääkimata heast nahast, heast unest, siis soovin seda tagasi. 

Aga mul ei ole kuskile kiiret. 

:)

Lühikokkuvõte puhkusreisist

Ma ei mäleta, kui palju ma meie puhkuseplaanidest aasta esimeses pooles kirjutasin. Midagi vast ikka? Reisida tahaks alati. Ja aeg-ajalt on tunne, et korralikult puhata saab vaid kuskil kaugel olles, kui keegi sind telefonitsi kätte ei saa, kui pole vaja tormata ühest kohast teise, kui saabki lihtsalt olla ja kogu argipäevaelu eemale lükata. Mina ikka aeg-ajalt rääkisin, et tahaks reisile, kuigi ega raha selle jaoks just kõrvale ei panud (lihtsalt on üks hoiufond). Talvel viskas vist Härral ka ühel hetkel üle ja ütles, et no lähme siis. Siis tuli ruttu hakata asjaga tegelema, sest varajasetellija soodustust ei olnud eriti pikalt jäänud, aga viimase hetke pakkumiste peale ei julge lootma jääda. Kuhu minna? Rhodosel käisime. Südames tahaks ikka Korfule minna. Vaatasime ka Kreetat. Küprost. Hispaaniat. Aga meil olid omad nõudmised: hotell vähemalt 4+* (eelistatum 5*), hotell kõik hinnas, hotellil oma rand ja muidugi hind. Lisaks ei tähenda iga 5* hotell, et me sinna kohe kipuks, sest enne tuli ka googeldada, mida inimesed sellest hotellist tegelikult arvavad ja kuidas nad kommenteerivad. Lihtsalt öeldes muutus valik üsna kasinaks. Tegime korduvaid järelpäringuid vist Tez Tourile, kuid kõik, kuhu tahtsime minna, sinna ei mindud (nende lehel olid kohad nimetatud, kuid reaalseid reise ei toimunud). Ja lõpuks hakkasimegi vaatama Türgit, et käiks siis seal ka ära. Ma arvan, et Härra võttis kuskilt triadvisorist ette hästi hinnatud hotellid ning hakkasime uurima, kas mõni reisibüroo meid ka kuskile viib. Lõpuks ühe leidsime, mis vastas meie tingimustele, leidsime sobivad kuupäevad, broneerisime reisi ning hakkasime raha kõrvale panema. Hiljem nihkusid kuupäevad veidi varasemaks, sest lennuplaanis toimus muudatus. Õnneks mahtus see kenasti meie puhkusepäevade sisse, kuid lõi sassi meie lennule mineku ehk veetsime öö lennujaamas ja kogu see teekond sinna hotelli kestis lõpuks üsna pikalt, olime lõpuks väga väsinud ja tüdinenud. 

Peatusime Sentido Gold Island hotellis, mis on Alanyast u 20km Antlaya poole. Ma ütleks, et see asus sellises rahulikumas piirkonnas, väikese poolsaare tipus, oma rand, hilbuturule oli alla kilomeetri. Hotelli buss viis ja tõi 1 euro eest (pp) Alanyasse ja sama hinnaga ka tagasi. Hotell ei olnud mingi hiilgama suur, pigem selline väiksem. Toad olid korras ja puhtad, vahetati pidevalt voodipesu ja rätikuid. Rannarätikuid sai kaartidega igapäevaselt laenutada. Hotellil oli sisebassein ja välibasssein, lisaks siis rannaalla ja natukene torusid ka. Süüa sai vist peaaegu kogu aeg... lisaks olid ju baarid, kus sai pidevalt juua. Viimasel õhtul avastasime, et peabaarist saba ka pähklisnäkke, no ei osanud varem küsida! Hotellis levis mingil määral tasuta wifi ehk vahepeal levis ja siis ei levinud ka, toas oli levi halb, basseini juures oli aga parem kui põhibaaris. Millegi tõttu neile väga meeldib nescafe ja nii oligi vist kogu kohv seal nescafe oma, samuti kõik kohvimasinad. Esialgu võtsime ikka söögisaalis kohvi, aga hiljem avastasime, et baaris on parem masin ja kohv parema maitsega, siis hakkasime seal cappuccinot jooma. Üks kord proovisime ka cafe lattet (äkki eel-eelviimasel päeval?), aga selle tegemist päevad nad veel alustama või ehk oli asi selles, et see oli ka selles väga pisikeses tassis. 

Üldiselt oli tore ärgata siis, kui uni läks ära, kuigi kui ärkasime alles pärast 9, siis jäi see hommiku- ja lõunasöögi vahe kuidagi liiga lühikeseks. Suurem osa päevi olimegi basseini ääres ja nautisime päikest, esimene sats ennelõunal ja teine pärastlõunal. Muidugi põlesime liialt ära ja mõnel tegime mõne päevitamisvaba päeva. Teinekord oli päike liiga kuum ja ei suutnud pärast lõunasööki tagasi minna, tegime siesta ja jäime hoopis magama. Mina tegin veidi trenni ka, aga sellest sai lugeda trennipäevikust. Enda toitumisest kirjutan ka eraldi. Käisime ka kohalikul turul, kus müüdi ikka jalanõusid, kotte, suveniire, riideid. Härra ostsis lõpuks mitmeid ilusaid särke, hinna kauples muidugi rohkem kui poole odavamaks. Kõik ilusad särgid ja ta näeb nendes väga hea välja. Minule see kauplemine eriti ei meeldi, Härral tuli see ka paremini välja. 

Muidugi taheti meiega vene keeles rääkida, aga ma kohe põhimõtte pärast ei rääkinud selle aja jooksul sõnagi vene keeles. Üldjuhul tuli siis inimene, kes oskas inglise keelt, aga kui ei tulnud, siis läksime minema. Oli ka neid, kes Estonia peale ütlesid, et me peaksime ju vene keelt oskama, aga me ütlesime, et ei oska. 

Käisime ühel ekskursioonil, mis viis meid Pamukkale'le (imeilus, vaadake pilte!), kui me oleks teadnud, et sinna jõudmiseks on üks ots üle 5h bussisõitu, siis me oleks ilmselt loobunud... sest kohal olime vist 3h või alla selle. See on koht, kus võiks olla terve päev. Samas tore, et ikka läksime, saime veidi kultuuri ka. Aga jahm.. olime tol päeval bussis umbes 11h või rohkem. 

Endale tegime kultuuripäeva Alanya's, mis on küll täiesti turistikas, aga mäe otsas olid kindlusemüürid, vana mošee (700a), imeilus vaade linnale. Seal uputasime ka Härra telefoni ja seetõttu jäime osadest piltidest ilma. 

Tore oli. Praeguseks tuleb nahk juba muidugi maha ja selg on juba laiguline, aga ehk see ilus pruun jume ikka veidi aega veel püsib. Sattusime sinna ju kuumalaine ajal, ei osanud sellega arvestada, arvasime, et sooja kuskil +25, aga oli hoopis +36 (tajutav üle 40). Merevesi oli ka seal peaaegu +30, bassein oli veidi jahedam. 

Ma ei tea, kas viga oli selles, et hooaeg hakkab vaikselt lõppema või selles, et ongi väiksem hotell ja vähem inimesi, aga see entertainment team, kes päeval basseini ääres oli.. rahvas ei läinud kuidagi kaasa. Oli ju nii mitmeid lõbusaid spordialasid, mida teha, aga kuidagi see rahvas ei tahtnud või oli vähe reklaami. Mina tegin üks kord vesiaeroobikat, aga see oli pigem nalja tegemine, kuna mina tahtsin rohkem trenni, siis ma rohkem ei läinud ka. Tahtsin minna ka step aeroobikasse, mida ikka reklaamiti.. aga rohkem nagu huvilisi vist polnudki. Võrkpalli mängiti vist ikka igapäevaselt ja mingit palli mängiti basseinis ka. Üks kord nägin, et toimus ka noolemäng, aga ehk toimus ikka rohkem. Õhtustel üritustel oli rahvas siiski kohal ja käisime ka meie, aga mitte igal õhtul.

Esimesel päeval me randa ei jõudnud. Hotelli jõudsime lõuna ajaks, aga toa saime kella 14 paiku. Niisiis jalutasime veidi ringi ja panime endale aja Türgi sauna ehk hamam. Seda soovitas mulle ka üks töökaaslane. Ehk siis kõige pealt istusime saunas, kus mul oli niii raske, ilmselt olin vähe vedelikku tarbinud ja higi muudkui voolas. Seejärel algas siis koorimisprotseduur ja vahuga pesemine. Kestis üsna tükk aega. Varvaste juures oli üsna kõdi. Nende lõpuks kallati meid üsna külma veega üle. Vahepeal toibusime külmast veest ja jõime sooja õunateed ja seejärel oli meil massaaž. Ma arvan, et minule tehti üsna õrnalt, Härra ütles, et tal oli selline normaalse tugevusega, aga ega ma ise ei kurtnud ka, et tehke tugevamini. Ja siis jõime veel teed ja oli veel näomask. Pärast oli nahk nii sile ja pehme ja puhas. Väga mõnus.Soovitan teistelegi. Hotellist väljas oleks selle ilmselt odavamalt saanud, aga tahtsime selle kohe esimesel päeval ära teha ja ega sõita ka kuskile ei tahtnud. 

Trennipäevik 07.09.-13.09.2015

Veidi kesine nädal..

Esmaspäev - viimane päev Türgis, võtsime puhkusest viimast ja trennisaali ma ei roninud. Õhtul käisime veel "turul" ehk sellest ka see jalutamine (2,8km) väga palavas.
Ujusime ka.

Teisipäev - kõik läks kojutuleku peale, puhkuseks seda ei nimeta, sest öine uni oli vähene, lennukis ebamugav, vasak põlv tegi kohutavat valu. Küll oli hea koju jõuda. Konkreetset jalutamist tuli 2km koos kohvritega.

Kolmapäev - olin võtnud endale plaani tööle jõusaali minna, küll aga sain oma tegemistega täpselt nii valmis, et jõudsin töö juurde veidi enne kella 12 ja nii sattusin täpselt trenni. Paraku on selliseid lõunaseid trennitajaid üsna väheks jäänud ja nii olimegi kahekesi + treener. Tegime ringtreeningut. Soojenduse tegin cross traineril (u 5min), pärast venitasin. Lisaks tuli kokku pea 4,5km jalutamist.

Ringtreening (kuna meid vaid 2 oli, siis ringi me seda trenni ei teinud :D) 4 ringi:

• lõuatõmbed 8x(?).. mind aitas veidi üks kumm, kus üks jalg sees oli ;)
• kõhulihased 20x
• diagonaalis väljaaste ette 12kg sangpomm käes, teine jalg juurde, kükk ja üles tulles raskus üles
• üks masin seljale ja kätele 12x
• toeng ühe käega madalal pingil ning teine käsi tõstis hantlit (mille raskust ei mäleta) 12x käest
• alates puusadest kõhuli pingil, kätega hoida kinni, tõsta jalad üles, keerata kannad sissepoole ja kiiresti neid 3x kokku viia, rahulikult jalad lahku ja alla.. 20x
• swingimine 12kg 12x

Neljapäeva - jalutasin veidi linnas (6,5km) ja sain kätte tõuksi, mida laenutan siis maratoni läbimiseks. Tegin siis sellega ka 5km tiiru (2min), et veidi tõukamise liigutust meelde tuletada. 

Pilt kickbike.com lehelt

Midagi sellist see on. Sobib hästi kruusateedele ja metsateedele. Rehv on veel laiem, kui selell, mis pildil, Veidi harjumatu... jalatugi veidi kõrgem, kiirus kuidagi väiksem... aga mul veel aega harjuda. Aitäh Tõukeratas.com tõukerattapoele, kes seda mulle laenutab!

Reede - käisin koolitusel ja olin pikalt autoroolis ehkl puhkepäev. 

Laupäev - olin tõuksi endaga Virumaale kaasa võtnud ja nii läksin lõuna paiku sellega metsa müttama, ikka nendele karjääriteedele, kus ma muidu sörkimas olen käinud.Mõned kilomeetrid sõitsin ka asfaltteel ja ratas ei läinud sugugi nii hästi edasi (või on minul puhkus oma töö teinud). Metsas tegin pöördeid, mida ma varem polnud teinud, ja mingil hetkel oli tee väga sammaldunud ja mul polnud aimugi, kus ma olen, aga ma läksin ikka edasi. Õigesti tegin, sest lõpuks jõudsin ikka tuttavasse kohta välja. Distants tuli küll lühem, kui olin esialgu planeerinud, aga võttis ikka päris läbi.

Tõuksimine metas 14,28km 1h5min. 

Pühapäev - alates eilsest õhtust valutab vasak alakõht minule teadmata põhjusel. Hambavalu tõttu olen ma ikka valuvaigistit võtnud, aga vot sellele piirkonnale pole see mõjunud. Olen veidi nõutu, aga täna ma EMO poole lippama ei hakka. Lisaks sõitsin Tartusse tagasi. Puhkepäevaks seda ei nimeta, sest kui pidevalt on mingid valuhaistingud, siis organism ei puhka.

Juba järgmisel pühapäeval on Tartu Maratoni Kuubiku üritus Tartu Rattamaraton. Millegi pärast teeb inimestele nalja, et ma sinna tõukerattaga lähen. Minule see küll naljakas ei tundu... viimastel aastatel ons eal alati tõukerattureid olnud. Ja ma lähen seda nautima (kui vihma liiga palju kaela ei saja). Aga seetõttu ongi jõusaali õigetest treeningutest veel selline paus sees. Pidasin treeneriga nõu (ta läheb ka rattamaratonile!) ja leppisime kokku, et teen sellise puhkenädala (2-3 seeriat), sest minu puhkusega on vahe jäänud ning tuleva võistlusega ei tahaks liiga teha, lihased peavad ka ära paastuma. Muidu oleks mul vist mingi viie seeria nädal ja kui pole vahepeal 2 nädalat neid harjutusi teinud, siis ilmselt oleks kohal ka lihasvalu. 

Homme ja ülehomme on mul aga kesklinnas koolitus. Ma ei tea, kas ühel õhtul lähen pärast töö juurde trenni või mis ma teen... või jätan trennid kolmapäevaks ja neljapäevaks?

Evolution Of The Desk

Originaal video on aga siin (by Best Reviews).

Tagasi armsas kodus

Kuigi iseenesest on väga tore olla lihtsalt kodus ja toimetada, siis mõned tõrvatilgad meepotti lendavad. Näiteks alates laupäevast valutab mul jälle üks hammas. Ma ei tea, mis ajast mul need hambad nii kehvaks läksid. Sain täna arstile aja ja käisin ära. Seis on üsna nutune. Aga minu jaoks tundub asi veel nutusem, sest ma olen üsna kindel, et probleem on kahes hambas. Arsti juures ei saanud ma enam aru kumb hammas rohkem valutab (võtan ka regulaarselt valuvaigisteid), aga hetkel on hambaid kokku pannes valu selles hambas, mida täna lahti ei võetud. Ega mul muud polegi teha, kui võtta veidi rohtu ja vaadata, kuhu see viib, vajadusel helistan esmaspäeval uuesti. Teiseks selgus, et autol on vähemalt üks tuli läbi. Käisin poes, ostsin pirni, Härra hakkas vahetama. Selgus, et meie ei saagi seda vahetatud, sest see on valest kohast läbi läinud ja veidi sinna lüliti sisse sulanud. Ehk kodus me seda vahetada ei saanud. Kuna tööpäev ei olnud läbi, siis sõitsin sinna töökotta, kus ma ikka autoga käin. Asi sai korda. Aga lisaks selgub, et kuskile kaob ka jahutusvedelik.. aga kuhu, seda ei tea. Käisin seal vähem kui kuu tagasi ja siis lisati ka jahutusvedelikku. Ja nüüd taas kadunud. Nähtavat leket ei ole. Eks ma siis ostan endale ühe kanistri seda autosse ja valan vajadusel ise ka juurde. 

Ehk ma käin liiga tihti hambaarstil ja autoga töökojas. Liiga tihti. 

Aga eile käisin näiteks sõbrannadega kinos. Cinamonis oli naistekas ja filmiks oli "Ricki - rockstaarist ema". Veidi teistsugune film, meile meeldis. Mina polnud ammu ka komöödiat vaadanud. Ja juba homsest on kinos "Labürindijooksja: Põlenud katsed". Kavatseme seda vaatama minna, aga ei tea millal. Lisaks käisin raamatukogus ja tunnen end endiselt 10 aastat nooremana. Leidsin ka need roosad raamatud, millest enne puhkust rääkisin. Tegu on Sweet Valley High sarjaga. 

Täna kohvitasin ja jutustasin sõbrannaga Suminas, kus ma polnud varem käinudki. Lisaks sõin brokkoli-juustusuppi, mis oli väga hea (tahket toitu ei saa närida). Astusin läbi Kalevi kommipoest, sest seal on šokolaad. Ise ma šokolaadi ei söö, aga tõin Härrale ja ostsin varuks töökaaslastele, sest kindlasti on tulemas sünnipäevasid. Lisaks sain täna kätte maastikule ja kruusa-metsateedele mõeldud tõukerattaga! Ei, ma ei ostnud seda, laenutan vaid mõneks ajaks, sest järgmisel pühapäeval lähen Tartu Rattamaratoni lühemale distantsile. Tuleval nädalavahetusel üritan sellega veidi metsateedel ringi vurada. 

Ja Tartusse on jõunud sügis. See on sügise lõhn!

Killuke puhkust...

Palm

Pammukale

Pammukale

Kleopatra bassein

Meie hotell

Üks hotelli kiisudest

Alanya

Alanya