Sunday, May 27, 2018

Trennipäevik 21.05.-27.05.2018

21. nädal
Mõtlesin küll, et täna kohe kuidagi ei viitsi neid numbreid kirja panna, aga parem on see ikka ära teha ja rattaralli kohta eraldi postitust. Tahtsin nädala sees ka puhkusest kirjutada, aga nüüd vaatan, et seda ei olegi jõundud. Sellest siis mõni teine kord. Tundub, et puhkus ja ilusad ilmad mõjuvad sammudele hästi, suurem osa päevi on üsna eeskujulikud.


Esmaspäev - pidin ühele kassile minema süüa andma, nii oli see hea ühendada tõuksiga. Eelmisest päevast oli jalad veidi kanged ja võtsin üsna rahulikult, eks tempo oli kindlasti aeglasem kui päev enne, aga jälgisin pulssi, et keha taastuks. Tõuks 22,71km 1h22min34sek, avg 133x' max 155x'.
Ja lisaks kõndisin ka, tegelikult rohkem kui kellega kirja sai (4,4km)
Sammud: 11 528

Teisipäev - tõuksist võtsin puhkepäeva, aga ilus ilm ja kõndida sai parasjagu. Käisin kolm korda linnas ja kokku tuli üle 11km.
Sammud: 19 61

Kolmapäev - päeval puhkasin (sammude arv), käisin ujumas, lasin päikest ligi ja õhtul läksin sõitma. Nimelt toimub selline asi nagu Transtar temposari, kus tublid ratturid muudkui sõidavad... üksikstardid ja kihutavad, oi nad on kiired. Möödunud aastal käisin seal korduvalt vabatahtlikuna abis. Sel aastal ütles treener, et võiksin kaasa sõita - turvatud rada, asfalt, mida veel tahta?! Alguses oldi veidi ebavlevad... aga no kui ma võita ei taha, siis võin ju sõita, sest ilmsegelt tõuksiga ei võistle, lisaks on seal mngi eraldistardivarustus? (vähemalt pikal distantsil). Ega mul mingit tunnet küll polnud, aga tuli minna. Etapp oli siis Kavastu-Luunja. Sõitsin sina kohale, sain numbri ja kiibi, vaatasin ilma ja mõtlesin, et ma jäängi sinna rajale. Nimelt oli lähedal üks suuuuuur ja tume pilv, tuul tõusis, järsku oli jahe ja vilu. Ja tuul oli vastu (nagu mida muud?!). Rajakaarti ma ka ei uurinud, aga stardis justkui öeldi, et minul sõit edasi ja tagasi (lühike distants vabaklass).
Startisin üsna esimeste seas, et see kiiremini mööda saaks. Samas teadsin, et minu ajakulu on hoopis teine ka ja no ei saa viimasena startida ja siis seal jokutada. Tuul oli niiiii vastu. Kohe oli raske. Mõtlesin, et püüan siiski tuulele vastu suruda ja äkki kannatan elle mingi veidi alla 9km ära ja tagasi on siis ju tuul tagant. See suur tume pilveke kadus kuskil 5-7km juures, tuul vaibus ja jälle oli ilus ilm! Ainult energiat oli nii vähe alles.. lohutasin end, et kohe on tagasipööre ja siis nägin teiselpool teed 17,4km finišit... :| ehk selgus, et mul ikka u 12km ühes suunas ja siis 5km tagasi. Tuli siis edasi minna. Vahepela läks juba paremini ka, aga üldiselt mingit kiiret tempot ei olnud. Kõik tublid ratturid sõitsid minust mööda, mõni ütles mõne hea sõna ka, mõni lihtsalt naeris :D 
17,4km tiksus täis 55min19sek, avg 171x', max 178x', avg kiirus 18,91km/h. Sellega kenasti vist viimane üleüldine aeg.. või äkki mingi väikesel poisil oli mõni sekund aeglasem? aga vabaklassi naistearvestuses kolmas, sest seal lihtsalt ei osalenud rohkem naisi :D 
Ja kuna olin siis stardipaigats 7km kaugusel, siis pidin sinna ka sõitma - rahulikud 23min.
Järgmine etapp on 1,5nädala pärst Rahingel. 
Sammud: 5972

alguse hakkasin teist särki selga panema, aga siis sain aru, et vaja ikka tõukeratturi särgiga sõita

Neljapäev - puhkasin! kõndisin 7+km.
Sammud: 13 215

Reede - hommikul oli vaja jälle linnas käia, kõndisin. Õhtul tahtsin tõuksida ja vaadata, mis tempot suudan hoida. Läksin kella 20 paiku ja oi kui palju putukaid igas suunas lendas. Prillideta ei saaks üldse sõita. Tahtsin hoida tempot 20km/h, aga ei läinud päris nii, eks mõned tõusud olid ka sees ja siis oleks pidanud selle tagasi sõitma... paraku langused lähevad palju kiiremini ja ei viinud keskmist uuesti üles.
Kokku 14km 42in32sek, avg 151x' (ilmselt jäi jõudu üle), max 177x', avg kiirus 19,77km/h
Sammud:  9080

Laupäev - Pidupidu! Sõbrannale tegime tüdrukuteõhtu, sest juba üsna varsti on ta abielunaine! Nii vahva oli! 
Sammud:  17 602 (suurem osa kontsadel :D)



Pühapäev - 37. Tartu Rattaralli 56km ja veidi alla 3h. Sellest eraldi postituses.
Sammud:  4667 

Hõbemedal ja medal.

Kokku tõukeratas: 121km. 

Monday, May 21, 2018

Trennipäevik 14.05.-20.05.2018

20. nädal
Suurem osa nädalast möödus selle tähe all, et tervis läheks korda ja saaks teha ka ühe pikema sõidu, sest juba pühapäeval on Tartu Rattaralli. Nädala alguses oli ikka väga halb olla, tasakesi enesetunne paranes, laupäev pani uue põntsu. Tänase (esmaspäeva) seisuga pean ikka aeg-ajalt nina nuuskama ja vahepeal köhin ka.

Esmaspäev - olin kodus haige
Sammud:2254 

Teisipäev - tõuks 5x2 ehk käisin transpordi mõttes tööl, muidu olin tõbine
Sammud: 4900

Kolmapäev - tõuks 5x2 ehk käisin transpordi mõttes tööl, muidu olin tõbine
Sammud: 5433 kuni kell läks laadima

Neljapäev -  käisin Tallinnas koolitusel, palju autosõitu ja salvrätikuid. 
Sammud: kella polnud

Reede - läksin tõuksiga tööle 5km, aga koju jõudes tormas (äike, müsistamine, tuuleiilid, hoovihm, rahe) ja sain autoga koju. Õhtul käisin kinos ja jalutasin veidi.
Sammud: 7735

Laupäev - mitmeid kuid planeeritud Maijooks. Möödunud aastal otsustasime sellest teha maikuu traditsiooni. Sel aastal küll üks meist ei saanud osaleda, aga siiski. Läksime ikka kambkesti autoga, mis jäi Ülemistesse, edasi Taxifyga Lauluväljakule (minek mingi 3,6 eurot, aga tagasitulek üle 6 euro).  Jõudsime kuskil 12:30, võtsime numbrid, mina panin koti hoidu, tegime pildid ja vaatasime edasi. Stardikoridoridest ei saanud suurt midagi aru, meeldis möödunud aastane variant rohkem, kui oli korralikult piiritletud ja ei olnud kahtlust. Mul oli ajavõtuta jooks, aga taga olid inimesed kellel oli veel ajavõtuga. Kui enne haigustoli põhiline mõte, et enne Ööjooksu (18.august) võiks teha mõne jooksusammu :D :D, siis haiguse tõtu oli eesmärk tunda rõõmu ja see läbida. Alustasin ikka sörgiga, hakkas palav (enne oli külm), kuskil ka kõndisin, köhisin, nuuskasin ja kulgesin. Ajaliselt läks paljupalju kauem aega, kui möödunud aastal, aga siis tegin ka rohkem jooksusamme. Midagi erilist ei olnudki. Rada oli täitsa okei. Häiris see, et päris palju oli ikka kõndijaid, kes kõndisin kõrvuti ja võtsid üle poole teest vahepeal kinni.
Pärast sõin kohukest ja jõin seda suhkruvett, mida ise kunagi ei osta. Tegime veel pilti ja liikusime vasrti tagasi Ülemistesse, et koju saada. 
Sammud: 16 839


Pühapäev - oli plaanis tõukeratturiga ühistrenn.  Sain vaevu enne voodist välja, vahetasin rattal jooksu, jamasin sellega pikal,t sest pidur käis vastu, aga jõudsin õigeaegselt kohale. Olime kahekesti. Esialgne plaan oli minna Lähte poole, aga et igav poleks, siis võiks Vasula ringi teha. Ma sain aru küll, et eelmise päeva külm tuul oli mulle liiga teinud, ise olin nii väsinud, jalad rasked ja valusad, nina ooksis rohkem ja köha oli ka. Ilm oli muidugi suurepärane. Suundusime siis mööda Roosi tänavat ERMi poole, sealt Kõrveküla kergliiklusteele, sealt Vasulasse ja siis pidin ütlema, et mina ei jaksa sealt künkast üles Lähte poole sõita. Pulss oli mul siis 170 juures, tempo oli okei, aga olek nii raske. Võtsime siis suuna hoopis vasakule ehk Tartu-Lähte kergliiklustee poole ja sealt Tartu poole. Tartu suunas läks pulss lõpuks madalamaks ja enesetunne paremaks. le ei tahtnud pingutada, sest... ennast tuleb hoida. Tartus võtsin suuna kodu poole ja teine tõukerattur läks lisaringile ja tõukas kokku peaaegu 50km (korralik "soojendus" rattaralliks).
Tõuks 27,63km 1h38min11sek; avg 156x'; max 176x'. 

Sammud: 7429

Kokku tõukeratas: 52,96km

Thursday, May 17, 2018

Kevadine viirushaigus ja lambad

Kui ma laupäeva hommikul arvasin, et see väike kurguvalu läheb kiirelt üle, siis tegelikult oli see alles algus. Võistluse ajal oli okei, aga hiljem autos oli jälle paha-paha. Lihulasse jõudes sain lõpuks soolaveega protseduure teha ja see andis väheke leevendust. Aga õhtul hakkas nohu tekkima, öö oli raske, nina oli juba kinni. Vipise sprei oli otsas ja koalikus poes oli vaid tinktuur, mida ma ei soovinud. Hea oli õhtul koju jõuda. Selleks ajaks oli ninalimaskest juba korralikult turses. Püüdsin nina loputada ja esimest korda ei läinud soolvesi läbi.. lõpuks hakkas kuidagi tilkuma, aga sellist nalja pole mul varem olnud. Öösel olin korduvalt üleval, pea lõhkus ka korralikult ja kell 4 hommikul sain aru, et ma küll sellisena tööle ei saa minna. Natukene normaalsemal ajal helistasingi ülemusele ja ütlesin, et ma ei saa kuskile tulla sellisena. Pärast seda sain veidi magada ka, aga terve päeva veetsin voodis. Korduvalt käisin nina loputamas, kurk oli väheke paremaks läinud, pikutasin, püüdsin magada. Väljas oli niiii ilus ilm, soe, päikseline, korra käisin seal kassiga, aga ise väljas olla ei suutnud. Poest pidin küll käima, et taskurätte saada, sest kõik olid otsas. Õhtuks oli enesetunne nii palju parem, et järgmine päev otsustasin tööle minna. Öö oli juba parem, olin vähem üleval. Tööl hoidsin eraldi kabinetti ja panin ukse ka kinni. Aevastasin piisavalt ja hakkasin hoopis köhima. öharohuks oli mul põdrasamblik kaasas, millest mitu korda teed tegin. Oi kui mõru. Aga öha oli kohe lahtine ja täna olen juba väga vähe köhinud. Tööl on teine õhk ja seal pole väga hea olla. Kodus on palju parem ehk kodus nagu nohuvaba, aga tööl ikka nina kinni. Täna hommikul oli kurk jälle kare, aga läks kiiresti mööda. Nüüd saab nina vähemalt korralikult loputada ja täitsa inimese tunne on. Siiani siiski trennivaba (jah, kaks päeva käisin tõuksiga tööl, kulgesin, homme kulgen ka). Maijooksul ei plaan joosta. Siis peaks pühapäevaks tervis hea olema ja saaks tõuksiga ühe ringi teha. 

---
Nädalavahetusel käisime Lihulas. Rapla kandis olles olime juba poolel teel ja oli hea sealt edasi minna. Õhtu möödus sünnipäeval ja mere ääres. Oi kui ilus oli. :) Loodus rõkkas (sääsed ka). Meri oli nii vaikne. Värske õhk. Roheline loodus. 
Ja pühapäeval käisime lambakesi paitamas. Nad on niiii nunnud. Kokku seitse tallekest, ühel utel tulid komikud, mis ei ole väga tavaline ja siis kiputakse hoidma vaid kahte, sest kolmele ei jagu piima. Ja siis see kolmas on natukene väiksem ja väetim, aga kui on hea peremees, siis saab talle udelist piima anda ja saab ka sellest tallest asja. Oh nad olid nunnud!
ma tahaks ka endale mõnda lammast... kes maja ümber rohtu söövad, möö teevad ja armsad on. =)
taga on üks must talleke ka

Milline kullatükk!



Käisin nurmenukke korjamas!!

Talleke tundub ka rõõmus.


See ilus loojang. Ja kadakad :P
Eile üritasin seda kiisut nunnutada, aga ta ei püsinud üldse süles.
Täna oli vaja tööasjus pealinnas käia. Hakkasime varakult minema, et äkki peame linna jõudes ummikus istuma... aga juba mõnekümne kilomeetri ärast sattusime hoopis mingisse autode kolonni, mille algust ei näinud ja aru ei saanud, tegime ise korra Olerexi peatuse, aga olime taas peagi kolonnis. Mäo kandis hakkasid autod kiiresti möödasõite tegema ja siis alles nägime, miks me kolonnis sõitsime - Kaitseväe kolonn oli, autosid oli palju ja kiirus oli väga muutuv, keskmiselt 50km/h. Lõpuks jäid kõik kolonniautod selja taha ja saime edasi sõita. Varuaeg hakkas juba kaduma. Pärast seisis tee ääres üks teine kolonn veel. Koolitusele jõudsime täpselt õigeaegselt... kuna seal polnud parkimisvõimalust,siis jätsime auto natukene kaugemale ja pidime natukene kõndima ka (ja sai natukene ilma nautida). Ma ei arvestanud, et peame nii kiiresti kõndima ja sain villid (hommikul ei leidnud ka õigeid kingi). 

Monday, May 14, 2018

Raua Tõukerattaralli 12.05.2018

Möödunud laupäeval sai Palukülas, Hiiemäe jalamil, antud avapauk tõukeratta rahvaspordivõistlustele. Läinud kuude jooksul on hooaja plaan korduvalt muutunud... ja ainus kuupäev, mis on samaks jäänud, on Salamaa tõukerattakross. Kahjuks ei toimu ka võistlust Tõuka Üles, sellest on äärmiselt kahju, sest see on mitu aastat olnud üks võistlus, mille puhul saab enda aegasid reaalselt võrrelda. Kõikide teiste ürituste puhul on toimunud mingisuguseid distantsi üle vaatamisi võ kohendamisi või metsa ja teetööd asjad natukene segi löönud. 

Nädala kokkuvõttes kirjutasin, kuidas mu jalad end tundsid ja endiselt ei ole ma maastikusõitja. Selge see on, et seda minust ei saa ka. Aga sõita tuleb ja tuleb anda endast parim. Reede õhtul oli vaja järgmise päeva plaan paika panna. Siis postitati ka facebooki väike rajatutvustus ja see tundus ikka väga raske. Senini olin arvanud, et meil on 10km ringid ja tuleb teha kolm ringi, aga mingi osa planeeritud rajast oli nii mudane, et ring tehti ümber - jäi alles 6km ja ringe tuli teha hoopis 5. Google maps ütles, et Tartust sõidame sinna umbes 2h, niisiis tuli kella 9 ajal startida, et tunnike varem võistluspaigas olla - inimesi tervitada ja olukorraga leppida. Kuna meil oli plaan sealt vanasse Läänemaale edasi liikuda, siis oli pakkimist veidi rohkem. Autos olles, kui Kaaslane seda hoovis ümber pööras, siis loendasin asju, mis kaasas on ja küsisin, et kas ikka rehv ka autole sai, mis alt ära võtsime, et ratas autosse mahuks. Sain vastuseks mingi mhm'i... Aga sel hetkel, kui tema autoga manööverdas, vaatasin ma aknast välja ja nägin täpselt seda rehvi, mis pidi auto peal olema. Napikas. :D 

Ilm lubas tulla väga suvine, palju sooja ja päikest. Natukene hirmutav, kui polnud veel ühtegi nii suvist sõitu teinud, aga kui mõelda maastikurajale, siis iga kell valin selle, et on päikselised ja kuivad päevad, sest vihma korral võiks sinna rajale jäädagi... Riietuseks valisin lühemad püksid ja eredavärvilise särgi, mis polnud liialt keha ümber. Jalga panin uued jooksutossud. Päikesekreemi panin kätele ja jalgadele. Kaasas oli 0,75l spordijooki (Amway oma, kiidan!). Mul on hea meel, et seda spordijooki julgesin võtta. Ma ei ole eraldi spordijookide fänn, sest pärast nende joomist on alati tunne, et nüüd tahaks juua ka, aga tolle Amway omaga seda polnud. Ja vesi oleks lahjaks jäänud. Lisaks oli mul kaasas kaks geeli, üks mingi sidruniga äkki ja tine colamaitseline. Hommikusöögiks sõin putru ja banaani, jõin kohvi, jõin palju vett.

Üllatus tabas mind juba öösel, kui ärkasin veidi pärast keskööd sellise kurguvaluga, et päris halb oli olla. Ma ei mäleta, mis ma tegin, aga kordasin seda mõne tunni pärast. Ja lõpuks olin üleval enne äratust. Eks oli ka ärevus sees. Kui vahepeal süües oli enesetunne täitsa okei, siis autos oli mul kogu aeg kurgukomm suus. Pihustasin ka Vipise spreid, aga sel hetkel see ei aidanud. Halb oli. Ei meenunud, et oleksin kuskil saanud tuult või külma, ei olnud viimastel päevadle autoga sõitnud ja kui ka sõidan, siis ma ei lase jahedal õhul enda peale puhuda, meenus vaid see,et kabinetikaaslane käis neli päeva hääleta ja kurguvaluga tööl.. ja nohune oli ka. Nojah. Pinge langus ja kohe võtan viiruse külge?

Hiiemäe jalamile jõudsime kella 11 ajal. Kohe oli näha tuttavaid tõkerattureid ja enda sugulased. Panime ratta kokku, sain numbri ja mõtlesin, mis edasi saab. Olime ühe künka jalamil ja sain aru, et sealt ülevalt tuleb alla tulla... viis korda. Aga enne tuleb sinna üles jõuda... viis korda. Uh. Esialgu oli kavas, et maratonisõitjad teevad kuus ringi, aga siis pandi see ikka viie peale, lihtsalt matkasõitjad tegid siis 10km asemel 12km. 
Erilist soojendust ma ei teinud. Vaatasin, et ratas ikka sõidaks. Ja jõin vett. 


Rajakaart.
Enne starti rõõmus!


Kell 12 startisime. Kiired mehed esireas ja meie nende järgi. Kõik tublid naised olid kohal ehk minu suured konkurendid ja head sõitjad, kes käivadki Põlva lähedal metsas sõitmas. Samuti olid neil suuremad rattad (ehk tagumine rehvd sama, mis esimene) ja need rattad lihtsalt veerevad mäest alla palju-palju kiiremini. Mõned käisid rajaga veidi tutvumas, mina ei hakanud end ehmatama. Teadsin, et meil on mingid heinamaad, metsateed, lihtsalt teed, muda, künkaid, alla ja üles, metsarada... 
Ühest küljest oli iga ringiga raskem, sest teadsin, mis ootab ees. Samal ajal julgesin laskumisi julgemalt võtta ja oskasin end veidi hoida. Aga kõik oli raske. Ka laskumised.
Esialgu oli tee üsna rohune, seejärel tuli väike teerada, mis oli natukene tugevam, aga sinna mahtuski sõitma vaid üks. Kohe oli küngast vaja üles minna ja siis alla sõita ja jälle üles minna. Esimese ringi ajal oli natukene keerulisem, sest siis oldi ikka natukene kobaras ja pidi jälgima, mis teised teevad. Ma reaalselt praktiliselt KÕIK tõusud kõndisin, sest need tõusud ei olnud, et hops-hops üles, vaid need olid pikad ja mõned väga järsud. Mul on kell sellise režiimi peal, et kui ma seisma jään, siis jääb kell ka seisma... ja siis mõned mäest üles kõndides arvas kell, et ma seisan! Kiirus oli mingi 4km/h - jap! Minu meelest oli rajal kaks sellsit väga ränka tõusu (ja laskumist) ja siis palju väikeseid. Ühe laskuise all ootas meid mudane metsatee, mis läks iga ringiga hullemaks, sest muutus aina pehmemaks, vedas, et kaks viimast ringi seal püsti jäin. Mõnus tunne oli laskumisest alla sõita, kasutasin mõlemaid pidureid ja minu max kiiruseks tuli vaid 39km/h (vaatasin, et ühel mehel oli 59km/h :D ei kujuta ette seda võitja kiirust siis). Laskumise ajal said jalad vähemalt korra puhata, kuigi tuli olla väga tähelepanelik, tuli hoida, et ratas oleks ikka metsarajal, sest rohul on külglibisemine kiire tulema. Mingi osa teest oli selline korralik pinnasee tee ka, seal oli tunne, et lendan ja seejärel tuli natukene juurikaid ja jälle muda ja mingi külatee(?) kus polnud üldse hea sõita. Mingi raja koht oli lausa turbane ja väga pehme. Ja siis hakkas pihta see suur tõus. Vähemalt oli tõusu ajal hea juua ja geel suhu pista. Esimese geeli võtsin teise ringi ajal seal tõusul ja teise geeli neljanda ringi ajal. See suur tõus viiski Hiiemäe tippu, kus oli tõesti imeilus vaade (ma loodan, et pärast ehk tuleb mõni foto, mis seda näitab) ja siis oli aegs ealt alla vurada... kahjuks tuli jalamil kohe kurv vasakule ja seetõttu tuli mul hoogu ikkagi pidurdada... niigi võtsin väga suure kurvi. Sealt edasi oli jälle künkast üles, üle silla, väike laskumine, jälle tõus, parem laskumine, mööda rada ja üle heinamaa niidetud rada ja sai ring läbi. Sai lonksu juua ja vett pähe kallata ja tuli uuele ringile minna.

Stardi ootuses.

Esimesest tõusust üles.
Ilm on ilus, siis peab naeratama!

Lõpetan mingit ringi... ei tea mitmendat.

Minu jaoks oli kõige hullem esimene ring. Ma ei teadnud, mis mind ees ootab, see oli hirmus. Ja rada oli ka hirmus. Lisaks olime mitmekesti koos - näiteks mingi hetk läks üks mees must mööda, aga pärast seda jäi minu jaoks mulle jalgu, aga kuna meil oligi vaid väike teerada ja kui oleks läinud kõrvale, siis see oleks hoo päris kõrvale võtnud, siis oli keeruline mööda pääseda.  Kaks tugevat naist läksid oma jõu, võhma, tubliduse ja ratastega kohe mööda - maastikusõidus ei ole minus neile vastast. Esimese ringi ajal olin mingil hetkel ka alles viies naine, aga siis lohutasin end, et enda vanuseklassis olen ikka teine ja tegelikult olen niigi tubli ja lõpuks väsivad ka nemad. Aga ringi lõpetasin kolmanda naisena ja nii jäi see lõpuni välja. 
Kui esimene ja teine ring läksid tõusudel veel üsna hästi, siis kolmanda ajal oli juba päris raske. Mingi lihas tahtis krampi kiskuda ja ei jõudnud sealt enam ratast üles vedada. Piimhapet oli korralikult tunda. Juba esimese ringi ajal oli mul parema päka alla tulnud vill ja seetõttu üritasin tõukamistehnikat muuta - rohkem välisküljega (kui nii saab üldse :D). 
Kolm esimest meest läksid ka rajal ringiga mööda. Oi see esimene oli kiire! Ta oli ka väga korralikult trenni teinud - juba 1000km sõitnud tõuksiga ja talle just meeldivad need metsad. Ta lõpetas ajaga 1h44min ja minust ta lausa lendas mööda, tegi ka teistele meestele pika puuga ära.
Esimese ringi lõpus oli ma õnnetu - vill jalal, nii palav, kuidas ma jaksan?! Iga järgmise ringi lõpuks olin palju rõõmsam - küll ma jaksan, saan ikka hakkama ja ma ei tulnud siia alla andma. Isegi kurguvalu läks selle pingutuse peale ära. Läksin ka ise mõnest ringiga mööda. Jook sai lõpuks otsa, viimasel ringil olin sellega üsna ettevaatlik - ei osanud seda ettenäha, muidu oleks kaaslase kätte uue pudeli andnud ja seda vahetanud. 
Ja nii hea oli üle finiši joone jõuda.
Ma olin endaga rahul.
Keskmine kiirus polnud suurem asi... aga vaadates seda maastikku ja seda rada ja ilma ja ennast. Super! Ära tegin!.
Enda naiste põhiklassis I koht (mu eelmise aasta suurim konkurent läks seeniorisse üle sel aastal) ja naiste üldarvestuses III koht ehk väga kõvad naised olid minust pika puuga üle. Naistest võitis eelmise hooaja võitja. Super tubli!
pärast sõitu olin ka rõõmus!

Nii ilus klaasist medal!

Kokkuvõte. Distantsi panin teiste järgi paika, sest minul oli kell selle lühemaks teinud (kui vahepeal pausile läks).
Keskmine pulss 175x'... Minu meelest oli mul kellal kogu aeg ees 180x', kui seda vaatasin. Ma tegelikult võistluse ajal pulssi ei jälgi, aga huvi pärast piilusin ikka.
Ja keskmine kiirus tuligi selline,,, sest rada oli selline. Vaatasin Endomondos mõne eilse jooksu keskmist kiirust... jap, tõuksiga just erti kiiremini ei liikunud.
Aga vaadake tõusumeetreid (ja languse osasid ka). 

Ehk on ametlikke fotosid ka oodata... aga pole kindel, sest lõpus ma ei näinud meie fotograafi suure aparaadiga liikumas. 

Vot selline päev. 
Selline algus hooajale.
Kokkuvõte: rohkem sõita!



-----
väike rattavõrdlus ka:
mina sõidna race max'iga, aga maastikul on maastikujooks


Teised (kiired mehed ja tublid naised) sõidavad sellise suurema rattaga juba - saab ilmselt? samuti erinevaid jookse vahetada.



Sunday, May 13, 2018

Trennipäevik 07.05.-13.05.2018

19. nädal trenn
Nädala kokkuvõtte on üsna napisõnaline, sest suurem osa sellest möödus valusate ja kangete jalgadega ja teiseks väärib laupäev eraldi postitust. Ei saa jätta mainimata, et vahepeal on tulnud SUVI ja mina olen alates eilsest (jälle) mingis viiruses (ehk larüngiit ja nasolarüngiit). 
Terve nädala sõitsin maastikurehvidega! 
Leidsin, et mul pole mõtet minna tööle selle pikema ringiga, sest kõik minu tööle minekud on väga aeglased kulgemised (et võimalikult higivabalt tööle jõuda) ja seetõttu pole oluline, mis teed pidi ma lähen. Kui lähen selle 7km kaudu, siis saaksin iganädal kilometraažile 10km otsa, aga tegelikult ei arenda see minu sõitu. 
Lühem tee ei tähenda kiiremat aega, sest liigun kõnniteel ja ületan mitmeid-mitemid kordi sõiduteed.

Esmaspäev - läksin tõuksiga tööle 7,09km (28min, avg 143x') ja tulin koju ka 7,11km (27min, avg 131x'). Natukene jalutasin ja õhtul oli massaaž ehk aeg need jalakesed üle vaadata. Ma arvasin, et möödunud korral oli valus... aga oli vist veel valusam. Natukene teised võtted ja lähenemised ikka olid sõlmekesed ja munakesed ja oleks tahtnud vaid ühte pulka hammustada. Mõnest kohats oli kõdi ka ikka. Nii raske on end lõdvaks lasta, kui valus on. Aga see oli väga vajalik. Juba massaaži ajal oli aru saada, et järgmisel päeval võib mul mõni sinine laik olla... ja nii oligi. Vasak reis oli üsna sinine (sisekülg), parem oli puudutaes valus, aga plekke polnud ja tuharal ja puusa juures olid väikesed verevalumid. 
Lisaks sain ülesandeks kolmapäeval pikem sõit teha, neljapäeval puhata ja reedel pärats tööd selline 45min.
Sammud: 7642

Teisipäev - jäin hommikul nii hiljaks et läksinlühemat teed kaudu tööle (ja tuligi valgustus, miks ma üldse pikemat teed kaudu kulgen) 5,15km (24min, avg 135x') ja koju tulles olin nii väsinud, et lõikasin ka tee lühemaks -- 6,13km (24min, avg 140x'). Jalad olid valusad ja kui pakud, selline tunne nagu oleks möödunud päeval mingi väga tugeva jõutrenni teinud.
Ühtu veetsin kohvikus ehk jalutasin ka veel 5km.
Sammud: 10 347

Kolmapäev - hommikul kulgesin taas 5,13km (20min, avg 128x'), pärast tööd liikusin 2,3km (u10min, avg 148x') ja seejärel mõtlesin pika ringiga koju minna, et end tühjaks sõita... Mõte oli hea ja ilm ilus, aga siis tuul tuul ja need jalad e tahtnud end ühestki künkast üles vedada... Ihaste viadukt oli eriti raske.. sealt võtsingi suuna kodu poole ja minu pikem sõit oli vaid 11,63km (44min, avg 131x'). Aega läks niiiii palju, pulss oli madal. Aga olek oli niiii raske. Ja mõte laupäeva maastikust tundus hirmus!
Treener ütles, et küll jalad laupäevaks korda saavad ja et neljapäeval tõuksist eemale hoiaksin.
Sammud: 60.27

Neljapäev -  Puhkus! Tööle läksin bussiga ja koju jalutasin 2km
Sammud: 10 079

Reede - tõuks 5,15km (21min, avg 130x') ja koju minnes tegin siis ringi ja käisin veidi Ihaste vahel sõitmas. Ma ei teadnudki, et seal nii palju metsa on. 11,39km (41min, avg 143x'). Sõitsin rahulikult, jalad olid juba paremad, aga see maastikurehv pole ikka minu sõber.
Sammud: 9110

Laupäev - tohtu kurguvalu, autosõit, suvi, toredad inimesed, päris õudne rada, rõõm. Rauat tõukerattaralli u 30km 2h27min2sek (avg 175x', max 183x').
Ja õhtul jautuskäik randa ja päikeseloojangu nautimine. :)
Sammud: 14 922

Pühapäev - puhkus! valusale kurgule lisandus korralik nohu. 
Sammud: 7657

Kokku tõukeratas: 90,93km

Tänane enesetunne on selline, et laupäevast pikemalt kirjutada ei jõua. Kui just öösel selle haige oleku tõttu üleval ei ole ja midagi teha ei ole.
Järgmise nädala eesmärk on haigusest lahti saada. Nädalavahetusel on ka Maijooks. 


Sunday, May 6, 2018

Trennipäevik 30.04. - 06.05.2018

18. nädal
Taaskord üks nädal läbi, kui põhikirjeldussõna oleks #tuul. Tegeleks veel jooksmisega, siis see tuul häiriks, aga ei viiks see trennituju nii alla. Teine asi on see, et pärast tööpäev näen ma silmade ees vaid #kodu. Ja kui ilm halb, ise väsinud ja #mikssedatrenniüldseteha , siis ongi hea võtta suund kodu poole. Kõik tööle minemised on lihtsalt kulgemised, ma suudan sinna isegi 30min kulgeda :D Pole just koht, kuhu kiirustada. 


Esmaspäev - hommikul kulgesin 7,07km peaaegu 28minutit (avg 140x')ja koju kulgesin 7,05km 2minutit kiiremini (avg 145x')  Pikemaks ringiks polnud aega, sest kiirustasime sünnipäevale.
Sammud: 8926

Teisipäev - see TUUL! Ootasin õhtut, et tuul vaibuks.. natukene rahulikum olia tõesti. Tegin tiiru 10,9km 36min37sek (avg 146x'.. ehk siiski aeglane kulgemine) ja olin õnnetu, mõtlesin, miks eelmine suvi oli trennis sõita ok üle 22km/h, aga nüüd raske hoida tempot 20km/h? Sellele vastab vaid üks: vaja rohkem trenni teha!
Sammud: 5653

Kolmapäev - hommikul kulgesin 7,07km 28minutit (avg 138), koju läksin pärast jõutrenni 4,86km (21min; avg 125x'). Jõusaalis tegin natukene kõike, kuigi seal väga pikka aega ei olnud (55min). Tegin näiteks smithi masinal kükke. Ma polnud üldse mingi kangiga kükke teinud alates sügisest... Seetõttu oli see kodutee natukene vaevaline ka, õnneks oli tuul tagant. Käed andsid järgmisel päeval tunda. 
Sammud: 5545

Neljapäev -  hommikul kulgesin taas 7,07km peaaegu 28minutit (avg 136x') ja koduteel pidin justkui Ihaste poole pöörama, et tuleks vähemalt 10km, aga kohe kiskus kodu poole ja tuli vaid 7,54km (28,5min, avg 139x'). 
Tegelikult oli koju kiire ka, sest külaline tuli ja nii see õhtu läks. 
Sammud: 6517

Reede - ärkasin juba pool 6, terve öö oli rahutu ja Draakon oli ka aru saanud, et pean varakult ärkama, sest tegi kõik selleks, et ma juba enne äratust teaksin, et varsti peab ärkama. Pool 7 läksin Tallinna bussi peale ja bussis üritasin tukkuda. Kõrvalklapid ja walkmani unustasin koju, aga kõrvatropid olid kaasas ja nii oli päris rahulik. Kui vahel olengi maganud linnani, siis sel korral oli selline katkendlik värk. 
Tallinnas tatsasin bussijaamast kesklinna (2km), uudistasin konverentsil, jutustasin, uudistasin, kuulasin ja pärast konverentsi tatsasin veel ringi (sain outletist uued jaladnõud lõpuks ometi!), käisin kohvitamas ja sai veel bussijaama ka kõnnitud. Korralik sammude arv tuli (minu kohta :)). Koduteel uinak ei õnnestunud, lugeda ei saanud ja isegi telefoni ei saanud pikalt vaadata (see tore busissõidu iiveldus). Päev oli tore... aga lõpuks väsitav (see 5h bussisõitu!)
Sammud: 17 976

Laupäev - lõuna ajal käisin Kevadlaadal, vaatasin ringi, aga ei ostud midagi. Kõndisin 5km. Kodus tuli uni ja magasin umbes 2,5h, pärast seda läksin kohe tõuksima.. arvasin, et uni kaob silmist, aga ei, nii raske ja vaevaline oli. Sõitsin Luunjasse ja tagasi - 17,22km, 1h02min, avg 137x'. Tahtsin lõike sõita, aga tegelt sõitsin väga rahulikult (pulss), väsimus sees ja uni silmis. 
Õhtul lõpetasin ühe raamatu lugemise. 
Sammud: 10 020

Pühapäev - hommikul lendas esialgne päevaplaan vastu taevast, ei jõudnud ka Vägilase sarja jooksjaid vaatama. K'isime saagi laenasime, muruniidukit toomas ja ehituspoes ja seejärel mässasime 1,5h aupa kuuris. Vana lammutusmaterjal sai ära saetud ja kuur rohkem korda tehtud. Seejärel pärast söömist läksin tõuksima, sest lõpuks ometi oli ilm imeline! 
Võtsin suuna ikka Lähte poole ja kuigi poolel teel oli tunne, et keeraks nüüd Vasula suunas, siis suutsin ikka esialgsele plaanile kindlaks jääda. Natukene künkaid, ikka üles ja alla. Lapsevenematele tahaksin öelda, et lastele tuleks sõnu peale lugeda ja jälgida, mis nad teevad. Tulin üsna suure hooga ja eespool oli mees kahe lapsega, nad olid kergliiklustee teises servas ja nägin mina neid kaugelt ja nemad ka mind, lähenesin rahulikult ja siis tüdruk lihtsalt suundus oma väikese tõuksiga sinna, kus mina sõitsin, vaatas mind ja liikus sinna, kuhu mina suundusin, lapse isa ei teinud väljagi. Sain hoo pidama. Tundus, et neile polnud see olukord üldse ohtlik. 
Kokku 30km (viimase 500m jaoks pidin kodu juures tiirutama). 1h42min39sek, avg 148x' (max 178x').
Sammud: 4256 (kell 19)


Kokku tõukeratas: 98,77km
õhtupäike

numpsid
Järgimine laupäev on siis esimene võistlus. Mida sellest oodata, mis eemsärk võtta? Ma ei tea. Fakt on see, et see on maastik. Fakt on see, et vorm võiks olla palju-palju parem. Näis kuidas on tervis ja enesetunne ja mis üldse saab. 
Teiseks algab see "tore" asendusnädal tööl.. sellega on vaja ka hakkama saada.

Wednesday, May 2, 2018

02052018

Mida süüa hommikuks, kui pudrust ja munast on isu täis? Smuutit võib vahel süüa, aga üldiselt eelistaksin, et toit oleks soe. Võileibasid pole kunagi eriti söönud. Omlett on variant ja seda sõin neli päeva, siis enam ei soovinud (ja seda poole hommikusöögi pealt), kuigi tegin head omletti - praadisin enne paprika, sibula, vorsti läbi, kallasin munamögina peale ja hiljem veel juustu ka. Hea oli. Aga neli päeva oli liiga palju. Nii et ma ei tea, mida süüa. Süüa ma tahan, sest kõht on tühi. Sooja toitu. Ainult süsivesikuid ei taha. Hommikusöögist loobuda ei taha. Ideid?
---
Millal see tuul vaibub? Täna tundus aknast niii ilus ilm, aga välja jõudes tabas külm ja kõle tuul. Ma ei kujuta ette, kuidas ma peaksin Rattaralli tõukerattal läbima, kui selline vastutuul oleks... Mäletan ühte aastat, kui jalgrattaga olin ja juba siis oli niiiiii raske... tõuksiga on veel raskem. Raske, kui tuul on distantsi esimeses pooles, sest see lihtsalt väsitab meeletult ära ja samuti raske, kui see on lõpus, sest siis on ka keha väsinud, kodu peaaegu paistab, aga tuul teeb selle nii raskeks....
---
Positiivne on see, et tööl sai poolaastas 50 eurot, mida saab kasutada spordiks ehk esitad arve ja saad raha tagasi. Kuna spordiklubis ma ei käi (ja see kataks ehk vaid ühe kuu), siis hetkel olen esitanud Maijooksu, Raua tõukerattaralli ja Ööjooksu arved. Abiks seegi. :) Natukene on veel jääki ka, aga üritusi ka veel tulemas.
---
Nädalavahetusel käis isa külas. Istutasime ära paar sõstrapõõsast ja trikrit ka. Lisaks kuslapuu, jugapuu ja kadaka. Kaheksa (8!) elupuud läks välja... ei oska põhjust arvata.. seal oli parem pinnas ja puha, aga vat nii. Need olid juba eelnevalt välja võetud. Ja sünnipäevaks sain kaks rododendronit ka, nendele tegime ka pesa.. ei oska aimata, kas talve elavad üle, aga eks ole näha. Meie jõulupuu oli ka väljas, lõikasin siis oksakääridega sealt väikeseid oksakesi ära. Tahtsime ühe lille välja kaevata, mis muudkui laieneda tahab ja mida on aias niigi kaks, aga meil läks labidavars katki. :D Hetkel siis rohkem ei kaeva. Mina võitlen ikka oma umbrohuga ja ostsin uue asja ka, millega neid välja kaevata, sest fiskarsi oma on teadmata kadunud. Peenrakastid on saanud juba värvi juurde ja nüüd oleks vaja mulda ostma minna. Ja jalad alla meisterdada. 
---
Lugemisega oli vahepeal väike kriis. Lugesin vahepeal ka kaks noortekat läbi, aga.. mõh, ei olnud üldse mulle. Kolmas oli ka, aga seda ei plaani lugeda. Nüüd tagasi põnevike lainel. Hetkel siis loetud 42 raamatut. :) Üsna tõenäoline, et suvel jääb nädalas üks raamat, sest teised tegemised on ka... aga sellistel puhkepäevadel (mida on niii väga vaja) on nii hea voodis lebada ja lugeda, kohvi juua ja kassi silitada. 
---
Sel nädalal on üsna tore töönädal olnud, sest see on lihtsalt nii lühike. Mõne asja pärast on närvid ikka üsna krussis ja lihtsalt #maeijaksa, kui kaua võib ühte asja selgitada ja paluda, et tehakse nii nagu vaja? Oeh. Üks tööpäev veel, sest reedel olen hoopis konverentsil. Kuna see toimub pealinnas, siis tuleb väsitav päev (hommikul läheb buss juba pool 7!), aga suurepärane vaheldus ja peaks tuttavaid nägusid ka nägema. Järgmisest nädalast hakkab see "supertore" puhkuste hooaeg...
ja mul on tõesti plaani vaja. Kus töötada, kui ma seal enam töötada ei taha? Kui tahan esmaspäevast reedeni tööd, kui tahan vähemalt sama palka, kui tahan tööd, mis mulle meeldib ja kus käin rõõmuga, kus oleks vähem stressi, toredad kolleegid, sportimisvõimalus või selle toetamine... Ideid?
----
Andsin ka blogijatele hääled. Ise ma sinna üritusele ei kipu ja jätab külmaks, aga hääletada võib ikka. Natukene vähe oli tuttavaid aadresse, aga mõnes kategoorias sain hääletatud. Kahjuks unustasin enda hääletuse koopia enda meilile edastada, püüan niisama meenutada (ei tohiks raske olla).

Aasta uustulnukas - polnud kellegi poolt hääletada, ei jälgi ühtegi.
Aiandus- ja taludeblogid - polnud kellegi poolt hääletada, ei jälgi ühtegi.
Arvamusblogid - ei jälgi, ei hääletanud.
Digiblogid - ei jälgi, ei hääletanud.
DIY ehk loomeblogid - ei jälgi, ei hääletanud
Elu välismaal blogid - Anu seiklusedjajutud.blogspot.com üldse üks mu lemmikuid :)
Elulised blogid - Merje ww.merje.ee lugenud üle 10a. Kolm tuttavat nime oli veel (Krista, Kai, Jane), aga nendets loen vahel vaid Kristakatsetab.
Harivad blogid - www.ritsikukodu.wordpress.com vahel Tikri blogist satun sinna.
Ilu- ja moeblogid - ei jälgi, ei hääletanud.
Kokandus ja terviseblogid (miks need ühes kategoorias on?! kokandus ja tervis?) www.helenablogi.ee seda jälgin ja pean seda rohkem terviseblogiks, vahel retsepte ka. Ainult retseptiblogisid ei jälgi ja kui nimesid vaadata, siis teised tunduvad ainult retsepti omad... aga see on vaid pealiskaudne mulje.
Kultuuriblogid - www.triinujakultuur.blogspot.com tuttav inimene ja sai seetõttu hääle, teistest ei tea midagi.
Noorteblogidangelicaasangel.blogspot.com endise kolleegi tütre blogi.
Pere ja beebiblogid - ei jälgi, ei hääletanud.
Remondi-sisustusblogid - ei jälgi, ei hääletanud.
Spordi- ja trenniblogid - andsin lausa kolm häält! www.iseoledpaks.ee ja www.lauriita.eu ja www.regiinatrennijutud.wordpress.com
Eriauhinna kategoorias andsin hääle Mirjamile seoses #kogumispäevik 'uga