Trennipäevik 23.07.-29.07.2018

30.nädal 2018

Ühest küljest puhkenädal, sest võistlus väsitas, lõpuks ka need väga soojad ilmad (aga ei kurda). Samas kui Eurocupini on nii vähe aega, siis viimane aeg teha pikk trenn...

Käitusin vastavalt enesetundele. Praegu on eesmärgiks Eurocapil tubli olla. On üsna tõenäoline, et minu medalid on selleks hooajaks käes :) Aga see ei heiduta mind. Hooaja kolmas koht on selline nii ja naa, tegelikult lootust on, kui Salamaa krossil olla väga-väga tubli... aga kui teised on paremad, siis lihtsalt nii ongi. 

Augusti keskpaigas lõppeb aktiivne hooaeg ehk hakkan vaikselt jõusaaliga sõbraks saama... Lootust on. 

Esmaspäev - taastav tõuks 27km, aga seda kolmes jaos: 15km keskmine kiirus 15,68km/h, pulss 140x'; 5,3km kiirus 17,80kmh, pulss 127x'; 6,49km kiirus 16,42km/h, pulss 118x'. Teise pausi ajal käisin ujumas. Jalad olid kanged ja rasked, tehika polnud väga hea... aga taastumiseks oli sellist sõitu vaja ja pärast oli parem küll.

Sammud: 2348    o.O

Teisipäev - võtsin taastumiseks päris puhkepäeva. 
Õhtul käisin ujumas.
Sammud: 5133

Äksi kollane kass.

Kolmapäev - mõtlesin pikema sõidu teha päratslõunal ehk Äksi kanti ja tagasi - 36km nagu kaks nädalat tagasi. Alguses oli päris okei, tuul tegi nii nagu ise tahtis ja polnud väga meelt mööda. Kui esimesed 18km olid kiirema dkui möödunud korral, siis tagasisõit oli raske ja vaevaline. Umbes 8km enne lõppu tuli tõeline sein ette, ma ei tea, kas olen tõuksimisel üldse sellist seina kogenud. Päris nutune tunne tuli. Jook oli ka kohe otsas. Kuidagi sain ikka koju.
36km 2h01min, kiirus 17,83km/h; pulss 140x' (max 166x'). 
Õhtul jalutasin veel 4km, tahtsin samme koguda. 

Sammud: 9636

Neljapäev - hommikul käisin linnatiiru ehk jalutasin 4,75km.
Õhtul oli vaja end transportida ja seetõttu tõuksisin - aeglaselt. Kilomeetreid siiski 22,67, aega läks 1h23min, kiirus 16,29km/h,  pulss 127x'

Sammud: 7184

Reede - võtsin tõuksimisest järgmise puhkepäeva. Jalad olid väsinud. 
Õhtul kõndisin 6,4km.

Sammud:  11 685

Laupäev - tahtsin ikka pika trenni ära teha ja kuna päev on päikseline ja soe, siis mõtlesin ka proovida, kas ärkan hommikul varakult ja teen trenni ära enne, kui päike kõrgele jõuab. Suurepärane plaan. Äratus oli 065:30 ja hetkeks mõtlesin, et lükkan selle vaid 30min edaso. et siis jõuab ka... järgmisel hetkel olin siiski voodist püsti ja varsti olid trenniriided seljas. Mõtleisn, kas õhukese särgiga külm ei hakka... :D (väljas oli +22 C). Sõin nektariini, mõned ploomid ja veidi rosinaid, jõin vett. Panin asjad valmis ja kella 6 ajal startisin. Tahtsin Äksilt edasi sõita ja koju minna veel Vasula ringiga. 
Hommikul oli ilus ja mõnus. Liiklust oli vähe. Sõitsin nagu ikka linnast välja ja siis tahtsin natukene tempot lisada. Mõte oli hea. Parema jalaga tõugates tekkis mingi valu paremale alakõhtu ja seejärel alaselga. Nii et vasaku jalaga oli väga OK, aga paremaga oli aina valusam. Mõtlesin, et läheb üle, et liigun veel veidi edasi.. kiomeetrike vast liikusingi ehk olin linnast väljas olnud veidi alla 3km. Peatusin, et teha venitusi... millest polnud tolku, painduvust polnud. Sain aru, et mul pole mõtet enam eriti edasi sõita, pean vaatama, kas saan koju... Aga Vasula poole pidin ikka keerama. Halb otsus. Igasugune ilus tehnika kadus, üritaisn lihtsalt edasi liikuda... kui parema jalaga tegin vahepeal 3 tõuget, siis vasakuga kuus, korra paus ja jälle kuus. Vasula künkast kõndisin üles. Pärast vahepeatust edasi sõites lõi vahepeal selline valu sisse, et.... :|  Sain aru küll, et oleks pidanud auto järgi kutsuma. Kulgesin vaikselt ja tahtsin lihtsalt koju jõuda. Vasaku jalaga andis endiselt tõugata, parem oli kehv. Kodus võisin igasuguse liikuvuse ära unustada, ei saanud trenni riideidki seljast, ei saanud istuda ega astuda, kõik oli valus. Istudes nagu surus kogu raskus alaseljale. Püüdsin kuidagi voodisse pikali saada (madrats on liiga pehme) ja vooderdasin end patjadega, lasin selga määrida ja ühel hetkel uinusin. Suurt muud teha ka polnud, asend oli tegelt pooleldi küljel, aga põlved kõverdatud.. mingi aeg vahetaisn külge ja magasin edasi. Ärkasin pool 1 ja veeretasin end kuidagi voodist välja. Ma mõtlesin, et kui oleks esmaspäev, siis saaks haiguslehe võtta :) Terve päev oli tõesti selline, et ei saanud istuda ja astuda. Vahepeal tegin youtube järgi hajutusi ja kõndisin veidi üle 2km - esimesed sammud olid minid, hiljem olin juba natukene kobedam. 
Praegu on kell juba 11 õhtul. Olukord on PALJU parem. Ei tea, kas aitasid venitused, aeg või määrimine, aga teravat valu enam liigutamisel ei ole...
"trenn" tõuks 26,08km 1h38min avg 125x' (loobusin trennist juba 8.km, aga vat selline ring tuli ikka, et koju jõuda :/)
Kõnd 2,3km. 

Sammud:  6685

I

II

III

Pühapäev - eile õhtul oli selg nii hea, et olin äratuse pannud poole kuueks. Õhtul ei tulnud kuidagi und, uinusin alles pärast kella 1. Ärkasin mingiks ajaks poole viie ajal ja juba siis tegi selg nii suurt valu, et sain vaevu voodist välja. Liiga pehme madrats? Vale magamisasend? Sai selgeks, et tunni pärast ei saa ma mingit trenni teha, võtsin äratuse ära ja üritasin edasi magada. Kui lõpuks õige asendi sain, siis oli uni hea ja ärkasin kell 10. 
Aga see selg... rullisin end voodiservale, e voodist välja saada. Püsti saamine oli niiii valus. Oli vaja kohe autoga sõita - autosse ronimine ja välja saamine... grh. Nagu miks ja kuidas?! Lasin selga määrida ja tegin päeva joksul korduvalt venitusharjutusi, käisin jalutamas ka, sest eelmine päev oli see hästi mõjunud. Nüüd on õhtu käes ja istumisega pole mingit probleemi, voodist saab välja suurema vaevata... vahepeal valus on, aga mitte nii hullult kui ärgates. 
Mõtlesin vaadata, kas tõuksida ka saan ja sain. Alguses natukene vaevaliselt, aga hiljem oli sam juba päris hea. Mingit kiirust ja tugevust ei proovinudki. Sellist valu nagu eile trennis, ei olnud.
Tõuks 11km.
Jalutamine 3,36km.

Sammud:  7334

Tõukeratas kokku: 123km

Eile surfasin Garmin connectis ja leidsin, et seal on kaks uut app'i, mida proovida. Esimese oli "kick biking" -a ei jõudnud seda väga jälgida, oli vaja korra kell pausile panna ja selgus, ets eda ei saagi teha, tuli vaid valik kas katkesta või salvesta. Teine oli "FootSports+", paus oli olemas, ekraani oli korraga ni palju erinevaid numbreid, et kui kiire pilk visata, siis ei leidnudki kohe seda, mida ostisin. Tasuta versioonis oli vaid 7minutiline katsetamisvõimalus ja selle ajaga ma sellest tolku ei saa. Edasi tõuksisin kellas oleva "bike" rakendusega, endomondos muudan statistika jaoks selle kick scooter'iks ümber ja elan edasi.
Kui selg lubab, siis tahaks lähipäevil pika trenni ära teha. Ma ei tea kuidas ja kas. Kas ma pärast tööpäeva jõuan seda teha? Teine variant oleks see, et olen juba poole neljast väljas (on siis valge ikka), sest pikk trenn peaks olema kuskil 3h ja enne tööpäeva oleks vaja koju pessu jõuda, süüa ja veel tõuksiga tööle minna. 
Kolmas variant on see, et seda pikka trenni ei tule.
Ma ei tea, kas ma homme välitreeningusse julgen minna. Kaks esmaspäeva ei ole käinud põlve tõttu ja nüüd on selg ka... Kuna trenn hakkab alles 17:30, siis "niisama" 30min Tammel passida on ka natueken mõtettu. Ja homme on plaanis ühele sõbrannale tõukerattasõitu näidata ja õpetada. =)

Tee, mida armastad...

#racemax28

Mul on uus tõukeratas!  😍😍

Eellugu oleks see, et ma ei pidanud üldse uut ratast ostma... veel, aga läks nii, et see on minu. Ja ikka race max 28'. 

Seda ei mõista kõik. Aga minu teeb see õnnelikuks, ma armastan tõukerattasporti, see paneb naeratama ja paneb südame kiiremini tuksuma. Nii on!

Jah, ma pidin ostma mingi aeg ainult selle raami ja hakkama ratast ise* kokku panema. Mõte oli hea. Reaalsuses ma teadsin, et ma ei suuda ratast valmis ehitada ühe talvega. Ma uurisin hindasid, salvestasin linke, kust midagi osta saaks... näiteks üks jooks, mis ma oleks tahtnud, oleks maksnud juba 200 eurot. See jubin, millega jooks raami külge käib, kuskil 40 eurot. Jne. Jne. Mõne jupi oleks saanud ehk nii osta, et oli palgapäev ja ostan ühe jupi, aga suuremalt jaolt oleks pidanud iga jupi jaoks enne raha koguma ja alles siis ostma. Raha tuleb ja raha läheb, aga seda kulub ka mujale. 

Kui mul teisel rattal jälle kodar katki läks, siis helistasin tõukerattapoe mehele ja kurtsin muret. Leidsime, et jooks tuleb ära vahetada. Samuti küsisin selle race max 28' kohta ja pidasime natukene nõu. Tegelikult ei ole ka nendel originaaljooksudel midagi viga, üldeüldse on hea ratas, aga eks paremaks saab alati teha. Ta leidis, et kui mul ratas olemas on, siis saaksin sellega juba vähemalt sõita ja kui on soov, siis ajapikku asju välja vahetada.. aga ratas oleks olemas. 

Mmõnd päeva hiljem tuli ta mulle uut jooksu tooma ja arutasime veel. Lubas laost vaadata, kas on midagi, mida saaks kokku panna. Ma arvasin, et tal ladu Tartus ja tundus, et kõige muu kõrvalt pole aega sellega tegeleda...

... ja siis reede hommikul, kui Teinepool oli oma sünnipäevakoogi kätte saanud, helistas ta mulle, et laos on osad olemas ja tuleks vaid kokku panna. Et kas ma tahan, siis ta leiab selle aja ja ratas on järgmiseks päevaks koos.

Oi kuidas ma läksin särama ja tahtsin kilgata. Ma saan uue ratta! Juba homseks! Kui olin kinnituse saanud, et maksta saan osade kaupa, siis andsin oma jah-sõna ära ja jäin järgmist päeva ootama... natukene pelgasin ka, sest see tähendas, et lähen võistlema rattaga, millega pole harjunud.

Aga uus ratas, juhuuu!

Teine ratas sai ka siis kaasa pakitud pakkusin seda õele ka, aga ta jäi enda ratta juurde - sport G4 (sama, mis minu esimene tõukeratas). Pühajärvel sain uue ratta kätte. Üüüü. Kui madal. Kinnitasin joogipudelihoidja teise küljest ja lasin lenksu kõrgemale sättida ja valmis see oligi. Tegime õega natukene soojendust või vaatasime pigem teed - kui madal on madal ja veidi aega hiljem olin sellega stardis. 

See on tõesti hea ratas! Kuskil poole ringi ajal tekis tunne, et olen sellega juba kaua-kaua sõitnud. Aga kindlasti ei ole ma sellega veel nii kiire ja osav, kui võiksin. Laskumisi pean harjutama, saaksin kindlasti kiirem olla. Aga see kõik tuleb. Ka ratas vajab veidi sissesõitmist!

Kui see teeb õnnelikuks, siis tuleb seda teha! =)

Trennipäevik 16.07.-22.07.2018

29. nädal

Väljas on suvi! Minu poolest võiks öösel vihma sadada, et kõik nii kuiv ei oleks ja taimed ikka kasvaks... Päeval on tõesti väga soe ja päike ka kõrvetab, aga see on minu tööaastate jooksul esimene aasta, kui mul on puhkuse ajal selline ilm (mais oli ka!) ja seepärast ma ei kurda. Kui on valida külm või soe, siis mina valin sooja. Päris tore on, kui sokid panen jalga alles vastu hommikut :) Ja vist vaid ühel hommikul tõmbasin teki peale, muidu oleme mõlemad maganud vaid tekikotiga.. minu puhul on see midagi väga kummalist, sest talvel magan ma ka kolme tekiga. :D Aga väljas on muru pruun, metsades nii suur tuleoht, põllud kuivavad, metsas marjad kuiva tõttu väikesed... Et jah kahe otsaga asi. Vihma ja äikest on siin mitmeid päevi lubanud ja mäletan, et reedel tuli vaid väike sahmakas ja müristas, aga see ei teinud isegi pealmist mullakihti märjaks. 

Aga muidu tahtsin öelda, et oli võistlusnädal ja tegin omaloomingut. Kokkuvõttes tuli kilomeetreid selle võrra vähem, et on puhkus ja pole tööle liikumist. Kui natukene tulevikku vaadata, siis ma juba tean, millisel nädalal kilomeetrite rekord tuleb...

Esmaspäev - taastusin eelmise päeva pikast sõidust... väsimus oli suur ja uni ei tahtnud lõppeda, aga enne 9 olin kodust väljas, sest mul oli plaan ka sörkida... Eee... mõte oli ju hea, aga ma sain aru, miks need tublid harrastussportlased oma pikka jooksuringie juba varahommikul lähevad - jooksmiseks oli tõesti PALAV. Ja ma sörkisin vaid 4km! Rohkem poleks jõudnud ka, niigi kõndisin vahepeal. 

Et samme juurde saada, siis kõndisin ka 5,13km. 

Sammud: 14 255

Käisin mustikal.

Teisipäev - oli see üks päev, kui oli võimalus mustikale minna. Sõbranna käest uurisin maad, kas Ahja kandis on midagi.. midagi pidi olema. Metsa jõudsin juba pärast kella 7 ja alguses olin üsna õnnetu... mustikid nagu oli... aga ei olnud ka. Kõndisin ringi ja otsisin suuremaid marju. Lõpuks korjasin umbes 3kg ja aega kulus ka peaaegu 3h (ma korjan käsitsi, saab ilus ja peaaegu puhas mari). Mujale metsa ei osanud minna ja niisama huupi ei hakanud ka sõitma (pole see kütusehind selline, et niisama ringi sõidaks). Natuke tahaks veel mustikaid...

Õhtul käisin kergel tõuksiringil ka - õhtu oli ilus! Kokku 17km, pulss 135x',, kiirus 17,03km/h. Nautisin suveõhtut.

Sammud: 8489

Õhtune idüll.

Kolmapäev - läksin natukene pikemale ringile (20km) ja mõtlesin, et vahepeal võiks vees ka käia, et end jahutada. Olin kuulnud, et Kõrvekülas saab täitsa ujuda. Tuul puhus ja oli vastu ja küljelt, eriti kui Lähte kergliiklusteelt Vasula poole pöörasin... vahepeal jäin seisma ja mõtlesin, miks ma seda teen... Vasula künkast kõndisin pooleldi üles... raske oli. Tartu poole oli juba lihtsam minna, sest tuult polnud vastu ja varsti pidin vette saama. Kõrvekülas viskasingi jalanõud ja kiivri ning supsasin vette. Mõnus oli! Värskendav ja hea.

Ja siis anin kella uuesti tööle ja sõitsin veel koju 6,66km. 

Kokku tõuks 26,66km u 1h33min (I osa pulss 145x', teises osas 115x', keskmised kiirused aga 16,43km/h ja 19,25k/h.. see tuuuuuul!)

Kõndisin 2,5km.

Sammud: 7462

Neljapäev - kõndisin kokku 7km. Käisin sõbrannal külas. Tõuksima ei jõudnud. Puhkus.

Sammud: 12 116

Reede - Teisepoole sünnipäev! Hommikusöögiks Napoleoni kook. Njämma! 

Väikese soojendussõidu tegin kergel pärastlõunal, sõitsin ikka Ihaste poole ehk püsisin linna kergliiklusteedel. Kogemata panin kella kinni ka... aga kokku tuli 13,3km, u 44min... kerge sõit. Päike küttis ja siis ka pulss 150x'. Ma ei arva, et olin järgmiseks päevaks valmis... aga nii see läks.

Lisaks veel kõndisin 5,3km ja õhtul pidasime natukene sünnipäeva ka. Nii et magama sain hiljem ja uni oli poolik... aga sellest kirjutasin ka võistluse postituses.

Sünnipäevalaps pidi hommikul küünla puhuma ja midagi soovima. :)

Üks naabrite punane kass... Üritasin alla meelitada, aga kiisuke vist pelgas.

Sammud: 11 934 

Laupäev - III Pühajärve matkamaraton tõukeratastel - põhiklassi I koht ja naiste üldarvestuses III koht. Aeg: 1h34min59sek; avg pulss 174x'; max pulss 188x'; avg speed:: 20.81km/h; max speed 51,19km/h.

Muljed on kirjas. Ei kirjutanud seda, et õhtuks olin omadega täietsi kutu ja samas üleväsinud - tahtsin magada, aga und ei tulnud. Võtsin melatoniini, kõrvatroppe ja silmamaski... ei miskit. Lõpuks panin ühe kõrvaklapi kõrva ja kuulasin ühte une mantrat... ja siis ma magasin. :) Ja oh üllatus, hommikul hakkasin ise ärkama.

A, Tartusse jõudes käisin veel kanali ääres ja nägin Sup Polo EM-i autasustamist ja jalutasin veel Eedenisse ka - 2,2km kokku.

Sammud:  10 266

Pühapäev - taastus ja puhkus. Käisime Kaaslase venda Võrus Kuperjanovis vaatamas. Plaan oli ka sõpradega Otepää Seiklusparki minna, aga see suvesoe muutis plaane... ja kui ma sain teada, millised mu jalad on, siis oli see ka meie jaoks hea uudis, ma ei tea, kas oleksin seal hakkama saanud. Ehk siis jalad on kanged ja valusad, Oeh. Aga päev oli tore. Kanepis käisime ujumas ka, et end veidi jahutada. Pärast Ttartus võtsin ookosõli ja mudisin valulikke kohti... kõigele ligi ei pääsenud, aga natukene parem sai ikka.

Tegin ka väikese sõidu - 11,22km kergelt ehk 36minutit, pulss 133x'. Tahtsin kodus veel jalgu venitada... aga ei saanud hakkama... valus. Ja mummudega rullist hoidusin ka, natukene liig.

Sammud:  5694

Kuperjanovis.

Masseerisin valusaid lihaseid kookosõliga ja nautisin kohvi.

Olime noored :)

Tõukeratas kokku: 101km

Nüüd vajaks plaani järgmiseks kolmeks nädalaks... aga sellest juba järgmine kord.

III Pühajärve matkamaraton tõukeratastel

Täna oli see imeilus suvepäev, kui toimus üks minu lemmik tõukerattaüritus - Pühajärve matkamaraton ja juba kolmas! Möödunud aasta muljeid jagasin selles postituses ja esimese aasta muljeid, kui sain võidusärgi, siis sellest kirjutasin siin. 

Pühajärve tõukse korraldab Loodusturism Imre Arro eestvedamisel. Kodulehel on väga palju infot, mida kõike nad korraldavad, saab ette võtta pere, sõprade või kolleegidega. Tegevusi jagub igaks aastaajaks. Soovitan piiluda. :)

Aga tänane päev siis. Oh, soe ja palav suvepäev, aga ei kurda. Vihma ei saanud, kuigi vahepeal ilmateade lubas, samuti lubas äikest, aga seda ka ei näinud. Jahutust oleks vihm pakkunud, aga samas oleks olemise ka natukene libedamaks ja ohtlikuks muutunud. Mina higistasin piisavalt palju ja valasin end veega üle, et olin vist kogu aeg läbimärg. :D 

Tänasele päevale eelnes eilne päev, kui oli mu Teisepoole sünnipäev. Suur sünnipäevapidaja ta ei ole, aga mõned sõbrad-kolleegid tulid külla (olime küll hoopis Karlovas) ja minu uneaeg lükkus selle võrra paar tundi edasi, et viisime hilisemad ka koju ära. Pastapidu ei teinud, sõin hoopis kartulit, liha ja napoleoni kooki, mille olin ise teinud. Ja jõin vett ja vett. Aga närv oli sees ja ärevus ka... minu lemmikrada ja tegelikult tähtis võistlus, tahaks ju hästi sõita! Uni oli kuidagi katkendlik ja tuli ikka väga pikalt... ärkasin isegi enne äratuskella ja jõin ainult pool tassi kohvi ja sõin ainult pool putru ära, sets kuidagi ei olnud seda pudrusoolikat. Aga koogitükk mahtus küll. Õde oli üsna varakult Tartus ja startisime siit juba enne kella 10. Teel pilvitas ja korra oli mingi uduvihm, aga Pühajärvele jõudes vihmapilveid enam polnud ja päike paistis pilvede vahelt... hakkas palavamaks minema. :) Ma olin valmistanud nii et tavalise külmakoti sisse panin oma veed ja spordijoogid, et need võimalikult pikalt jahedamad püsiksid. Enne starti kallasin vett ka pähe ja kaela, oi see oli külm.

Minul oli soov kuskil 11 aeg kohale jõuda, et oleks aeg õele mõnda kohta näidata, ise natukene soojendust teha, inimest tervitada... ja kui reedel selgus, et saan suure rattaga sõita, siis oli ka vaja ka sellega harjuda ja ratas paika saada. 

Kõik planeeritv sai õigeks ajaks tehtud ja läksime stardijoonele, kui kutsuti. Möödunud aastal oli osalejaid rohkem... Kuskil 10 inimest on hetkel Hollandis MM-il ja mõned langesid ära, sest paraku on väga palju erinevaid üritusi ja tahtmatult mõned kuupäevad kattuvad ja peab tegema valikuid. Oleks tore, kui meid, tõukerattureid, tuleks ikka juurde... proovima võib ju ikka tulla. :) Minu meelest on just Pühajärve rada proovimiseks üks super radasid, sest see on asfalt ja mäest üles ja alla. Kindlasti ei anna seda emotsiooni, mis saab metsas, aga tõukamise saab selgeks ja saab aru, et täitsa lihtne on. :)

Kell 12 oli start! Vahepeal oli pilvi, vahepeal päikest, aga täitsa palav oli. Riietuseks valisin ikka lühikesed püksid (leidsin H&Mist mõni päev tagasi! hea hind ja piisavalt pikad/lühikesed), oranž särgike ja sportrinnahoidjaks see kord lukuga variant, et oleks särgiga samalõige - randid.  Joogipudelis oli Sponser spordijook. Rinnahoidja vahel mõned geelid sporditoit.ee lehelt. Kiiver peas, kindad käes, kollase klassiga prillid ees. 

Aga uuesti stardi juurde. Hoidsin ikka esiritta, sest teadagi on algus raske - kõik tahaks kiiresti rajale saada ja start on muru pealt, liigume kergliiklusteele ja seal on väike hüpekas ehk tallalaud võib vastu minna. Üldiselt on minu probleem see, et ma alustan liiga kiiresti ja tõmban hinge kinni... ma ise tunnen, et mul on lihtsam saada alguses mingi edumaa ja seda hoida, kui et pean hakkama kedagi püüdma. Minule on võistlused näidanud et minust kellegi kinni püüdjat naljalt ei ole (parema vormiga ilmselt oleks). Alguses oli ikka grupis sõitmist ja see oli raske, sest ei tea, mida teised teevad ja langusi küllalt palju, et kiirused on suuremad. Minul jäi mulje, et minu kõrvalt startinud naine läks ees kuskile kaugele kohe ära ja seejärel Kristi ja siis tulime naistest mina ja Annika ja Kati. Kõik tublid. Mõned mehed olid ka kambas. Minule oli rada tuttav, aga ega kõike ei mäleta ka. Tulid aga pikemad langused ja Annika läks sujuvalt veidi ette ära meestega ja Kati jäi kuskile minust veidi taha poole.  Laias laastus võib öelda, et täpselt nii me ka edasi sõitsime :)

Kolm sellist ringi :)

Minule see rada meeldib sellepärast, et saab mõnusalt pikalt sõita laskumistel, mis annab ka puhkust... et sis jälle mäest üles minna. Tervad künkatipud ma ikka kõndisin, esimesel ringil sai veel jooksusamme teha, aga edasi läks raskeks. Joogipunkt oli võistluskeskuses ja siis kukil 6-7km juures kohe pärast ühte ränka tõusu ja enne korralikku laskumist. Too laskumine on tore, aga natukene kurviline ja seetõttu kasutasin ma seal ka pidurit... pole ilmselt nii julge. Lisaks oli asfalt krobeline, möödunud aastal oli seda teed ju pinnatud ja eisaanud laskumisest üldse rõõmu tunda. see oli kindlasti üks laskumisi, kus Annika jälle mõned meetrid juurde võitis. Esimese ringi lõpus kaotasin korra veepudeli, libises kuidagi käest, õnneks oli hoog väike, keerasin ringi ja võtsin kaasa, ei kujutanud ette, et järmised ringid selleta läbi saan. Kohe pärast seda hakkasin hoogu üles võtma ja kõrvaltänavalt tuli suuremale tänavale üks laps jalgrattal, ei vadaanud paremale, vaskaule, kuskile ei vaadanud ja mina muudkui lähenesin.. lõpuks pistsin karjuma. :) Laste puhul ei tea kummas suunas nad liiguvad, kui nad lõpuks sportlast märkavad ja seetõttu on sellised olukorrad ikka natukene hirmsad. Aga ka see oli hirmus, et see poiss ei vaadanud ka seda, et äkki juleb kuskilt mõni auto. Ringi lõpus oli samuti laskumine, mille ma pidin nagtukene ära pidurdama kurvi ja hüpeka tõttu  - ma ei oska hüppega üle äärekivi minna ja ratas läks vastu juba siis, kui sealt selle raskuseta üle veeretasin ehk hüppasin korra maha ja kohe peale. Võistluspaigas kallasin taas vett pähe ja kehale ja läksin aga edasi. Nägin ees vahepeal meesterahvaid ja Annikat - olenes rajast. Seljataha ma ei vaadanud, kedagi kuklas hingamas ei kuulnud. 

Kõige kiirem oli I ring, kõige aeglasem II ring. Kõige kiirema kilomeetri sain samuti I ringil ja kõige aeglasema II lõpus. Esialgu oli kell kilomeetripostidega samas seisus, aga mingil hetkel sai mul kilomeeter varem täis, aga lõpus hoopis veidi hiljem ja seetõttu ei saa ma ringe päris üks ühele võrrelda - kui juba 100 meetri peal on tõus või langus, siis sellisel rajal mängib see juba rolli. 

Nii et teine ring läks juba rahulikumalt - konkurenti nägin, aga ... aimasin, et kätte ei saa. Ja kui ma alguses arvasin, et üks naine läks veel ees ära, siis vahepeal võistluskeskuses öeldi, et olen ikkagi kolmas naine. 

Erilisi lõike polnudki teise ringi pealt. Geeli võtsin sarnaselt eelviimasel kilomeetril, kui oli järsem tõus ja tegin mõne kõnnisammu - laskumise pealt ei julge tasakaalu tõttu võtta ja muidu sõitu ajal peab ka hoogu lükkama. Enda spordijooki kulus oodatust palju vähem, aga ilmselt mul polnud lihtsalt aega seda juua, sõita oli vaja. 

Ja nii need ringid läksid. Ise arvasin, et olin hullult tubli ja eks olin ka :D Tuleb lihtsalt veel tublim olla. Rattaga harjusin umbes esimesel ringil poole peal ära ja ei teinud enam säärele ka liiga (kui proovisin, siis ikka lõin vastu raami ära). Küll aga jääb mulle arusaamatuks, miks mul vasakul reiel mõned sinikad on.. reiel?! 

Lõpetasin sõidu kolmanda naisena. :) ja enda põhiklassi I naisena. Visakasin ruttu kindad, jalanõud, sokid kiivri, prillid seljast-peast ja suundusin vee poole. Särk ka veel murule ja ruttu vette. Oh see vesi oli hea ja jahutas. Mingi hetk rajal hakkasin tundma ka, et keha hakkab üle kuumenema ja värinad tahtsid tulla... Super, et see vesi seal on! Annika tuli ka vette ja saime muljeid jagada. Pikalt ma seal ei olnud, tahtsin õele vastu minna... aga veest välja tulles ta juba lõpetas - põhiklassi II naisena. Vahepeal oli ka Kati tulnud, tema seeniorites.

Natukene vett ja süüa ja jutustamist. Sel hetkel oli ilm juba imeline! Sai jagatud muljeid ja teha plaane ja tundub, et Eurocupil tuleb ikka kõik võistlused kaasa teha... oh, ma ei tea, mis ma seal Salamaa krossil siis teen, aga noh.. Peab sellest hirmus üle saama, mis mul teatesõidu rattavahetuse ees on. 

Aga võtame siis sõidu numbritega ka kokku. 

Distants 33km (minu kell 32,95km)

Aeg: 1h34min59sek

Avg speed:: 20.81km/h

Max speed 51,19km/h (kindlasti saaks rohkem)

Avg pulss 174x'

Max pulss 188x'

Näeb hästi, kuidas pulss muudkui tõusis ja langes vastavalt tõusudele-langustele.

Kilomeetrite ajad. 

Sõidu parimad ajad.

Enne starti.

Medal!

Sain uue särgi ka!

Ja pärast autasustamist. 

Ootan ametlikke pilte ka, aga eks neid jagan mõne steises postituses :) Mul on uue särgi üle niiii hea meel. Natuke lohvakas on, aga noh pole viga. Medal on ka ilus. Kaaslasega saame jälle kanuutama minna - sel korral Tartust. Ja Pühajärvele saame sööma ka minna - osa arvest on kaetud. Lisaks saime erinevaid Helen helbeid... selliseid, mida ma pole poes vaadanudki. Eks näis, kas midagi annan teisele õele või julgen proovida. 

Aitäh toreda päeva eest tõukerattapere, Loodusturism ja vabatahtlikud!

See üks pasta, mida ma söön.

Eile oli see õhtu, kui oli minud kord sõbrannadele süüa teha. Üsna ruttu olin otsustanud, et teen neile ühte enda lemmiktoitu, mida sia kunagi palju teha, aga viimasel ajal pole söönud. Tore toit selles suhtes, et sobib ka LC ja LCHF, kui pasta ära jätta. 

Ma olen seda siin korduvalt maininud, aga panen lihtsalt retsepti kirja, et seda sõbrannadega jagada. 

Ma ei tea, kuidas seda toitu nimetada... pastawokiroog kookosega? Kanapasta wokiga?

Vaja läheb: 

- kanakintsuliha/kanagilee

- wok köögiviljad

- kookospiim

- chicken thai wok maitseaine

- tagliatelle 

- sool, pipar, õli

Tükelda kana ja maitsesta veidi soola-pipraga. Seejärel lisa palju chicken thai wok maitseainet ja sega käega lõigatud kanaliha, et maitseaine imenduks juba sisse. 

Pane pann sooja ja lisa pannile või. Prae kanaliha ära.

Wok-pannile lisa külmutatud juurikad. Minu lemmikud on sellised, vahel lisan ka midagi muud sekka (oleneb kogusest).

Prismast.

Kui kana on ilusasti kuldpruun või veidi krõbe, siis lisada see juba köögiviljadele ja peale valada kookospiim. Segada hoolikalt läbi.

Kui roog keema tõuseb, siis jätta podisema, vahepeal segada. Maitsta, kas maitseainet on piisavalt, vajadusel lisada,. Minu meelest podiseb kuskil 20-30minutit. Peaks jääma selline natukene kreemjas, aga kui kasutada näiteks lahjat kookospiima, siis ei tasu seda ootama jääda.

Kui hakkab valmima, siis potti lisada vesi ja see lasta keema, lisada sool ja veidi õli ja sobiv kogus tagliatelle lintpastata. Keeta vastavalt korraldusele (u 6minutit). Kurnata. 

Serveerida wok ja pasta.
Imemaitsev!

----

Magustoiduks tegin kodujuustu-küpsise maiust. Polnud küpsetamiseks tuju. 

Ehks segasin vahukoore ja kodujuustu, lisasin magustajat ja vahustasin kuni oli minu maitsele OK.

Magustoidukaussidesse lisasin purustatud küpsist, siis kodujuustu.vahukoort ja mingeid marju/moosi, jälle küpsist ja jälle kodujuustu-vahukoort. Lisaks leidisn kreekapähkleid. 

Magustoit on varem paremini õnnestunud, aga oli söödav. :)

Trennipäevik 09.07.-15.07.2018

28. nädal

Ma olen üsna lootusetu juhtum selle koha pealt, et trennipäevikut igapäevaselt kirjutaksin ja pühapäeval siis kokkuvõttele vaid punkti lisaksin. Aeg-ajalt püüan olla tubli ja siis esimesel päeval kirjutan ära, aga edasi jääb ikkagi kõik kirjutamata ja nädalalõpul tuleb ragistada ajusid.

Kui ma Polari kella kasutasin, siis see luges ka tõuksimisel samme.. mängil määral. Kellad on ikka erinevad. Praegu Garmin loeks ehk siis, kui ma tõesti mälest üles kõnniks, aga nii aeglaselt, et kell läheb pausile.  Ühest küljest on kurb, et tavaliselt tööpäeval mul neid samme nii vähe on, samas ei saa öelda, et ma ei liiguks, tööle käin ju sportlikult. Ja kui ma veel tõuksitrenni juurde teen, siis ma ei arva et peaksin minema veel eraldi samme koguma. 

Esmaspäev - transport  tõuks 5km + 3,8 km ja väga vaevalised 3,33km (kokku u 13km). Käisin Tannel ringtreeningus ja kui alguses tundus kõik roosiline, siis trenni lõpuks ei saanud jooksusammu sissegi võtta, rääkimata kõigest muust. Ilmselt tegin mingite jalavahetushüpete vms liiga, kuigi hüpete ajal seda tunda ei olnud. Soojendus oli korralik ja raske. Trenn muidu mõnus. Trenn kokku u 55min. Kodus tõmbasin põlveel elastiku ümber ja olin üsna õnnetu, ööselgi oli valus.

Sammud: 8354

Teisipäev - põlve tõttu oli olemine õnnetu, kõndimine vaevaline, lonisin selle elastikuga. Aga tööle ja koju pidin saama - 5km +4,35km. Koju jõudes oli elastikust küll, võtsin ümbert ära ja jalg oli ka palju-palju parem. Tõuks teeb imesid! Kuna raamatukogu oli vaid 18ni lahti, siis pidin seal ära käima, nii sain veidi samme koguda  4km kõndisin.

Sammud: 9841

Kolmapäev - jalg oli juhei! Käisin tööl 5km + 5km. Kodus puhkasin tunnikese ja siis läksin Luunja poole sõitma. Muidu mulle Luunja kerglikklustee meeldib, aga see Jaama tänavat mööda linnast välja suundumine... kõnnitee-sõidutee üleminekud on nii ebatasased, nii palju teede ristumiskohti, kus suurtematel ja kiirematel liilejatel on üksküik... uh, vaevaline. 

Aga sõitsin Luunjasse, keeraisn otsa ringi, läksin Kabina poole, läbi Ihaste kergliiklusteele ja koju. Tegelikult üsna korralik ring ja saaks ka kiiretsi sõita, kui poleks seda 3km algust ja siis seda Ihaste lõiku. Trenn oli 20,18km 1h6min avg 147x', avg speed 18,15km/h . Esimesed kilomeetrid olidki kõige aeglasemad, edasi olin veidi 3+ minutit ja see oli ok, pulss oli ok. 

Sammud: 3756

Neljapäev - Käisin tööl 5km + 5,4km. Puhkasin jälle tunnikese ja läksin Tõrvandi-Ülenurme ringile, mida olin ka möödunud nädalal sõitnud. Selles suhtes tundub mõistlik, et siis ma saan oma aegasid võrrelda. Suund oli siis Annelinnast mööda kergliiklusteed Ihaste sillale, siis mööda Ringtee tänavat üles kuni suure viadukti alla ning pööre vasakule Tõrvandi poole ja mööda kergliiklustee dkunis ee suundus vasakule möödus tanklast ja jõudis Ülenurmele ja edasi jälle vaskaule ja Tartu poole ja mööda Ringtee tänavat alla ja tuldud teed tagasi. 

Ilm oli palav, aga ma ei kurda. Tuult oli, aga teisest suunast kui nädal varem. Kokku oli sõit 23,33km 1h14min avg speed 18,88km/h, avg 155x'. Kui Luunja ringil praktiliselt tõuse polnudki, siis sellel ringil on kõige pealt viadukt ja siis terve see Ringtee tänav.  Ma olin kuskil 3min kiirem kui nädal varem. Jah, möödunud nädalal oli tuul minnes täiega vastu ja tõsiselt raske oli sellest tõusust end üles pressida, aga pärats tõusu lükkas tuul tagant. Sel korral sellist tunnet polnud, tõusu tuul ei seganud, aga Tõrvandi poole minnes oli vastu. Ja tagais kodu poole minnes oli laskudes ka vastu ehk ei saanud kiirust nagu soovisin, lisaks sain punased foorid ja pidin kogu hea hoo maha pidurdama.  Ometi oli kõige aeglasem kilomeeter see üles minek ja kiirem alla. Ja eelmine nädla alustasin lõikudega, sel nädalal mitte... lõigud veel tegemata.

Lisaks käisin veel poes - 2,35km. 

Sammud: 9169

Reede - käisin tööl 5km. Oli plaanis pikk trenn, aga tuli ootamatu masaaži võimalus (mis eelmisel õhtul välja ei mänginud) ja see oli trenni eest, sest see massaaž... nojah.  Kõik oli väga hea, lihtsalt VÄGA valus. Treeneri sõnul olid mu sääred nagu kivid, eriti kinnituskohad, aga ka üldine säärelihas... eelmine kord nii hull ei olnud. Teised "õrnad" kohad ikka põlve juures reiesisemiste kinnituskohad ja puusade uures ikka ja tuharal ja... oeh. Ma ikka oigasin, aga ei karjunud. Väga raske oli end lõdvaks lasta. Selg oli ka pinges, see sai gua sha protseduuri. Valusaid punkte olla oli. Laupäeval leidsin vaid paar sinikad jalgadelt, aga mõnda kohta ei tahaks puutudagi. 

Sammud: 8174

Laupäev - sünnipäeval käik, autosõit, surnuaias käik, rukkilillede korjamine. Puhkus. 

Sammud:  6288

Pühapäev - Olin varahommikul korra üleval ja nägin Instas, et Margit oli juba enne kella 5 jooksma läinud. Magasin edasi. Järgine kord, kui vaataisn, siis Klari oli ka jooksma läinud. Ma magasin ikka edasi. Teised prioriteedid :D (NB: täna (16.07) hommikul sain väga hästi aru, miks nad nii vara oma tiiru ära tegid).
Ärkasin siiski enne kella 10 ja kella 11ks oli plaan väljas olla. Olin ka. Mul on ainult üks paar lüikesi pükse, millega sõita ja needki ei meedldi mulle. Olen spordipoed läbi vaadanud, aga pole leidnud midagi, mis oleks hea pikkusega ja sobiks ka... suurem osa pükse on mingid minipüksid ehk sobivad inimestele, kellel reied kokku ei puutu. Nii kaua, kui mina mäletan, siis mina nende inimeste alla ei kuulu ja seetõttu välistan kohe kõik sellised püksid, sest noh.. valus hakkab ju. Ülemisse ossa panin sportrinnahoidja ja õhukese särgi, millest loobusin, kui linnast väljas olin (see oligi plaanis). Telefoni hoian kõhukotis, aga koti panen kuidagi ratta külge, ma ei tea, kas niisama liikudes see kott ka puusadelt üles tuleks, aga tõuksides tuleb ja seetõttu panengi selle rattale. Kaasas oli spordijooks 0,75ml, eismest korda tegin, panin ka kolm jääkuubikut pudelisse. Lisaks oli kaasas üks geel, Igaks juhuks. 
Plaan oli teha pikk sõit ja samas proovida tempot hoida. Plaan oli hea, aga see +27 C tegi oma töö ja sain üsna pea aru, et teen siis pika trenni, püüan kuumuses hakkama saada. Lisaks tuli kuskilt tuul. Linnas oli see Ok, aga põldude vahel oli see ikka tugevam kui 2-3m/s ja puhus nii vatsu kui ka külje pealt ehk kui laskuda, siis oli ikka täiega vastu. Eesmärgiks oli vähemalt Lähteni jõuda. Ja Lähtele jõudes vaatasin, kuhu see kergliiklustee edasi suundub... jõudsin Äksi kanti, mitte päris keskusesse, sest mul sai üle tunni sõidetud ja 18km täis ja mul ei olnud meeletult aega... aga ma olin selle valikuga väga rahul, sest see on just see tee, kus saan pikka trenni teha (Äksi kandis peab vahepeal ehk veidi autoteel liikuma, aga sis tuleb juba järgmine kergliiklustee, mis viib järgmisse asulasse.. teate küll Saadjjärve äärde Jõgeva mnt, see üks ots on siis 20+km. Kui väga tahta, siis peaks olema ka OK teha ring ümber Saadjärve (kuigi praeguste ilmadega on liiklust rohkem. Vot nii!).
Korra puhkasin, võtsin geeli ja hakkasin tagasi minema. Oh ma olin rahul, et hetkel oli tuul tagant ja väike küngas ja tuli tore kiirus üle 50km/h. Juhuu. Laskumisi püüdsin täiega nautida ja muidu üritasin tubli olla. Tuul oli pöördunud ja mingil hetkel oli jälle vastu ?! Koju jõudsin tunduvalt kiiremini.
Trenn 36km 1h58min34sek avg 151x' avg speed 18,23km/h

Sammud:  9283

Tartu-Äksi-Tartu

Tõukeratas kokku 126km

Footbike Eurocup 2018 Põlva

 

Mina lähen, tule sina ka :)

 

Registreerimine: Tõukerattaliidu koduleht
http://www.toukerattaliit.ee/event/eurocup-estonia-2018/

 

3rd round of footbike Eurocup 2018 will take place on 10th and 11th of August in Põlva town in Southern-Estonia, followed by Estonia footbikers traditional long distance off-road race Salamaa Cross 2018 on Sunday 12th of August. The intensive three days of racing offer joy of sports on the streets of Põlva, as well as on the beautiful forest tracks of Taevaskoja.

COMPETITION OFFICE & REGISTRATION

Competition office opening hours:
FRI 10th of August  10:00-16:00SAT  11th of August  10:00-16:00
SUN 12th of August 10:00-15:00 in Salamaa

Salamaa Competition Center plan

Põlva Town Competition Center plan

Please register online via the web page http://www.toukerattaliit.ee/event/eurocup-estonia-2018/

Registration fee:
– Criterium and Marathon – Adults 15 € per track per athlete. Pupil, cadets and junior (10-17 years) 10 € per track per athlete
– Relay – 10€ per person (30€ per team of 3 person)
– Cross Marathon (August 12th) – 10€
– Kids 6 – 9 years 3€ (includes rent of children footbike)

– T-shirt with event logo 17 €

COMPETITION PROGRAM

---

Thursday, Aug 9th

– 19:00 – Pasta Party

Friday, Aug 10th

– 11:00 – Competition center opens
– 13:00 – Eurocup opening ceremony
– 14:00 – Criterium (Women)
– 15:00 – Criterium (Men)
– 17:30 – Relay
– 19:00 – Flower ceremony
– 20:00 – Dinner

Saturday. Aug 11th

– 10:00 – Competition center opens
– 12:00 – Marathon (Men)
– 12:10 – Marathon (Women)
– 15:00 – Flower ceremony
– 19:00 – Dinner

Sunday, Aug 12th (Non Eurocup competition – Salamaa Cross marathon in Taevaskoja)

– 09:00 – Competition center opens (in Salamaa)
– 11:00 – Cross marathon race
– 14:00 – Flower ceremony

Üks tüdrukuteõhtu

Tahtsin natukene kirjutada tüdrukuteõhtust, mille sõbrannale korraldsime. Minu jaoks oli see teine tüdrukuteõhtu ja kes teab, millal järgmine tuleb. Teate... inimesed on väga erinevad ja seetõttu oli üks meie peamisi põhimõtteid see, et see päev peaks olema selline, et see meeldib tulevasele pruudile. See peab olema meeldejääv ja vahva, positiivne, seetõttu ei peaks inimest panema situatsioonidesse, milles ta ennast ebamugavalt tunneb. See ei tähenda, et kõik peaks olema etteaimatav, üldse mitte, aga inimeste soovide ja omadustega tuleb arvestada. Ja peab ütlema, et mul on väga hea meel, et see seltskond oli väga ühte tüüpi või arvestav pruudi soovidega. 

üks käsi on jah veidi ebaloomulikus asendis :D ja kell käel, aga noh.. selline ma olengi.

Korraldamise juures on kõige keerulisem sobiva aja leidma. Inimestel on kiire. Õnneks on meil sotsiaalmeedia ehk kui tulevane pruut oli andnud nimed, kellega tahaks seda päeva veeta, siis oli peapruutneitsi korraldada, et me kõik ühes grupis kokku saaksime. Väiksema seltskonnaga oli muidugi ka grupivestlus. Grupivestlus on selles suhtes hea, et selles saavad osaleda ka inimesed, kellel fb kontot ei ole (eks neid vestlusi saab ka mujal teha, aga kui töö on arvuti taga, siis on mugav kirjutada fb-s kui et telefonis toksida). Miiuseks on aga see, et kui ei ole nii aktiivne kasutaja ja kogu aeg ei loe, siis seda infot jookseb seal väga palju läbi ja mõni asi jookseb kõrvust mööda. Ja hiljem selle õige koha leidmine ei pruugi ka otsinguga lihtne olla. Meie tegime fbs privaatse ürituse, kuhu inimesed kokku kogusime ja seal sai teha ju erinevaid küsimustikke ja teemasid - iga infokild oli õige koha peal. Oluline tähelepanek - märguandeid võiks sees olla!

Kuupäev paigas, siis tuli päevakava paika panna. Otsida ja koguda erinevaid ideid, mida (ja kus) võiks teha, mis oleks pruudile tore. Põhiplaan oli lihtne - midagi ise meisterdada, fotosid teha, pruudile ülesandeid anda, ühine õhtusöök. Ja iga punkt tahtis eraldi tegelemist. 

Minu meelest läks meil kõik väga hästi. Eelnevalt oli naukene närveerimist, sest sattus just see nädalavahetus, kui rattavõistluste tõttu oli pool linna kinni ja autoga liikumine piiratud. Ilm oli IMELINE. Inimesed suurepärased. Päev täis kilkeid ja naeru. 

Alustasime sellest, et jagunesime kaheks - üks grupp läks pruudile järgi ja teine grupp läks töötoa jaoks ettevalmistusi tegema. Eelnevalt olime kokkuleppinud, et oleme lillelistes suvekleitides ja pruut oli valges. Ta oligi kohe nagu pruut. Imeilus. Punane huulepulk. Särav. Ja natukene ärev. Meil olid rinnas veel roosad lipsukesed ja pruudil roosa lint "viimast pidu vaba!". 

Foto: Lilyan Viitak

Pruut tahtis küll kohe meiega autosse istuda, aga ei-ei.. enne tuleb teatud aja joksul leida kõik asjad, mis nimekirjas on. Tal läks niiii kähku! Lausa nii kähku, et meil jäi aega väga kaua üle ja mõtlesime, kuidas seda aega parajaks teeme. Läksime siis parki proovifotosessioonile - enne pulmi tuleb ikka harjutada poseermist.
Töötuba toimus meil kesklinna kandis ühes korbis, kuivõrd pruut ja peigmees just korbiüritusel kohtusid. Vahepeal olime juba üsna lähedal, aga kuna aeg liikus aeglaselt, siis liikusime natukene linna vahel ka. Töötoaks leidsime küünlakaardi valmistamise töötoa - inimene tuli materjalidega Viljandist ja juhendas meil kuskil 1,5h jooksul. Kõrvale jõime vahuveini ja sõime puuvilja ning küpsist. Ega see kaartide tegemine ka nii lihtne polnud, sest vahepeal pidi nii palju valikuid tegema - mis värvi paber, mis muster, mis pilt, mis raam, mis tekst, kas mingi kujuke ka... naised ja nende valikud. Kõik kaardid tulid väga omanäolised ja ilusad. Seda ei raatsi kohe äragi kinkida, ilus mälestus. :)

ilusad küünlakaardid

Kui esialgu mõtlesime, et pärast seda on meil aeg end korda sättida, siis ajakava vaadates selgus, et selleks väga aega polegi... huuled värvisime punaseks, saime kõik kätte punased südamekujulised õhupallid ja liikusime järgmisse paika - Botaanikaaeda. 

sellised õhupallid.

Sõbrantsiga olime eelnevalt seal käinud ja uurinud, kus oleks hea teha piknikku ja fotosid. Fotograafiks saime Lilyani. Mulle meeldis, et ta oli eelnevalt asjad läbi mõelnud. Minu Kaaslane tõi pinikuasjad - veel vahuveini, lisaks viinamarjad ja maasikad. Tegime kõik pruudiga pildi, lisaks grupipildid ja pruudist eraldi. Oh, ta oli ikka imeilus! Ja meie ka muidugi. Ilm oli võrratu! Mulle väga meeldis kopaga pilt - oleme supernaised!

Aeg läks ruttu ja sealt lahkudes pidime kiirustama õhtusöögi kohta. Mitte et vähe juba söönud oleksime. :) Vahepeal leidsime trepi ka, kus oli hea võimalus öelda igal astmel põhjus, miks on see mees just tema tulevane abikaasa ja mida ta temas kõige enam armastab ja hindab. Nii ilus oli kuulata. Nad on üksteise jaoks loodud.

Läbi linna liikudes nägime Tanel Padarit, kes oma kallimaga sõi. Kenasti küsides oli ta nõus pildiga (küsis ka enda kallima käest ega ta vastu pole... ja no me küsisime vist siis, kui ta just kahvliga toitu suhu pistis). See oli armas. 

Õhtusöögiks võtsime salatid ja suupisted. Koogi olime juba pärast töötuba ära söönud. Kahjuks antud koht, kus sõime, ei lubanud kooki/torti väljast tellida ja nende valik ei olnud meile sobilik. Aga toitu oligi vist natukene palju, et poleks see tort kõhtu mahtunudki. 

Eeltööna olime muidugi peigmehe käest küsinud küsimused peigmehe enda kohta ja muidugi pruudi kohta. Oli aeg ka ise peigmehe kohta midagi teada saada ja teada saada, kui hästi pruut teda tunneb. Ja kui hästi teab, mida peigmees tema kohta ütleb. Vastused rääksid enda eest. :) Vahepalaks oli meil viiulimäng ja luuletus. Kui esineja end luulekogu välja annab, siis võin reklaamida. :)

Pruudivandest ei saanud ka üle ega ümber. See sai allkirjastatud. Selle ajaga oli kell juba saanud kümme (alustasime kell 2 päeval), aeg kadus nii ruttu.

Ametlikosa sai sellega läbi kuivõrd seltskonnas olid inimesed, keda ootsid kodus väikesed lapsed. Õhtu oli soe. Emajõe ääres vaadati jalgpalli. Jalutasime veel linna vahel ja jõime vahuveini. Sedagi kulus vähem, kui olime planeerinud. Nägime päris mitmendat tüdrukuõhtu seltskonda ja üks poissmeesteõhtu oli ka. Vahva oli näha, et mehed olid ürituse korraldamisega vaeva näinud ja saime aidata peigmehel mõnda ülesannet täita. 

Jõudsime selle ülesandeni ka, et oli sõbrannade aeg pruudile nõu anda, midagi sooviatada või öelda, kuidas saab tulevikus abiks olla...

Jah, tulevane pruut oli abieluks ette valmistatud. 

------------------

käsitööalbum.

Fotosid ei lasknud me niisama teha, meil oli ikka mõte ka. :) Selle ilusa käsitöö albumi täitsime suuremalt jaolt fotodega ära, kajastasime seda ilusat laupäeva. Kõigil meil oli ilusa pruudiga foto ja selle lehekülje, kuhu see foto läks, sai iga tüdruk endale ja sai ilusad ja head soovid või mõtted kirja panna. Albumi andsime üle pulmapeol. Muidugi pruut oli eelnevalt küsinud, kas ta ka juba fotosid näeb, aga pidi kannatlik olema. :)

Järgnevalt meie kasutatud materjal. Ise saime "materjali" internetist ja ehk on kellelgi teiselgi sellest abi. Pdf faili ma siia lisada ei oska ja nii on see jpg formaadis. 

Nimekiri

Pärast töötuba kontrollisime üle, kas kõik sai kaasa ehk ta näitas meile ette ja arvas juurde, miks üks või teine asi vajalik on.

"Kui hästi tunneb pruut peigmeest?"



"Kui hästi tunneb peigmees pruuti?"

Pruudivanne

Kaks viimast pukti lisasime ise juurde, tavalised pruudivanded lõppesid selle 10.punktiga :)

---

https://missestenam.blogspot.com/2018/07/uks-eriline-puhapaev.html - mulle meeldis ka siit see mõte, et tuleb korraldada just sellele inimesele sobiv päev... ja kui keegi tahab hullu panna, siis sõpradel tuleks teda ohjes hoida

ja tema tüdrukuteõhtu muljed: https://missestenam.blogspot.com/2018/06/kuidas-koik-pariselt-oli.html

Nende päevade ja õhtute veetmiseks on niiii palju erinevaid variante. Mina tahaksin litsalt korraldajatele südamele panna, et arvestage pruudi/peigmehe soovidega. Kui ta ei taha keset linnatänavat olla tähelepanukeskpunktis ja teha enda jaoks midgai tobedat ja piinlikku, siis ärge tehke seda. Olgu see aeg selline, et jäävad ilusad mälestused. Arvestage taluvuspiiridega.
Viimasel ajal on üsna moes tüdrukuteõhtul pruudile buduaaripildistamine korraldada. Mina isiklikult arvan, et sellised naiselikud pildid võiks lasta iga üks endast teha, näed enda keha teistmoodi, hea fotograaf teeb imelised pildid, sets iga naine ongi imeline. Aga mina ei leia, et tüdrukuteõhtu oleks selleks parim variant... Ma ei ole veel aru ka saanud, kas teised osalejad on siis veel kõrval või ootavad teises ruumis. Lihtsalt, sa ei tea, millal see naine selleks valmis on, kuidas ta end tunneb, kõik ei ole kohe nii enesekindlad ja tahaks seda rohkem privaatselt teha. Kui sa inimest tunned ja tead, et ta on täiega nõus sellega, siis lase käia.
Alati ei pea tänaval midagi müüma. Aga kui see soov siiski on, siis on ka teisi variante. Kui näiteks küpsetisi müüa ei taha, siis on hea mõte laste kodust kaasa võtta mingid 10 ebavajlikku asja ja need maha müüa. Ajalimiit ka muidugi.
Hetkel on moes ka juba erinevad töötoad, et saab ise midagi teha. On see siis midagi praktilist või ilusat või söödavat/joodavat.
Põgenemistoad.
Õhtu ei pea olema ainult üks pidu ja pillerkaar kuskil peoruumis. Looge mälestusi.
Minu meelest on kergem, kui on üks peakorraldaja, kes tegeleb näiteks rahaasjade ja muu sellisega. Inernetis on palju võimalusi küsimustike tegemisest, mille läbi saavad kõik osaleda ja kaasa rääkida, veel parem, kui on võimalus ka kohtuda.


Sellised lood täna.