Sunday, December 28, 2014
Trennipäevik 22.12.-28.12.2014
Jõulunädal!
Tervise poolelt algas nädal veidi halvasti ja seetõttu vähendasin rõõmuga jõusaalis raskusi. Mitte kõigil harjutustel, aga mitmetel. Teisiti seda kommenteerida ei oskagi.
Teisipäeval tegin kiire alakeha treeningu ehk kõik harjutused tegin ära tavapäraste raskustega, aga puhkused olid lühemad. Kui ma mingil ajal alustasin trenni jalapressiga, siis nüüd on see üks viimastest harjutustest. Pelgasin, et ma ei jõua seda siis vist üldse, aga jõuan ikka. Õhtul tegime Härraga veel jalutuskäigu linnas umbes 4km.
Kolmapäeval pidasim perega jõule. Saun ja okkaline viht olid väga mõnusad.
Neljapäeval valmistusin juba linna tulema, aga sõbrannaga tegin väikese 2km jalutuskäigu.
Reedel osalesin "sotsiaalsel matkal" Pekist Priiks 2014 Tartu, millest kirjutasin eelmise postituse.
Ning nüüd olen kaks päeva taastunud. Homme pole plaanis veel jõusaali minna, aga lähen teisipäeval ja teen ülakeha päeva, jalad vajavad veel puhkust.
Pekist Priiks 2014 Tartu - tehtud
![]() |
Kuskil Elva ligidal .. mets oli sellise lumevaiba vapustavalt ilus. |
![]() |
Pärast Varpamäge sattusime metsa .. kas tundub, et sealt on umbes 100 inimest enne meid läbi läinud? |
![]() |
Päikeseloojag oli ka väga ilus. |
![]() |
Hommikupäike näos ja pärast "matka" ei osanud enam kuidagi olla. |
PPS: kui kaalust rääkida, et õhtul kaalusin 600g rohkem kui hommikul, keha oli pinges ja stressis, ei saanud aru, kuhu kõik vesi kadus ning hoidis kõik alles, mille vähegi sai. Ma ei teinud ühtegi metsapeatust. Eile hommikul oli kaal 400g vähem kui reede hommikul. Aga alles täna tunnen, et organism laseb vee, mis ma joon, uuesti välja ja ei püüa seda meeleheitlikult endas hoida.
Monday, December 22, 2014
Sunday, December 21, 2014
Trennipäevik 15.12.-21.12.2014
Saturday, December 20, 2014
Käesolevast nädalast
Sunday, December 14, 2014
Totu kuubis - veelkord blogist
Mis seal ikka, omad vitsad peksavad.
update: kuni mai 2014 sain osad pildid päästa, sest mustandites olid need alles - salvestasin sealt, muutsin faili jpg-ks ja lisasin uuesti. Sealt edasi (mai keskpaik kuni november 2013) olid suurem osa pilte juba kadunud. Kus see silma hakkas, seal muutsin postituse mustandiks ning hakkan neid kunagi hiljem üle vaatama, ehk saab ka osad pildid lisatud. Probleem selles, et alles hiljuti (kui pilte sorteerisin) tõstsin need kõik lauaarvutisse ümber. Lisaks läksid kaduma kõik need pildid, mis olid parooliga postituste all. Eks ma mõne puhul mäletan, mis pilt seal oli, aga jahm ... tegin ka need mustaditeks.
Trennipäevik 08.12.-14.12.2014
Selline puhkusenädal.
Esmaspäeva õhtul jõudsin küll Tartusse tagasi, aga trenniplaane ei teinud ja veetsin õhtu koduselt koos Härraga.
Teisipäeval läksin umbes pool 9 jõusaali. Rahvast oli minimaalselt ning tundus, et sain harjutused selle tõttu ka veidi kiiremini tehtud. Ühte üllatusmomenti ei olnud.
Kolmapäeval jõudsin samuti enne 9 jõusaali. Pelgasin, mis ülekahast saab, aga tol hommikul polnud kätel viga, lisaks oli ortoos peal, sain kõik tehtud, aga raskustega ei hakanud liialt pingutama.
Neljapäeval läksin jälle poole 9 aeg jõusaali, mõtlesin, et jooksen lindil või teen miskit muud, paraku polnud motivatsiooni, käsi oli halb ja valus, lindil hakkas jalg valutama, trenažöörile ka minna ei tahtnud. Lõpuks tegin planku (tavaline + küljed), võimlesin veidi, käisin saunas.
Reedel oli see üks detsembripäev, kui ma otsustasin minna sörkimina. Pakkisin end kenasti sisse, muidugi hakkas üsna ruttu palav. Jalg hakkas ka valutama, aga tegin 4km tiiru siiski ära, pulss oli suhteliselt laes, aga hiljem oli enesetunne vähemalt hea.
Laupäeval, eile oli suhteliselt maru ilm, lõpuks otsustasin ikka trenni minna, sest jooksmine ja tõuksimine olid välistatud. Tegin jalatrenni. Rahvast oli taaskord ülivähe! Hiljem plank (ikka tavaline + küljed 3x1min) ja saunatasin.
Täna ärkasime alles kell 11. Väljas tundus enam-vähem normaalne ilm. Otsustasin, et on aeg tõukerattas talvituma viia (ehk õe juurde, Tartust u 10km) ja miks mitte sinna tõuksida. Mul läks hästi, sest linnas tuult ei olnud, Kõrvekülas oli veidi küljelt, aga ei midagi hullu, mingit jama ka alla ei sadanud, aga muidu oli kuidagi raske. Olin end soojalt ära pakkinud ja polnud kilomeetritki tõuksinud, kui selg juba märg polnud, jope küll peab vihma ja tuult, aga halb tunne on ikka, kui selg märg. Aga kokku tuli peaaegu 12,5km ning aega läks 56 minutit. Mul endal oli tunne, et aega läks ikka tunduvalt rohkem, sest üsna palju oli ülesmäge, aga näe, üllatusin positiivselt.
Isegi kui lund veel mõnda aega maha ei tule, siis on targem tõuksi hetkel hoius hoida, sest järgmisel nädalavahetusel oleme Võrumaal, siis juba jõulud ja muud toimetused, mille ajal linnas eriti ei ole.
Endiselt mulle väga meeldib mõte minna Pekist Priiks 2014 üritusele. Aga kõige rohkem valmistab mulle peavalu riietuse küsimus. Mul ei ole sellist talvist komplekti, mida selga panna ja kindlasti ei hakka ma seda ka Eestist ühe ürituse pärast ostma. Ideid? Reedel ja täna käisin nii, et panin puuvillased sukkpüksid spordipükstele alla (mul on ka termopüksid, aga need ei lähe nende pikkade pükste alla eriti), panin ühe särgi, termopluusi ning jope (vee ja tuulekindel). Külm hakkas alles siis, kui nii kiiresti enam ei liikunud või hoopis seisin, mis on igati loogiline. Aga kui 5min joosta ja 5 min kõndida, siis kõndimise ajal (mis tegelikult ei ole isegi lõnta-lõnta kõnd) võib hakata külm. Teed nii tunni, kaks ... aga kõik see 45km?
Saturday, December 13, 2014
Pekist Priiks 2014
Vaatasin ja lugesin eile blogisid ja üks tore blogi viitas üritusele "Pekist Priiks 2014". Ma ei olnud kuulnudki! Muidugi läksin kohe vaatama, mis üritus see on.
Asi on väga lihtne:
- 26.detsember (jah, jõulude teine püha) sõidad 10:20 rongiga Tartust Pukale (Otepää kandis)
- 11:05 oled kohal ja 11:15 on start Tartu suunas.
- 5 minutit jooksu, 5 minutit kõndi
- ja 45km oledki tagasi Tartus
- vahepeal saab süüa, juua, lõpus saab sauna!
- osavõtt 15 eurot (sh rongipilet!)
Friday, December 12, 2014
Puhkusest
Üks nädal, see läheb tohutult kiiresti. Oleks valik istuda rahulikult kodus või olla just kodust ära ning näha armsaid inimesi. Mina valisin selle teise ja olen valikuga rahul. Selle nädala sisse on mahtunud üks kiire Tallinnas käik, mis oleks ehk olnud pikem, aga üks hommikune Elroni rong ei sõitnud ja pidin plaanid ümber tegema. Muuhulgas sain kokku armsa sõbraga, kes elab Poolas, aga viis kooli just oma lõputöö. Tema käis väljas plaani, et saame Tallinnas kokku, vaatama, mis seal teha saab, sõidame nii Tapale, et mina saan rongile ja tema saab planeeritud ajaks koju tagasi. Üldiselt läkski nii, aga Tallinnas me suurt tegevust ei leidnud, nii sõitsime sealt varakult ära, käisime läbi hoopis minu Virumaalt, ta ei olnudki tutvunud meie ülisõbraliku Männiga, rääkimata uuesti Mirjust, taüldse polnud juba aastaid minu maal käinud. Tore ja vahva oli, südames soe ja hea tunne. Kurb, et Poola nii kaugel on.
Ma pelgasin, et äkki ärkan automaatselt hommikul kuue aeg üles, aga seda ei ole juhtunud. Äratus on olnud kell 7, mille peale Härra üsna kurb on. Ma ei ole end ka kell 7 voodist välja vedanud, kuigi plaan on olnud. Härra on teinud endale võileiba ja kohvi, mina olen palunud pool 8 end äratada, et saaks temaga koos kohvi juua ja veel veidi Terevisiooni uudiseid vaadanud. Rohkem näeb see välja nii, et jooksen kiiresti voodist diivanile ja poen seal teki või millegi muu sooja alla. Miks ma ärkan nii vara, kui tööle ei pea minema? Sest ma olen tahtnud trenni minna, seda ka tegin, aga trennipäevikust pikemalt pühapäeval. Täna oli aga see päev, kui jäin voodisse ja ärkasin kell 10.
Kodu on soe! Alates teisipäevast. Korteriühistu esimees ütles, et pööningul oli kõik korras, aga ta keeras mõne kraadi võrra küttesüsteemi vee temperatuuri.
Kolmapäeval käisin Põlvas sõbrannal külas. Tema on sel aastal teinud oma armsatele sussid, sain minagi ühe paari. Nii pehmed ja soojad, mõned on nendega kodus uisutada.
![]() |
Sussis oli kaks väikest kingitust.. |
Vahepeal olen alustanud piparkoogitaigna tegemisega. Ikka ema retsepti järgi ja vähemalt siirup maitseb nii nagu viimati Virumaal. Küll on tore, et suitsuanduril on patarei tühi (tegelikult juba paar nädalat, pole ikka veel uut ostnud), sest see karjuks ikka hullult. Hetkel on toas juba selline mõnus kõrbenud suhkru, aga ka piparkoogilõhn.
![]() |
Siirup |
![]() |
Valmistumine.. |
![]() |
Sellist tüüpi kledid on viimase ajal lemmikud |
Thursday, December 11, 2014
Blogist
Motivatsioonilangus/puudus
Monday, December 8, 2014
Trennipäevik 01.12.-07.12.2014

Puhkuselainel
Wednesday, December 3, 2014
Unenäost ja sõbrast
Mõned inimesed tulevad su ellu ja lähevad, kuigi püüad neid hoida. Aga mõned olid, on ja jäävad. Ja on nii, et ei pea neid kramplikult püüdma hoida.
Tuesday, December 2, 2014
Kogu selle kokkamise juures ei ole ma ise õhtust söönudki. Lasanjet ma lihtsalt ei tahtnud. Koju jõudes sõin õuna, jõin klaasi keefiri ja sõin 2 täisteraküpsist (millest koogile põhja tegin). Pea hakkas üsna kohe valutama. Ja hetkel joon klaasikest veini. Kolisin mõneks ajaks voodisse, aga see koogike küpseb ju nii kaua.
Tagasi bloggerisse?
Ma olen wordpressis olnud veidi üle aasta, aga ikka tahan tagasi bloggerisse. Praktiliselt ainus ja suurim põhjus, miks ma wordpressi tulin, oli see, et saaksin üksikuid postitusi parooli alla panna. Bloggeris saab ka, aga see on keeruline. Nüüd ma aga mõtlen, et kui palju mul neid paroolipostitusi on? Väga vähe ju! Üldiselt on pildid.
Bloggeri oli kõik kogu aeg nii kodune ja hea. Aga ma olen seda kasutanud ka aastast 2006. Ehk peaks nimetama seda hoopis harjumuseks. Ma arvasin ja lootsin, et harjun wordpressiga ära, aga hetkel pole veel harjunud.
Mulle väga meeldis, kuidas bloggeris pildid automaatselt picassasse läksid ja sinna blogi album tekkis, sest kui mul oli vaja mingit pilti otsida, siis läksin lihtsalt picasasse ja leidsin selle sealt. Ruumi oli ka piisavalt.
Mõlgutan mõtteid ..
Käisin juuksuris
Sunday, November 30, 2014
Nädalavahetus
Trennipäevik 24.11.-30.11.2014

Esmaspäeval tegin jõusaalis kiire alakeha treeningu ehk kõik harjutused tegin ikka läb (osadele lisasin ka raskust), aga kuna üldiselt oli kiire, sest jätsin puhkusmomendid lühikeseks.
Teisipäeval tegime lõunapausi ajal ringtreeningut. Treener puhkab, niisiis pidime ise hakkama saama.
Kolmapäeval oli jõusaalis käte päev. Lenamidsel sain kõik korrad 20kg tehtud, juhuu.
Laupäeval käisin lindil jooksmas. Võtsin sel korral muusika kaasa ja nii oli tõesti lihtsam. Küll aga selgus, et mu walkman ei võta pilti ette ning telefon ei jagab muusikat ainult ühe klapiga (ja mina mõtlesin pärast linnamaratoni, et klapid katki ja ostsin uued). Pulssi ma eriti hoida ei üritanud, jooksin tõusvas tempos ja hiljem alanevas. Üldiselt oli mõnus. Pärast tegin planku ka - 2 minutit ei paista veel kuskilt.
Ideaalis olin ka täna trenni läinud, aga päev kujunes teistmoodi. Praegu ma loodan, et tervis paraneb kolmapäevaks, sest muidu pean kätetrenni mõneks ajaks välja vahetama. Ärkasin eile valutava ja paistes käega. Sellega lendasid vastu taevas klõik tavalised nädalavahetuse toimetused. Täna on küll veidi parem, aga mingit jõudu küll teha ei saa... Oh, selline see elu on.
Saturday, November 29, 2014
Möödunud nädalatest
14.11.2014 Kaks nädalat tagasi, 14.11, oli meil asutuse aastapäeva pidi Atlantises. Nii hea oli vaadata töökaaslasi pidulikult riides, sätitult, sest tööl seda ju ei näe. Ausalt öeldes ei tundud kohe kõiki äragi. Meie osakonda polnud väga palju, umbes 10 ringis. Süüa sai hästi, vein oli kuiv (eelistan poolmagusat ja magusat) ning väikeseid filmikesi, kus oli teist osakonda parodeeritud, oli väga vahva vaadata. Lemmikumad ja vahvamad oleme endale küsinud, et neid kahe nädala pärast enda osakonna jõulupeol vaadata. Meie film sai "kõige kontastrema filmi" auhinna. Natukene soovisime, et neid etteasteid oleks varem näidatud, sest neid näidati jupiti, kui kell sai juba 23, siis osa olid juba väga rõõmsad ja ülemeelikus meeleolus. Liisukesega läksime pärast koogi söömist ära ehk Atlantise diskole me ei jäänud ja see polnud plaaniski. Tuttavad kolleegid rääkisid, kui kenad me välja näeme ja avaldasid soovi, et võiksimegi nii tööl käia. Atlantisets jalutasin mina Püssirohukeldrisse, kus oli Hära õbraga ning esines Padar ja The Sun. Mul on neilt ehk 2-3 lugu, mis mulle meeldivad, aga teised lood poel lihtsalt minu maitse. Jõudsin sinna (õnneks) suhteliselt lõpus, kuulasin viimased lood ära, rahvast oli palju, oli palav ja tekkis mitmeid kordi tunne, et silmade eest läheb mustaks. Koju jõudsin veidi pärast kella 1 öösel. Hommikul pool 5, kui olin juba tükk aega üritanud uuesti uinuda, läksin kolmandale korrusele naabrite ukse taha, koputasin ja katsusin seal linki (koputust ei kuuldud, aga mõtleisn, e tkui lingiga kolistada, siis nad reageerivad) üsna kaua, sest voodis oli mul tunne, et nad teevad bändiproovi. Mingi tümps lihtsalt läbis mu keha, süda hakkas peksma ja uni läks muidugi ära. Lõpuks nad avasid ukse, vabandasid, küsisid, mis korruselt ma olen. Eks nad olid veiid üllatunud, et ukse taha tuli esimese korruse elanik mitte teise.
15.11.2014 Laupäeva sõitsime lõunaks Võrumaale. Tähistasime Härra ema sünnipäeva, sõime põdrapraadi, käisime saunas. Mina ei ole eriti suur teleri huviline, linnas pole Härra ka, aga maal ta ikka vaatab. Nii vaatasid nemad rohkem telerit ja minalugesin lõpuni "Hea põhjatuule vastu" ning alustasin ja lõpetasin ka "Kõik seitse lainet" (PS: hetkel Rahva Raamatus -53%). Kui telerist algas jalgpall, siis jäin mina magama (iluuisutamist võiksin vaadata). Paar tundi hiljem olin veidi aega üleval, kolisin ümber voodisse ning magasin edasi. Pühapäeval sõitsime hommikupoolikul Tartusse tagasi, et teised toimetused ka ära teha.
21.22.2014 Möödunud nädala reedel oli teatavasti Tartu tänavatel liuväli. Hommikul vaatasin pool 7 aknast välja ning rõõmustasin, et kõik on kuiv ja autoklaasidel pole jääd. Kella 7 paiku hakkasin kuulma mingit kummalist häält, käisin kolm korda radiaatori juures, et veenduda, et sellel midagi viga ei ole. Viimasel korral viskasin pilgu ka tänavale ja seal see oli - vihm, mis muutus maapinnal jääks. Rõõmustasin, et mul on talverehvid all, sest vastasel juhul poleks ma enda autoga kuskile liikunud. Härra ei liikunudki, temal oli all veel suverehvid, tööle ja koju sai ühe töökaaslasega. Mina läksin tööle veidi pikemat teed kaudu ehk fooride alt, mis tundus turvalisem. Kui ma esimese jalakäija tõttu, kes lihtsalt teele tormas, juba kaugelt pidurit vajutasin, siis auto tegi vaid põrra-põrra... Sain küll vahetult enne jalakäijat pidama ning ehmatuseks oli see ka talle, loodan, et teistel tänavatel ta vaatas rohkem ringi ning arvestas ka sellega, et sellise liuväljaga ei pruugi autod pidama saada. Ehmatavaid kohti oli tööle minnes muidugi rohkem kui üks, pulss oli kindlasti tavalisest kõrgem, aga vaikselt, tasa ja targu, jõudsin kohale. Üldine liiklus oligi kuskil 30km/h. Soolapihustajat nägin kilomeeter enne töökohta. Ja parkla tööl oli ka ikka viimase peal! Pärast tööpäeva hakkasin vaikselt Virumaa poole liikuma. Teede olukord ei olnud kõige parem, alates Tabiverest tuiskas lund, autod sõitsid üldjuhul kenasti kolonnis, ühtegi sahki ma ei näinud ja kiirus oli harva üle 70km/h.
Kadrinas toimus üritus CADrina ning ürituse pilte näeb siin. Mina vestlesin ühe endise õpetajaga, nägin veel mõnda tuttavat nägu, vaatasin üle uuenenud koolimaja. Juhuslikult sattusin kokku ka ühe klassikaaslase emaga, kellega tuli jutuks minu õpingud või õigemina, kas kool läbi. Ütlesin, et muidugi, juba kolm aastat tagasi lõpetasin, aga tema ei jäänud vastusega rahul, sest kuidas küll nii ammu, kui tema laps teeb hetkel teist magistrit. Selgus, et tema ei rääkinud mingist bakast, vaid ikka magistrist ja minu vastus, et ma magistrisse ei ole läinud, ei olnud kõige parem. Paraku ta minu erialast ka suurt ei pea. Ja lisaks veel töötan ma vanglas.(?) Ja siis olen eluga rahul, õnnelik ja mul läheb hästi. Aga nii ongi! Okei, see lõpp on võib-olla veidi üle paisutatud, aga täpselt selline mulje tema küsimustest ja emotsioonidest jäi.
Õhtul jõudsin ikka kodukanti ka, aga läksin üsna ruttu magama. Piparkoogitaignast ma juba kirjutasin. Pühapäevahommik oli aga üsna varjane, sest tegemisi oli palju ning tahtsin enne pimedat Tartusse jõuda. Startisin maalt juba kell 11, aga Tartusse jõudsin ikka pärast nelja (? täpselt ei mäleta enam), tegin peatused vanaemade juures, lisaks käisin Põhjakeskuses (sinki ja voodipesu ostmas). Kuigi teed eolukord oli juba hea, siis alates Vägevast ründas udu ja üsna korralikult. Enne Äksit jõudsin ühele liinibussile järgi (üsna ootamatult ilmus udust üks ristkülik) ning mina ei tundud, et tahaksin sellest mööduda, sest kõiki neid sirgeid ja kurve ma peast ei tea ning liiklust oli üsna palju. Jätsin korraliku pikivahe ja kõik autod, kes tahtsid, said mööda minna. Muidugi oli vahva vaadata, kuidas nad ülikiiresti üritasid minu ette jõuda ning siis uuesti turboga bussist möödusid. Ma ise tahtsin Lähtelt Vasula poole minna, aga udu tõttu magasin õige tee maha.
Tööpäevade õhtud mööduvad tavaliselt nii, et esmaspäeviti ja kolmapäeviti käin kohe pärast tööd jõusaalis, aga aeg-ajalt järgneb sellele veel mõni kohvikuring või muud tegemised. Teisipäevaõhtuti püüan kodus olla ning neljapäeviti ka, aga kui muud plaanid löövad trennid segamini, siis teen erandeid. Esmaspäeval sain sõbrannaga näiteks McCafes kokku. Kuigi me alguses planeerisime isegi friikartuleid süüa, siis lõpetasime ikka kohvi-tee ning magusaga ja need maitsesid väga hästi. Rahvast oli üllatavalt palju (mitte et ma seal tihti käiks ja teaks, kui palju seal muidu rahvast käib). Meiel koht sobis, sest tema tütar oli vastasmajas trennis. Mina aga sain teada, et Zeppelini ette ei tohi niisama parkida. Ma arvasin, et otse hoone ees on tasuta parkimine, aga kaugemal kellaga 2h tasuta, selgus, et kõikjal on 2h tasuta kellaga. Trahvi ma siiski ei saanud, aga järgmine kord olen targem. Kolmapäeva õhtul käisin ma juuksuris, millest ma rääkida ei taha. Mu juuksed hoivad kohutavalt.. pigem need ei hoiagi kuidagi! Aga ma teisipäeval lähen uuele ringile. Härra arvas, et siis tuleb kolmas ring ka ja lõpetan tunduvalt lühemate juustega. Seda viimast võib juhtuda küll, aga kui vaja, siis vaja, hetkeseis on minu jaoks väga vastumeelne. Neljapäevca õhtul käisime Liisukesega Kambjas, kus elab üks meie kolleeg, kes hetkel tütrega kodust elu naudib. Oh, tüdruk oli nii armas. Samuti oli näha, et nad on eluga rahul ning õnnelikud. Hea on vaadat selliseid inimesi, südamesse tuleb selline soe tunne.
Friday, November 28, 2014
Oh juuksed...
Kui ma kolmapäeval juuksurist ära tulin, siis ei ei tundunudki kõige hullem, juuksed olid lokkis ja hoidis kenasti. Paraku sellist lokki mul igapäevaselt ei ole ning praegu seisuga ei ole ma tulemusega üldse rahu. Minus oovitud ilus järk on lõigatud väga kummaliselt, on järk, mis lõppeb järsku. Õnneks on kõik järgud veel nii pikad, et saan juuksed mingisse krunni kinni keerata ja midagi ei tule ära. Aga nii ma neid juukseid jätta ei taha. Härra uuris ka täna ja ütles, et "jahm, ära vaheta juuksurit, kui eelmisega rahul oled." . Tõsi ta on. Paraku on selline lugu, et homsega lõppeb kuu esimene faas ning uesti hakkab kasvama alles 22.12.14. Vahetult enne jõule ei ole tööl kumbaki juuksurit, kelle juurde ma läheksin seda kaost parandama. Küll aga on üks teine, keda ka kiidetakse, aga ma ei tea.
Iseenesest võiks esimese veerenadi ajal ka minna, siis saaks ehk isegi uueks nädalaks aja, aga eelistaksin ikka noorkuud, sest ilmselt tulevas elõikusega kaotan juustel pikkust rohkem kui ainult piiramise osa.
edit: lähen käin ikka järgmine nädal ära.
Wednesday, November 26, 2014
#107 Mirju
Kodune toorjuust
Ideaalne! Nüüd on toorjuustukook ahjus. Esimest korda tegin kõige tavalisemat ehk Manhattani toorjuustukooki. Koguseid küll veidi leiutasin, hapukoore kihti ei tee, aga hapukoort lisasin veidi toorjuustule.
Kohvikoor maksab poes umbes 30 senti, suur vahukoor umbes 1.50. + sidrun. Muidugi võiks siia pliidil kasutatava energiakulu ja hinna juurde liita, lisaks enda aeg, aga minu arvates on igati kasulik seda ise teha, kui on veidi aega ja saab planeerida. Soodsam tuleb kindlasti. ;)
Prismas maksam Philadelpha toorjuust 1.89 (200g) (soodushind ka vist?), Farmi toorjuust 1.25 (150g, hetkel soodushind 99 senti).
PS: ma ei saa aru, kuidas saab lubatud olla sõna "tainas". Minule kõlab see justkui sõimusõna, absoluutselt ei kanna, kui näen seda kuskil retseptides või meedias. Aga isegi ÕS ütleb nüüd, et "taigna" asemel võiks öelda "tainas".
7 tööpäeva puhkuseni
Mida vanemaks saan, seda kiiremini läheb aeg. Kunagi algklassides küsis klassijuhataja, mida keegi meist väga tahaks. Mäletan selgelt, et vastasin, et tahaksin olla suur /töiskasvanu. Tema aga oma elutarkusega ütles, et ära seda küll taha, aeg läheb nii kiirest. Igal esmaspäeval on tunne, et JÄLLE esmaspäev, reede on taaskord nii kaugel, aga siis on käes reede hommik ja järgmisel hetkel jälle esmaspäev. Alles see oli, kui ma lõpetasin kõrgkooli ja hetk enne seda keskkooli, alles ma elasin Rootsis, alles ma ostsin endale selle rohelise südame. Kui mu vanim õde keskkooli viimases klassis käis, siis tema klassikaaslased tundusid alati nii suured ja täiskasvanud, aga mida aeg ja aastad edasi läksid, seda lapsemeelsemaks abiturendid minu silmis muutusid. Muidugi mitte kõik, aga erinevus on märgatav. Noored näevad hoopis teistsugused välja, samuti ka hoopis nooremad. Aga võib-olla on viga minu mõtlemises ja silmades, sest ma kipu unustama, et minul on aastaid juba veerandsada, tunnen end nooremana. Ja hea meelega oleksin 17. aastane.
Tänane päev algas tööl väikese draamaga, mis ilmselt jätkub reedel. Pärast tööd läksin juuksurisse. Viimati käis vist juuli alguses ja läksin sel korral samasse kohta. Möödunud korrla jäin lõikuse ja teenindusega väga rahule. Aga täna ma seda öelda ei saa. Mu kuumakäärilõikus kestis umbes 20-22 minutit. Juuksur kuidagi sahmis, kiirustas, kammis mu juukseid ka kuidagi jõuliselt ja oli üldiselt selline kärsitu. Korralik kuumkäär kestab 45-60 minutit. Pärats lõikust mulle küll meeldis see, kuidas juuksed tagant hoidsid, aga kogemus ise oli sel korral negatiivne ja ma kahtlen, kas sinna uuesti lähen. Käisin veel trennis ja pärast pesin pead ka, eks homme ole näha, kuidas need juuksed tegelikult püsivad.
Mul on ilus soliidine mantel, punast värvi! Üks töökaaslane oli selle endale ostnud, aga oli juba siis suur ja ongi suureks jäänud. Möödunud nädalal ta rääkis mulle sellest ja küsis, kas ma ei tahaks seda hea hinnaga ära osta. Olin nõus proovima, sest olen endale ilusat soliidsemat mantlit otsinud, aga küll ei leia või maksavad liiga palju. Eile tõi ta selle tööle kaasa ja istus seljas väga hästi. Enda jaoks nägin ka harjumatult soliidne välja. Teksastega seda ei kanna, aga viigipükste, kleitide (möödunud nädal oli mul puhta kleitide nädal) ja seelikutega küll ja siis ongi ideaalne. Pärit Mosaicist ja alghind oli üsna krõbe, aga töökaasane ostis selle soodustuse ajal, mina sain veel veidi soodsamalt. Selline ilus ja naiselik. Pilti teen siis, kui ma selle selga panen. Näitasin seda eile Härrale puu pealt ja tema ütles "Riidepuul näeb jah ilus välja.".
Tuesday, November 25, 2014
Piparkoogitaigen
Retsepti kirjutan poole väiksemate kogustega (ehk kokku umbes 4kg) ja aeg-ajalt ema ikka kohendab seda või teeb nii nagu parasjagu tuju on ;)
Osa I
Siirupi valmistamiseks pruunista 300g suhkrut ühtlaselt vedelaks. Ei tasu ära ehmuda, mida pruunim, seda tumedam tuleb taigen.
Lisa 0,5 liitrit keedetud vett (viimane pilt), soovitavalt ära tee seda suitsuanduri all.
Pott uuesti pliidile, lase keema tõusta ja lisa veel 800-1000g suhkrut (eelviimane pilt).
Osa II.
Maitseainete lisamine. Tänapäeval saab enam-vähem kõike juba poest, aga me omal ajal peenestasime neid vana kohviveskiga.
Lisa 3tl nelki, 1,5tl kardemoni, 1tl ingverit, 3tl kaneeli, u 1tl kuivatatud ja purustatud apelsinikoori (eelviimane pilt).
Seda ja kuumuta.
Osa III
Lisa 500g margariini. Muidugi oleks hea seda ka võiga teha, aga jahm. Meil retseptis EVe või HEA margariin. See jahutab siirupi veidi maha.
Kalla siirup kaussi ümber.
Lisa veidi jahu ja seejärel 300g hapukoort.
Osa IV
Järgmiseks lisa 6 muna (esialgu oli 6 munakollast, aga hetkel paneb ema terved munad ja vahel mõne munakollase lisaks - näiteks suurele kogusele pani vist 8-9 tervet muna ja 2-3 munakollast).
Lisa 2kg jahu sisse 4tl soodat ja 2tl sidrunhapet. Sega jahu taignasse.
Sõtku kuni taigen on valmis.
Lase taignal seista vähemalt üks ööpäev ning küpseta seejärel suuri ja väikseid piparkooke.
Retsept vanast retseptiraamatust.
Retsept ka skännitult olemas, kui kellelgi soovi.
Ma ise olen ka mitmel hooajal seda taigent teinud, aga nagu arvata võib, siis ema omale ei tule veel ligilähedastki. Aga ehk 20 aasta pärast?
Sunday, November 23, 2014
Trennipäevik 17.11.-23.11.2014

Selliseks kujunebki nädal, kui nädalalõpp linnast ära olla.
Nagu tabelist näha, sisi hommikud ei olnud ka kõige edukamad, aga nagu ma nädala keskel mainisin, siis ei saanud ma ühelgi õhtul enda jaoks eal ajal (st 22:30) magama. Püüan seda uuel nädalal parandada.
Trennide kohta midagi uut öelda ei ole. Jalgadel lisaisn mõnel harjutusel raskust. Kätel ka, proovisin masinal lendamist 20kg, õnnestus 5x, edasi tegin nagu ikka 15kg.
Kolmapäeval olid kõhulihased nii hellad ja valusad, et miskit ei võinud vastu minna. Seetõttu vähendasin neljapäevasest trennis cruchil ja pööretel raskust 5kg.
Aga teisipäeval oli meil lõuna ajal üks tore intensiivne trenn. Algas soojendusega, mis koos sörgi ja hajrutustega oli kuskil 15 minutit. Seejärel oli harjutusted nii: üks harjutus 8x 20sek tööd, 10sek puhkust. Seletused ei ole väga head, aga ise saan põhimõttest aru.
- 1kg hantel mõlemas käes korraga, toetud seljale ja veidi tagumikule, üks jalg üleval, teine all, pöörad kere sinna poole kumb jalg alla on jne
- küünartoengus, puudutada ühe käega tagumikku, siis käsi otse ette, siis maha; teise käega samamoodi.
- lamad/toetad seljale, veidi tagumikule (oled sellised asendis, et kallistasid nagu põlvi), siis viid kere madalamale põranda poole ja jalad sirgeks (paralleelselt põrandale) ja siis jälle keskele kokku. kui korra põlvedest haarata, siis see puhkemoment.
- küünartoengus (teised olid tavalises toengus), jalad bosul, üks jalg kõhu alt rinnale, siis teine jalg.
- külgtoeng, üleval olev käsi kõhu alt läbi nii kaugele kui võimalik. 4min ühel küljel, 4 min teisel.
Ma arvan, et mingi harjutus oli veel või siis tegime ühte neist 4minutit, enam ei mäleta.
Tööl läks treener puhkusele, aga kava on tahvlil olemas. Kambakesi ikka lähme. Saabuv nädal on ka mul üsna sotsiaalne, aga küll ka trennid ära teen. Kui lumi ära sulab, siis saab ka tõuksima minna.