Trennipäevik 21.01.-28.01.2018

Järjepidevuse tõttu tuleb ikka käesoleva nädala kuupäevadega trennipäevik postitada. Peaaegu tühja tabelit ma siia lisama ei hakka, aga endalegi üllatuseks sai tehtud kolm trenni! (Nii et oleks võinud isegi Henry tiimis osaleda). 

Enesetunde üle ma suurt ei kurda. Suurema osa nädalast ma lihtsalt olin kodus ja puhkasin. Neljapäeval tabas mind mingi suur vävimus ja viirus tahtis ligi tikkuda, aga ninaloputuskann päästis sellest viimasest. Küll aga terve päeva veetsin voodis ja magasin nii palju kui jaksasin. Kui magada ei jaksanud, siis lugesin raamatut. 

Puhkuse ja kodus olemise kohta räägib ka see, et kui ma poes ei pidanud käima (kuhu on 300m või 600m), siis oli sammude arv alla 2000 päevas. Päevanorm on ka selle nädalaga läinud seal ainult veidi üle 6000. Norm oli täis vaid eile. 

Ma sain aru, et arst rääkis täitsa õiget juttu, kui ütles, et narkoos kurnab organismi ära ja sellest taastumine võtab aega. Väsimine tuli tõesti väga järsku. Aga mõtlesin, et kui trenni saan teha, siis saan ka tööle minna. Esimene trenn oli küllaltki raske, juba soojenduse ajal oli raske ja lihased olid harjunud puhkama... Aga läks asja ette! Siis jõudsin A Le Coq spordihoonesse, mõtlesin, et oleks tore saunas käia... minu üllatuseks oli see riietusruum hoopis remondis. Soojenduse tegin ülemises jõusaalis masina peal ja kuna seal oli trenn, siis läksin alla jõusaali, kus olin täitsa üksi. Olin natuene segaduses, mida teha... siis võtsin Instagramist Paljas Porgandi profiililt tuharatrenni ja tegin seda. Kõike päris teha ei saanud, sest vahendid olid piiratud. Valisin selle, sest mõtlesin, et siis ei tee endale liiga. Trenn oli tore. Lõpetasin taas üleval jõusaalis, kus oli kaks minu lemmikmasinat. 

Ja täna läksin fat maxiga sõitma. Nii lootsin, et on selline ilm nagu eile, aga nope. Lörtsi sadas juba mitu tundi, meil tuli kõige pealt puid oodata ja need siis ära laduda (ei, meil ei saanud keset talve puud lihtsalt otsa. Aga kuna puud on tuttavalt, siis sai tellitud kindel kogus ja kuna pärast poolt kogust ei olnud kuuris ruumi (ehitusmant ja lammutusmant), siis oli kokkulepe, et toob siis, kui need hakkavad otsa saama.). Ratta selga sain kella 14 paiku ja võtsin kohe suuna Ihastesse. Seda jama sadas näkku ja silmadega sain vaid veidi ratta ette vaadata, seline märg ja ebameeldiv oli. Kogu see jama sadas mulle näkku. Spordihoone tagas jooksis Margit kamraadidega vastu ja ma mõtlesin, et tahaks ise ka niipidi liikuda, sest siis ei saja seda näkku (tegelikkuses polnud vahet, tuli igalt poolt). Ja küll see Ihaste mets oli kaugel. Metsas palju ei sõitnud. Oli korralik pinnas, siis oli jääd ja oli lund. Kohati oleks olnud hea naelikutega hoogu lükata. Ühel hetkel sain aru, et keha on juba väga külm ja peaks koju minema. Kokku tuli 12,25km ja aega läks tunnike. Praegu juba tunnen, et sääred on pinges.

Minnes ja koduteel sõitis Ihaste tee ääres üks vahva mees suuskadega! Kergliiklustee kõrval oli natuke lund ja seal oli mingi sirge (vast alla 100m) ja siis ta seal sõitis edasi ja tagasi. Nii vahva oli vaadata! Kuidas muidu suusamaratoniks valmistuda, kui ei suusata? Esimest korda möödudes soovisin jõudu ja teisel korral ta juba laialt naeratas ja oli nii rõõmus, lehvitasime siis. Tuju oli kohe hea. :)

Kodus käisin sooja duši all, aga pärast seda jõudsid külmavärinad kohale. Ei olnud tore.

Ma ei tea, mida uus nädal toob, sest ma ei tea kuidas ja mis trennidega edasi minna. Väljas läheb jälle külmaks, niisiis tõukeratas võib veel kuuri jääda.

23012018

Sain eile õhtul aru, et ma polnudki veel südant tagasi kaela pannud. Mäletan, et reede hommikul asju kokku pannes, ma nägin seda, aga siis oli allesjäänud kinnitusrba nii lühike, et pidin selle kotti jätma. Ja kõik viimased päevad olen kodus veetnud, et pole osanud vist puudust tunda. Nüüd on tagasi kaelas ja kõik jälle omal kohal.

Ma tahtsin öelda, et kodus on niii niii nii hea olla. Päriselt. Minu meelest teeb asja toredaks veel see, et mul pole põhjust-vajadust-soovi siit ka kuskile minna ja keegi ei saa tunda end ka puudutatuna, sest ma olen ju ikkagi haiguslehel ja saan rahulikult kodus olla. Kui ma nädalavahetuse magasin üsna maha, siis eile juba triikisin ja püüdsin natuke koristada, täna ma selllega väga jätkanud ei ole, aga pole hullu. Kui ära väsin, siis lähen lihtsalt pikali. Ööuni pole ka enam päris 12h olnud. Ja kassike harjub jälle ära, et keegi temaga päeval kodus on, kuigi ta ise ahju otsas magab.

Mingi päev ma natuke sorteerisin midagi. Leidsin kastist vanad küsimustikud ja sõbrannadega kirjade kaustikud. Küll meil oli palju kirjutada! Sellised kaustikud, mis oli kord minu käes, seejärel sõbranna käes ja siis me muudkui kirjutasime. Ja neid sõbrannasid oli mitmeid, kellega olid sellised kaustikud. Ma sisuga tutvuma ei hakanud, pakkisin need uuesti ära. Leidsin ka palju koolitundide ajal kirjutatud kirjakesi, aga need viskasin suuremalt jaolt ära, sest ei olnud väga sisukad või ei osanud enam millegagi seostada. Ja siis olid need küsimustikud/sõbravihikud. Kas tänapäeval ka selliseid asju veel on?! Kautsiku esimesel lehel küsimused ja siis erinevad inimesed vastasid. Nendesse ma ka ei süvenenud, aga hoidsin alles. Suvevaheaegadest olid alles tavalised kirjad, sel ajal veel Internetti just polnud ja siis kirjutasime sõbrannadega tavalisi kirju. Neid ka jagus ikka. Leidsin mõned ka enda Rootsi ajast ja ma olin täiesti unustanud, et mõnega kirjavahetust pidasin. Ise olen üritanud korduvalt päevikut pidada, aga üdiselt ei tulnud sellest mitte midagi välja. Ja kui 2006 hakkasin bloggima, siis sinna see kõik kadusidki. Ja siis olid sõbrapäevakaardid ja sünnipäevakaardid. Nii tore oli lugeda vanaema saadetud kaarte, nii tuttav käekiri ja alati teadsid, et saad sealt kaardi. Armas.

Homsest panen jälle toidud nutridatasse kirja. Õnneks või kahjuks on isutu periood läbi ja keha nõuab süüa. Iseenesest oli päris vahva mõned päevad vaid banaani süüa ja kohvi juua, aga isu täis ei saanud. Eile panin pärast kütmist ahju liha ja kapsa, tundus väga maitsev. Ja täna tegin üle väga pika aja mandliküpsiseid. Tundub, et oleks võinud seda steviat natukene vähem panna, sest ma natukene tunnen seda kõrvalmaitset ja see häirib mind... ja natukene nagu magus ka. Ja natukene palju sai kasutatud sõna natukene. 

Trennipäevik 15.01.-21.01.2018

Käesolevast nädalast pole peaaegu midagi kirjutada, sest kui juba seda tabelit vaadata, siis on näha, et kogu liikumine mahtus esimesele kolmele päevale. Oli ka nii planeeritud, sest muidu poleks ma pollis valinud #teamAMHT.

Esmaspäev - oi, see hommik oli külm selle tuule tõttu! Olin küll sooja jopega, aga tavaliste retuusidega ja see hommikune jalutuskäik külmetas reied täitsa ära. Kõnd 2,25km.

Õhtul oli treener jõusaalis ja üks kamraad ka, tegi meile tabatat. Ehk siis 20minutit tööd ja 10 puhkust (aga kuni oli võhma, siis tegime sel ajal teist harjutust) ja nii kaheksa kord. Esialgu soojendus ja siis sai terve kere vatti. Mõnus oli! Käte osa oli natuke raske, sest hantlitega ei ole see kätekõverduste tegemine nii lihtne ja kiire. 

Natuke andis põlv tunda, aga trenni ei seganud. Arvasin, et järgmiseks päevaks on jalad haiged, aga polnudki.

Teisipäev - põlv tegi haiget ja jätsin ära harjutused, mis oleksid liiga teinud, ranne andis ka tunda, nii jätsin ka need välja, alles jäi kõht. Esialgu tegin soojenduse ikka crosstraineril, aga seejärel veel 20mintuti wattbike ja seejärel kõhule ringtreening. Polnud nii tõsine trenn, kui ma olin ise oodanud, aga tegin, mis sain. 

Kolmapäev - trenniks oli koju kõnd. Esialgu oli plaanis ikka mingi Kayla trenn, aga põlve tõttu jätsin ära. 

Ma ei teagi, mida nende Kayla trennidega teha. Viimased nädalad on minu randmetele täesti vastuvõetamatud, jalad ja kõht on ok ja cardio ka üsna. Peaks midagi uut leidma või mõtlema.

Ja siis tuli neljapäev ja mina olen rahulikult haiguslehel ja puhkan. Ei jäänud järske haigeks, ei murdnud mind ükski viirus maha, täiesti plaaniline haigusleht ja praeguse seisuga lähen jaanuari viimasteks päevadeks tööle. Küsisin küll arstilt, et millal ma trenni võin teha ja ta vastas, et vastavalt enesetundele, aga naeris, et võin ju teha, aga ilmselt enne nädalat lihtsalt ei jõua. Hetkel olen sellega täitsa päris, hea on voodis olla ja raamatuid lugeda (olen sel nädalal juba neli ramatut lugenud). 

Nii et uuel nädalal pole mul trennide mõttes midagi kirjutada, äkki nädala pärast proovin miskit teha. Aga siis ei saa osaleda ka Henry tiimis. 

Hea on see, et põlv pole enam valu teinud. 

Tuli tali, tali tuli.

Tulid ikka korralikud miinuskraadid ära, kuigi rohkem oli see tuulekülma tõttu. Eile vaatasin tuulekülma ja otsisin kapist päris talvejope ja püksid välja, kuigi tööle läksime autoga ja tagasi tulin bussiga. Elamine pole muidugi nii soe kui võiks, aga vähemalt on teada, mis tööd tuleb uuel aastal ära teha. Näiteks aknad tuleb ära vahetada, kusjuures need nn uued aknad (mis on vahetatud väga-väga ammu) on palju kehvemad, kui need vanad aknad, mis on korralikult kinni pandud. Hetkel planeerimegi naabritega akende tellimist, et üheskoos parem pakkumine saada ja teadagi on talvel paremad pakkumised. Kuna vundament on soojustamata, siis on põrand ka jahe... seda hetkel soojustada ei saa ja kõiki põrandaid ka üles ei saa võtta, seetõttu ongi vaibad maas ja mina käin kogu aeg susside/villasokkidega ringi, nii pole hullu midagi. Külmadega pole esikus ka midagi teinud, äkki nädalavahetusel saab pahteldada ja miskit teha, kui ilm veidi parem/soojem, sest aknapõsed on tegemata ja sealt tuleb veel korralikult külma. Saunatorudest tahtsime vee välja saada torumehe abiga, kes asja jagab ja kes on sellega varem tegelenud, aga kui helistasime ja rääkisime ja hinda küsisin, siis ta küsis kaks korda rohkem raha kui eelmine aasta ja see summa läks ikka suureks. Et jahm, mõtleme teisi variante ja see oleks vaja ikka loogiliselt ümberehitada. Kummutisse panin enda asju ära, aga tahaks ikka ja jälle asju sorteerida ja mõnesta sjast loobuda, aga ootan selleks paremat võimalust ja aega, et viitsiks kõiki riideid proovida ka. Riidekappi veel ära ei lammutanud, sest muidu poleks osasid riideid kuskile panna. Kui riidekapp ära kaob, siis tahaks mõelda võimalust, kuidas kass ahju otsa saab. Ise mõtlesime, et äkki köied ja äkki punuda neist paks pats ja siis ta roniks üles? 

Tahtsin sel nädalal kohe kolm päeva trennis käia ja esmaspäev läks edukalt, kuigi põlv jampsis. Eile läks juba kehvemalt ja täna loobusin, sest treppidel ja kükitades teeb pülv liiga, ei saa teha hüppeid ja muud sellist. Mõtlesin siis, et tuleb varem koju ja jalutan veidi. 

Järgmine nädal saba kinno minna, pole ammu käinud, sest pole olnud (sobivaid) naistekaid. "Pilvede all" tuleb aga ära vadaata ja cinamonis on Yesday ehk õhtul pilet 3 eurot.

Draakon on nups, vahel tahab nii väga õue, et lasen siis. Täna sai aru, et rohi on külmunud ja veel lume all, siis jooksis kohe tuppa, kui ukse lahti tegin. Aga eile mängis minuga autode all peitust, ei olnud tore, oli hoopis väga-väga külm. 

Nüüd talvest aitab. Võiks kevad tulla, tahaks juba tõuksida.

Trennipäevik 08.01.-14.01.2018

Esmaspäev - õhtul olin sotsiaalne ja seetõttu kõndisin töölt linna ja hiljem sealt koju Päeva peale sai kokku tubli 8,6km.

Sammud: 15 192

Teisipäev - oli planeeritud trennipäev, aga enesetunne ei tulnud kaasa ehk läksin pärast töd koju ja kõige pealt magasin natukene. 

Sammud: 7978

Kolmapäev - enesetunne oli parem ja tegin trennis Kayla "arms&abs". Soojendus oli crosstraineril. 

Sammud: 10 909

Neljapäev - oli igakuine kosmeetiku külastus pärast tööd. 

Sammud: 12 461

Reede - väga keeruline ja raske tööpäev, kuna pidin päeva ajal mitu tundi ära olema, siis läksin autoga, muidu oleks vist veel keerulisem olnud. Aga sai arstil käidud ja supervisioonil käidud ja tööl korralikult vihastatud ja soovitud sealt ainult ära minna.. mida ma ka tööpäeva lõpus tegin, kuigi tööd oleks veel mitmeks tunniks jagunud.
Läksin jõusaali ja kuna üks Kayla trenn oli ära jäänud, siis tahsin kaks teha. "abs&cardio" tegin kaks ringi, aga "legs&cardio" ühe ringi.

Sammud: 11 213

Laupäev - palju autosõitu ja kleitide proovimist, tore seltskond ja õhuks nii väsinud ja kutu, et koju jõudes vajusin mitmeks tunniks voodisse siruli, mitte midagi ei jõudnud teha... nii haige ja palavikutunne oli, aga seda viimast ei olnud. 

Sammud: 8124

Pühapäev - magasin 12h ja pärast seda oli veidi parem olla. Kahjuks on minu jaoks väljas ilm külm, nii et ratas on kuuris ja ise olen toas. Õnneks jalutada natukene ikka sain. 

Sammud: 5828 (kell 17)

Järgmine nädal on plaan esimesed kolmpäeva trenni teha ja seejärel olen mõneks päevaks või pikemaks ajaks natukene rivist väljas, eks paistab.
Nii tublid on inimesed, kes sellisse ilmaga väljas sporti teevad! (ja praegu ei ole üldse veel niii külm). Ma ei tahtnud täna ka spordisaali minna, sest keha tahab puhata... mitte trennist uhata vaid lihtsalt puhata. Kuigi nädalavahetus on kohe läbi, siis pole endiselt tehtud iganädalast koristust ja alles nüüd läks pesumasin tööle. Vähemalt olen veidi riideid kummutisse pannud. Draakon lendas enda mänguasja kapi otsast alla, ju läks natukene hoogu, aga ise ta vist haiget ei saanud.
Ahi on köetud ja ahjus on liha, lisasin ka porgandid, kartulid ja kapsa, saangi kohe sööma hakata.
Nädala menüü oli üsna hea, aga kahel päeval oli kell 16 selline meeletu nälg, et ... et ühel päeval võtsin kolleegi juurest piparkooki! Siis jõudsin trenni ka, muidu poleks vist jõudnudki. Reedel aga oli nii kiire, et lõunaks oli latte ja üks banaan, teise banaani sõin enne trenni. Laupäev oli kaootiline, sest hommikul polnud isu, ga jõin kohvi ja sõin banaani (mul olevat baanisõltuvus), ooteks oli latt, lõunaks sõin grillitud kanakinstu ja ühe väikese skyri ja õhtuks tegin natukene putru ja sõin leiba. Ja ma ütesin, et menüü oli hea? no muidu oligi ehk seda magusat (va see piparkook, mis ei ingist kummalisest jahust) ja nisujahu ei olnud :). 

12012018

Reede õhtu. Istun diivanil teki all ja mõtlen, kas suudan veel üleval olla või hakkan magama minema. Silmad tahavad küll kinni vajuda ja lugeda ei jaksa, mõtlesin enne, et joon ühe klaasikese veini, aga hetkel ei jõua külmkapi juurde minna ja veini ei tahagi. Temperatuuri mõttes on vahepeal atukene talvisemaks läinud.Mina eelistaksin sllist nullilähedast ja tuulevaba ilma, sest siis saaksin nädalavahetusel tõuksi sõitma minna. Vahepeal oleme kummuti ostnud ja see on kokkugi pandud, kiitus meestele, aga asjad veel sättimata, sest pärats tööpäeva hästi ei jõua, küll aga proovin sellega tegeleda pühapäeval, kui jääb aega üle. Homme lähme tüdrukutega pealinna kleite otsima. Võib-olla natukene varakult lähme ja suviselt kollaseid maksikleite veel palju saada pole, aga lähme vaatame olukorra üle, et edasine plaan paika panna. Teemaks siis pulma pruutneitside kleidid, kollased, aga me ei pea üheusgused välja nägema. Vahel on kurb vaadata neid pilte, kui on pruutneitsid ja kõikidele on seljas ühesugused kleidid, aga inimeste kehad on ju erinevad ja kõik lõiked ei sobi kõikidele. Kui me poodidest ei leia, siis lähme õmbleja juurde, kus valmib pruudikleit. Aga üldiselt olen ma üsna positiivset meelestatud ja kui praegu ei leia, siis märtsis läheksin uuesti otsima ja küll juuni alguseks selle leian. 

Vahepela tegin teist korda leiba, esimene leib oli otsa saanud. Aga leib läks täitsa nihu, täiesti nätske jäi. Ometi juuretis töötas hästi ja segamine ka, samuti nii kenasti kerkisid leivad ahju kõrval, kui mina tööl olin... aga ju siis pärast seda läks midagi nihu. Egas midagi, proovin aga uuesti. 

Ja muud polegi öelda. Pesen hambad ära ja lähen voodisse. Homme on laupäeva kohta väga varajane ärkamine. 

Trennipäevik 01.01.-07.01.2018

Ei ole nii, et uus aasta ja uus mina. Uus aasta, aga täitsa vana mina. Aga püüan kadunud asjad tagasi tuua, mis aitavad ennast edasi ja samas silma peal hoida ja ehk ka motiveerib. Midagi uut ja erilist leida ei ole, püüan hakkama saada sellega, mis on. 

Esmaspäev - aasta vahetus linnas, kuhu jõudsime täpselt ilutulestiku ajaks ja hiljem sai natuke ringi jalutatud ja käidud, magama sai alles pärast kella 4 ehk pool päeva magasin maha, aga kella kolme ajal võtsin end kokku ja käisin aasta esimesel jalutuskäigul. Tempo oli selline lota-lota, aga tehtud sai.

Sammud: 7906 (mis tundub väga ebareaalne... vo kell mingit osa ei arvestanud)

Teisipäev - ärkasin nii väsinuna ja juba olin stressis, ma ei olnud öösel magada saanud ja ei tahtnud tööle minna. Aga ma naudin seda, et kui bussiga lähen, siis on mul need 2km kõndimiseks, enda ette valmistamiseks ja lihtsalt olemiseks, muidugi liiga uimaseks ei saa jääda, sest siis ma hilinen tööle. Tänu sellele saan juba samme koguda ja siis läehb ülejäänud päev ka lihtsamaks.

Pärast tööpäeva läksin jõusaali, et üle hulga aja trenni teha. Jätkasin sealt, kuhu olin jäänud ehk Kayla 7. nädal ja esmaspäevane "legs and cardio". Mulle meeldib, et harjutused on lihtsalt ülesehitatud, aga samas võtavad täiesti läbi ja töötavad. Sooja tegin crosstraineril. Juba pärast esimest ringi sain aru, et järgmiseks päevaks on jalad valusad. Tegingi ainult kaks ringi (enne trennipausi olin jõudnud kolme ringi peale) ja seejärel venitasin ja rullisin.

Sammud: 7925

Kolmapäev - teisipäeva õhtuks olin nii väsinud, et minu mõte, et ma korraks piktan, lõppes sellega, et ma magasin (alates kella 21st). Hommikul tundsin end veidi paremini... kui vaid tööle ei peaks minema. 

Õhtul oli plaanis Kayla "arms and abs". Mu jalad ja tuhar olid ikka metsikult valusad, nii et raske oli matil istuda, tegin grimasse, aga enda harjutused tegin ära. Vahepeal läks kätekõverdustega juba üsna hästi, aga see paus tegi ikka oma töö ja hantlitega on neid veidi raskem teha.. minu arvates. Mõnda teist harjutust pean ka kohendama, et randmed liiga ei saaks. Näiteks triitsepsi kätekõveruste puhul peaks olema jald ka kuskil kõrgemal, aga nii lööb selline valu, et ma teen vanemat ja kergemat versiooni, et jalad ikka põrandal. 

Sammud: 10 138

Neljapäev - puhkus. Kõnd.

Sammud: 13 361

Reede - reede on selline päev, et tegelikult kihutks pärast tööd kohe koju... aga ei. Kõhuvalu polnud veel ka väga häiriv ja võisin jõusaali minna küll. Kayla "abs and cardio". Nüüd sai juba tuharil istuda küll ja jalad olid okei. Kõht sai korralikku vatti. Hüppenöör on aastatega raskemaks läinud.

Sammud: 11 316

Laupäev - ärkasin küll kõhukrampide ja õudse valuga, aga olin pähe võtnud, et lähen fat maxiga sõitma ja seda tuli ka teha, päris itu tundi võtsin hoogu, aga pärast keskpäeva läksin õue. Ilm oli päris okei, sest oli +4 ja mitte väga tugev tuul. Plaan oli minna Ihaste metsatukka, sest ühtegi teist kohta ma ei tea, kus võiks fat maxiga harjutada. Läksin ikka Kanali ja kergliiklusteed mööda ja siis suund Ihaste poole, raske oli üle mitme kuu sõita, esialgu lõin jalga kogu aeg raami vastu ära, lisaks hakkasidi kõrvad valutama. Mul on need kõrvakesed üsna tundlikud tuule ja külma suhtes, seetõttu kanan praktiliselt alati ka mütsi, aga spordi puhul sellest ei piisa (kui väljas tuul on või ise oma liikumisega seda põhjustan), õnneks oli taskus pabertaskurätti ja sain mingid nutsakad kõrva panna, see leevendas küll. Metsas oli kiirus aeglasem ja siis ei valutaud.

Kui ma sinna metsa jõudsin ja seal oli see puu ja puukoore pudi, siis ei liikunud ratas üldse edasi ja see tunne oli üsna kohutav. NII raske oli. Aaga läksin sellelt rajalt lihtsalt metsateele ja seal oli väga okei. Enneolematut kiirust pole oodata, aga treenida saab ja juurikaid ei jää ette, tuju läks paremaks. 

Koju tulles hakkas mingit jama sadama ja siis hakkas väga külm. Kokku sõitsin veidi alla 12km. 

Õhtul käisime sõbrannadega Püssirohukeldris. Tellisime kõik latte ja kui küsisin klaasi vett.. siis toodi ikka terve kann vett. Sellised püssid naised. :P

Sammud: 4522

Pühapäev - käisin turul ehk sain natuke samme, aga muidu kodune, puhkan ja pahteldasin ja hakkan leiba küpsetama.

Säärelihased on eilsest ai-ai!!

Sammud: 5832 (kell 15)

Üldse polnud tunnet, et ma olen Tartus.

Minu arvates on toitumisega ka hästi, kui nutridata väidab, et kcal on päeva kohta natuke vähe. Korra proovisin jälle MyFitness Pali, aga loobusin... Et andmed nutridatas õigemad oleks, siis peaksin KÕIKE kaaluma. Õige keerulisem on mul sinna märkida liha, sealiha puhul on nii palju valikuid, ma sõin ahjuliha,  ... mis siis täpsemalt. Ja minu jaoks on täiesti võimatu sinna ise retsepte lisada, sest siis on vaja mingeid tööstuslikke kadusid arvestada, aga seda ma ei oska ja ei taha, aga ma tahan oma tatrasalati sisse kanda ehk siis pean kuskil kõik need arvutused ära tegema ja siis 100g andmed vaid sissekandma. Muidu on see lugu, et ütleb ei maiustustele ja nisujahule. Kui pärast jõule said mandariinid söödud, siis ütlesin Kaaslasle, et me neid rohkem ei ostaks. Samuti kõnnin mööda nende imeheadest rosinakuklitest. Päris teraviljavaba ei ole, sest hommikuti söön ma ikkagi putru. Leiba pole söönud, sest pole isu olnud, aga täna teen ise leiba. Aa... ma olen päevas ühe kohvi kõrvale ka 12,5 grammi Merci šokolaadi söönud, aga nüüd sai see otsa. Magusaks on BANAAN, mul on selline tunne, et banaanidest ei saagi isu täis. Üks päev on plaan kooki ka teha, et põhjaks nt tatra- ja mandlijahu ja siis toorjuust-kreekajogurt-hapukoor. Meie sõpradepeole tegin taolise, aga tavalistest asjadest, põhjaks oli piparkook. Lootsin, et ehk on tööl sel kuul mõni OK supp, aga ei midagi isuäratavat. Täna tegingi tatrasalatit ja hiljem panen veel liha ka ahju, lisaks porgand ja kapsas ja Kaaslasele kartulit ka.


--
Esimese hooga liitusin ka Fb-s grupiga Teeme koos 2018 ehk Henry tiim ja Malluka tiim. Mõistagi valisin esimese. Aga sinna tuli NII palju inimesi ja esialgu läks kogu see grupp käest ära, sest kõik oli sassis... olin seda mõtet öösel mõelnud ja järgmisel päeval Henry juba korraldas seal ja vähemalt sai kõik teemade järgi kenasi paika pandud. Üleskutse on he,a olge tervislikud ja liikugem rohkem, mis südamele hea. Aga minu jaoks on seal natukene liiga palju rahvast. Kuna ma olin kohe Henry tiimi ära valinud, siis esimese nädala tegin mõstagi kaasa ja hetkel olen veel grupis edasi... aga ilmselt kaon, lugesin ka teise päeva eesmärke ja seal on näiteks üks päris vegan päev. Ei. Pole mulle. Sest see oleks ka muna ja piimatoode vaba... Aga ma joon kohvi koorega ja nii on. (jaaaa, ma tean, et koore saaks asendada mandlipiima või kookosega vms... ja elaks päeva kenasti üle lihata ja munata ja siis ka piima/kooreta... sest köögivilju ja puuvilju saab ju süüa palju-palju, aga lihtsalt see pole mulle ja ennekõike loobun hoopis seetõttu, et hetkel on see grupp liiiiiga suur, äkki nädalatega läheb väiksemaks.):)
Kui see grupp utistab inimesi tagant, siis on mul selle üle väga hea meel. 

Ilus 2018

Laupäeval istusime oma Tartu seltskonnaga, et üheskoos valmistuda juba aata lõpuks ja uue alguseks. Alustasime söömise ja jutustasime, naistega jõudsime sauna esimestena, aga mehed jäid sinna tundideks. Ja ühel hetkel, kui naistega seal eesruumis istusime ja jutustasime, siis ütlesime välja oma uusaasta soovi. Mitte lubaduse vaid soovi. oovid tuleb ikka kõvasti välja öelda. Minul oli üks. Väike ja lihtne, aga nii suur ja tähtis. Ja nüüd tuleb juba tänulik olla.

Ma hoolitsen enda eest, kuulan oma keha ja annan oma parima. Ma puhkan, kui olen väsinud. 

Ma oskan öelda "ei" ja vajadusel teen seda.

Ma teen sporti hea meele ja tänutundega, võimalusel proovin taaskord midagi uut. Ma osalen vähemalt ühel ekstreemjooksul ja võimalikult paljudel tõukerattasõitudel, aga ma kuulan oma keha.

Ma loen raamatuid, vähemalt 52 ramatut aasta jooksul.

Ma vaatan iga kuu vähemalt ühe filmi kas kinos või kodus.

Ma hoolitsen Draakoni eest ja lasen tal olla isepäine ja armas. 

Ma olen armastav ja hooliv kaaslane. Ma olen hea naine.

Ma käin kuulamas oma lemmikmuusikat. 

Ma jätkan kodu remondiga vastavalt võimalustele ja soovidele.

Ma teen metsateel trenni fat max tõukerattaga. 

Ma käin matkarajal. 

Ma käin soos või rabas.

Ma olen tänulik.

Ma jätan tööasjad tööle, kui päeva lõpus on uks minu taga sulgunud.

Ma käin metsas marju korjamas. Kui peaksin hakkama seeni sööma, siis käin seenel ka.

Ma söön rohkem suppe (st et teen ise ka).

Ma täidan järjepidavalt oma kulude tabelit. 

Ma käin mõnes uues Tartu kohvikus.

Ma käin suvel ujumas.

Ma vaatan mitu korda aastas riied üle kriitilise pilguga ja loobun nendest, mida pole kandnud; olen taaskasutuse poolt.

Ma proovin midagi uut toitudest/toiduainetest, näiteks midagi mille kohta olen arvnud, et see on minu jaoks söödamatu.

Ma tarbin regulaarselt igapäevaselt vett.

Ma lasen fotosid ilmutada ja panen need albumitesse.
Ma käin kirikus.
Ma armastan ja austan ennast.
Ma käin muuseumis.

Ma olen õnnelik.

Lihtne. Onju :)

Mine tasa...

Mine tasa ja süüta uus

 tuli uues aastas. 

Mine tasa ja usu,

et tulevad päevad 

täis päikest ja õnne,

 et mured jäävad maha

 möödunud aastate minevikku

 ees seisab sirge ja tasane tee.

 Mine tasa ja looda, 

et homne päev

 on tänasest parem. 

Mine tasa ja armasta. 

Mine tasa ja kuula, 

kuidas kell lööb sinu taga

 elu ilusamaid tunde.

 Imelist uut aastat! 

Draakon & co