Väike pildipostitus

Naabrikiisul on uued plaanid - hüppab rõdu äärele ja luurab seal, et äkki me siiski laseme ta sisse. Meil tekib juba tunne, et teised inimesed, kes ei tea, et ta 3. korrusel elab, arvavad, et me ei lase teda koju.

Härra pani tõuksile korvi külge. Bätmännile jättis hea mulje. Tagumise ratta "tõstis" ka kõrgemale, v-o kriimustan seda nüüd natukene vähem. 

Enam ei kanna suuri pudeleid kaasas. Lisaks seep aktiivsöega- super. Ja pesusvammi vahetasin pesukinnaste vastu - mõnusalt karedad.  

Leidke pildilt kaks parti. Üks paterdas mööda teed, teine justkui ootas teda vees.

Käisin täna Home4you's. Ostsin klaasist joogipudeli (mõtlesin, et midagi pean ju lõpuks ostma, aga eile Matkaspordis ei sirutunud käsi ostma u 33 eurost alumiiniumist joogipudelit). Aga ma ei suutnud mööda minna ka nunnudest supikausssidest. Üks rohelisega, teine kollasega. Tegin kohe kanasuppi ka!

Lisaks mõned uue küünlad, mis olid samudi soodushinnaga. Neid kulub alati. 

Mõni aeg tagasi vahetasime vannitoas ka peegli välja...(NB. sudafedi pudelis pole sudafed) 

Viimased kaks aastat olen käinud asutuse suvepäevadel. Esimesel aastal oli see paratamatus ja täitsin tööülesandeid, aga oli nii tore, et otsustasime Liisukesega veel minna. Ja ka sel aastal, eriti veel, kui öeldi, et peaks toimuma Narva-Jõesuus (pole seal väga ammu käinud!). Koht pole veel 100% kindel, küll aga selgus, et puhkusega panin veidi metsa.

Möödunud aastal oli väga mõnus - oli jaanipäev, käisin üks päev tööl, läksin suvepäevadele ja algaski puhkus.

Planeerisin samalaadset asja selleks suveks, paraku tõsteti suvepäevade nädal edasi. Niisiis on see täpselt minu puhkuse ajal ja jaanipäeva ja suvepäevadega ei saagi oma puhkust nädala võrra pikemaks venitada :(

Tõstsin täna oma kevadise puhkuse ümber septembrisse. (Jah, oleme puhkusreisi broneerinud.) Aga enam ei käi see läbi avalduste ja ülemuste, vaid on hoopis portaal. Kõik oli tore, ei midagi keerulist, küll ajas mind segadusse see, et kõikide mu puhkuste juures oli märge, et soovin puhkuserahasid eelviimasel tööpäeval enne puhkust. Sinna tööle minnes avaldasin kohe soovi saada need rahad koos palgaga (minu meelest palju mõistlikum, muidu, kui majandada ei oska, võib juhtuda, et rahad otsad (lähed näiteks kuu alguses puhkama ja palgapäev on kuu lõpus, siis on järgmise korraliku palgani 2 kuud). Arutasin seda meie personalispetsialistiga, kes ei osanud ka midagi kosta. Ülemus ütles, et tema on ka selle avalduse kunagi kirjutanud ja temal on portaalis kirjas, et saab puhkuserahad koos palgaga. Kirjutasin lõpuks inimesele, kes mulle palgalehtesid saadab, tema ütles, et nende süsteemis on, et saan rahad koos palgaga. Jään lootma! Õnneks esimese "puhkus" (kaks päeva :D) on aprillis ja saan siis aru, kas asi toimib. 

Tegin hommikul silmad lahti ja tuba oli kuidagi valge. Üritasin telefonist kella vaadata, aga telefon ei funktsioneerinud. Härra leidis oma telefoni ja ütles, et kell on 07:28. Tavaliselt hommikutel lahkun ma 07:30 kodunt. 

Need nutitelefonid on ikka kummalised - vana hea Nokia pidi ikka väga-väga tühi olema, et äratus ei heliseks, pigem lülitas telefon end enne välja, aga äratus ikka töötas. Minu Lumia ei näidanud õhtul aga mingit märki, et aku oleks tühjaks saamas, lisaks panin nagu ikka selle lennurežiimile ehk aku kulu minimaalne, aga hommikuks on telefoni aku täiesti tühi, telefon väljas ja äratus ei tööta. 

Hommikupoole ööd käis Härra üleval, mõtlesin talt küsida, mis kell on, ilmselt unes küsisingi, sest mulle tundus, et ta ütles, et kell on 5, mina aga mõtlesin, et mis reisirong see kell 5 sõidab. Ilmselt oli tegelik kell 06:19 ja esimene rong hakkas Tallinna minema.

Tööle jõudsin veidi pärast kella 8 - ärkasime ruttu, tegime kohvi, sõin paar ketopalli javeidi  kreekajogurtit marjadega, pakkisin end kokku ja tegin vajalikud toimingud ja juba tuiskasin kodunt välja. 

Teisipäeval käis üks armas sõbranna oma jubinatega (väikeste lastega, jubinad on minu meelest väga armas sõna) külas, kellest üks on viiene ja teine kohe kolmekuune. Pisem magas peaaegu terve see aja ja ei lasknud ennast üldse häirida. Mainida tahtsin aga seda, e tküll on armas sõbranna - teab mu uusi toitumisharjumusi ja tõi külakostiks lihtsalt mitu erinevat pakki pähkleid, et neid ma ju ikka võin süüa. Nii armas temast! Ja täiesti õigesti mõtles!

NB: kuigi mulle ei meeldi hommikul kiirustades tegutseda, siis oli uni väga hea ja ma ei olegi praegu nii väsinud kui tavaliselt reede õhtuti. 

Auto kontroll Autoeksperdis

Möödunud nädalal panin aja auto tehnilisele kontrollile Autoeksperdis. Tegu on kampaaniaga naistele - kontrollivad tasuta auto, teevad pakkumise remondi kohta nende asutuses. 

Telefonis öeldi, et kokku võib minna kuskil üks tund. 

Küsiti nõusolekut vedeliku lisamiseks, aga ma ei andnud nõusolekut - teadsin, et kõik peaks enam-vähem korras olema (ja võib-olla kartsin veidi, et kui nõusoleku annan, siis kaob kuidagi kuskilt vedelikku ära ja pannakse juurde :D). Ise käisin samal ajal poes. Auto ülevaatamine läks neil kuskil 30 minutit ja siis panid nad veel pea 20 minutit omapoolset pakkumist kokku (sellega hakkasid nad tegelema, kui ma ise tagasi jõudsin).

Üldiselt öeldi, et auto on üsna heas korras ja midagi hullu ei leitud. Vedelikud olid kõik normis. Parem lähituli olevat läbi (ma pole märganudki) ja tagumine vasak numbrituli. Ja siis tagumised amordid vajaksid välja vahetamist ja tagumised pidurikettad.

Amortide kohta ma tean - suvel said esimesed vahetatud, tagumised ei pidanud väga kehvad olema, nüüd eks ikka kehvemaks läinud, aga kohe ma töökoja poole ei torma (nagu suvel mehaanik ütles, et kui ma kurvis 150-ga ei kihuta, siis ei tohiks veel midagi juhtuda).

Piduriketaste kohta öeldi aga seda, et kuna need tulevad vahetada koos rattalaagriga, siis teeb see ühe ketta vahetuse hinnaks u 85 eurot. 

Nii et kokku tegid nad mulle u 400 eurose remondi pakkumise (10% allahindlusega ja kehtib 14 päeva).

Kuna niii-nii kiire nende asjadega ei ole, aga ära on vaja need teha, siis mõtlesin, et küsin pakkumise ka Tamme pst, kus ma tavaliselt käin, ning Võru lähedalt, kus mu lemmikmehaanik töötab. Usu, et saan odavamad pakkumised. Ja pirnid vahetame ise (okei, see oli kogu summast umbes 5 eurot :D)

Minu lemmikpitsa

on lillkapsapõhjaga! Kuigi ma viimased pea 9 aastat olen aeg-ajalt söönud ikka Opera pitsat, siis ma eriline pitsa fänn ei ole.
Juba mõnda aega tiirleb Internetis aga lillkapsapõhjalise pitsa retsept. Lugesin ja uurisin seda korduvalt, aga selle lillkapsa purustamine (riivimine) ja sealt vee välja saamine tundus pikalt liiga keerukas.
Esimesel korral riivisingi - ei sobinud minu paremale käele.

Kui ostsin saumikseri, siis olid sellega lisavidinad kaasas. Mingi lõikuriga sain lillkapsa peenikeseks purustatud. Ei mingit riivimist! (Härra arvas, et võiksin ka mahlapressi proovida, pressib vedeliku välja ja "ülejääk" ongi pitsapõhi.) Härrat kodus ei olnud ja ise ma läbi riide väänama ei tahtnud hakata, niisiis panin kohe kuumale pannile ja kuumutasin, üleliigne vedelik aurustus ära.

Pärast jahtumist lisasin kaks väikesemat muna ning silma järgi juustu. Segasin kokku, panin pätsi pannile (küpsetuspaberi tõmbasin õrnalt õliga üle) ja ajasin laiali.

Küpsetasin 200C ahjus umbes 20 minutit (hakkas pealt pruunikaks tõmbuma).

Lisasin endale meelepärase katte (tomatipasta basiilikaga, ühes otsas suitsuvorst, teises otsas suitsukana, poolel pannil marineeritud kurk, peal juust).Ja panin uuesti ahju kuni juust hakkas pruunistuma.

Ja tõesti imehea, viib keele alla! Härra sööb ka (sõi selle osa ära, kus marineeritud kurki polnud :D).

Ja enam ei tundu üldse nii keerukas.

Planeerimine

Möödunud aasta sügisel käisime Jänedal Musta Täku tallis Terminaatorit kuulamas. Seal on ühed minu lemmikumad keikkad. Oleksin tahtnud Jänedale ka ööbimist, aga juba mitu kuud enne oli kõik välja müüdud. Mõtlesin sel aastal targem olla. Kontsert toimub 17.10.15, läksin booking.com'i ööbimist vaatama ja mida ma näen! Ainult 2 tuba veel saadaval. Õnneks broneerimine tasuta ning tühistamine võimalik kuni 10.10.2017 ehk broneerisin kaks tuba (tahaksime kellegi kaasa vel võtta) ja elu lill.

Muide, täna on alles 23.02.15 ehk selleni on aega 8 kuud.

Trennipäevik 16.02.-22.02.2015

Kevad ja tõukerattahooaeg taas lähemal!

Mina :)

Esmaspäev - jõusaalis ülakeha, võtsin samad raskused, mis möödunud nädalal, aga kõik oli hoopis raskem. Tehtud sai, aga vaevaliselt. Soojendus oli ellipticalil 10 minutit. Masin "pull over" on see, mis mulle õlapiirkonda "munad" tekitab ja siis on kõik valus ja kange, eriti tööl istuda. Õnneks on mul üks armas töökaaslane, kes tuleb siis hobusesalviga ja mu enesetunde kohe 100x paremaks muudab, aitäh talle!

Teisipäev - järjekordne killer trenn lõunapausi ajal, mis keskendus jalgadele. Alguses pidid mul olema 9kg hantlid käes, aga need olid suured ja ebamugavad ning liiga rasked. Harjutused 1) hantlid käes pingile astumine (üks jalgoli kogu aeg pingil), mõlema jalaga 8x; 2) küljega pingi poole ning üks jalg pingil ning teisega servale astumine, hantlid endiselt käes, mõlema jalaga 8x; 3) endiselt hantlid käes, väljeaste samm taha ning siis üks jalg pingile ja teine ning esimese jalaga veel põlvestõste, hantlid endiselt käes, mõlemaga jalaga 8x; 3) pingile astumine kordamööda mõlema jalaga, hantlid endiselt käes, kokku 16x. Pärast esimest kolme harjutust oli oli 12x sangpommi hoogu. Pidime läbi tegema 3x, mina surin juba esimese lõpus. Viimasel ringil jätsin 3. harjutuse ära, see oli minu jaoks kõige raskem ja aeg hakkas otsa saama - tööle tuli minna. NB: pink oli ikka üsna kõrge! võttis ikka jala värisema.
PS. Tartu Seiksluspargis käisime vastlaliugu ka tegemas.

Tegin kuklikesi..

Ise ei söönud, aga teistele jagasin.

Kolmapäev - kerge aeroobne treening, jalad olid väsinud: harjutasin wattbike'il sõitmist (rahulikult) ja siis veel 4km ellipticalil. Rohkem lihtsalt ei jõudnud. (NB: und oli vähe, tulime ju öösel Tallinnast)

Neljapäev: puhkepäev.

Reede - jõusaalis alakeha. Taaskord harjutasin veiid wattbike'i ja tegin  seal kiire soojenduse ehk läbisin 7minutiga 4km ja rahulikult veel 1km lisaks (kokku 10min). Pärast seda olid jalad üsna kutud, aga trenn sai tehtud. Plaanisin pärast veel 4km wattbike'äi sõita, aga polnud selleks võimeline. Niisiis tegin rahulikud 2km. 

Laupäev - puhkepäev, jalutasin üle väga pika aja linna ja koju. Mõtlesin ka jooksma minna, aga koju jõudes tuli nii palju toimetusi, et ei jõudnudki. 

Tige, hakkas mulle käpaga virumata. 

Pühapäev - Luunjas toimus wattbike 2015 võistlus. Möödunud aastal käis Liisuke seal, aga sel nädalavahetusel on ta ainult koolis olnud, mina otsustasin siiski minna, lootsin, et ehk on ka vaid 2-3 naist ja medal garanteeritud. Naisi oli siiski 4 ja üks neist tundus mulle kohe üsna proff. Mulle meeldib selline keskmine raskus (4-5). Masinad ühendati otse arvutiga ja nägime ekraanilt, kus maal keegi on, palju on jäänud jne. Oi see oli raske! Küll on hea, et ma reedel selle väikese proovi tegin, mul poleks aimugi olnud, et see on nii raske. Mina ja see tüdruk, kes mulle proff tundus, olime väga tasavägised, mina juhtisin umbes 25meetriga (mis on tegelt vaid 2-3 sekundit). Juba esimese kilomeetri lõpp oli raske, aga 3km oli vaja veel sõita. Andsin endast tõesti kõik ja võtsin 3sekundiga. 4km aeg tuli 6minutit ja 27 sekundit, keskmiseks pulsiks sain 176x', maksimaalne 188x', seest tõmbas õõnsaks ja valusaks, hingetoru muutus justkui kuivaks. Taastusin üle 10 minuti. Ja sain selle ärritusköha, mis viiruse ajal justkui iseenesest ära kadus.

Aga too tüdruk tegelebki ratta sõiduga. Küsis hiljem minult, kas ma sõidan ka ratast. Vastasin ei, sest eriti ei sõida, aga tõukeratast küll. Oli üllatunud, kuidas ma nii hästi sõitsin. Aga ma ei osanud midagi öelda. Andsin endast kõik! :)

Ühed noormehed kiitsid ka. Ja olid kindlad, et olin ka möödunud aastal (ehk ajasid mind taas Liisukesega segamini).

Hiljem tegin kerge aeroobse treeningu ellipticalil (6,3km 30min, avg fr 149, max 159x'). Ja selle otsa mõnus saun. 

Minu medal! :)

Kevad

Ma ei tea, kuidas on mujal Eestis, aga Võrumaal saab juba vahtramahla!

Lobanurk

Auto on lõpuks väljast puhas, kohe rõõm oli sõita, kuigi püüdsin võimalikult palju lompe vältida, sest vihma on sabistanud terve päeva. Käisin Ringtee tänava Jazzi käsipesulas. Seal töötab üks väga särasilmne noormees, kes teeb oma tööd nii suure innu ja rõõmuga, e tekitab alati endalegi hea tunde. Mulle meeldib, kui inimestele nende töö meeldib. Ja alati nii viisakas. Kindlasti lähen edaspidigi sinna, vahetu suhtlus annab teenusele nii palju juurde. 

Sel ajal, kui auto särama lööbi, käisin mina Favoras kohvi joomas. Pärast läksin veel Magazinist läbi ja ostsin klaasipuhastusvedelikku. Ma suudan küll alati ära unustada, et mul läheb seda paaki umbes 4 liitrit ja seetõttu läheb kuskil 0,5 liitrit raisku, sest mina muudkui valan, aga üleliigne hakkab kuskilt välja jooksma.

---

Sain täna kirja, et mai konverentsiga tegeletakse ja lennupiletid on broneeritud. Oh, lihtsalt oh!

---

Sain ja võtsin ühe väikese (tegelikult hirmus suur töö :D aga saan vaikselt tavatöö kõrvalt teha, sest muul ajal pole tööülesannete tõttu võimalik) tööülesande juurde, mille eest saab natukene lisaraha. Täpsem küll alles selgub, hetkel alles sulandub sisse. Mulle sobivad tabelid ja arvete pidamine veidi rohkem kui hetkel mu kabinetikaaslasele. Eks selgub, kuidas ma sellega toime tulen. Aga minu jaoks igati positiivne, sest täna vaatasin jälle oma kulude tabelit ja see ei meeldi mulle. Õnneks olen natukene sel kuul ka kõrvale pannud. Puhkuseplaanid on meil endiselt jõus, küsime pakkumisi ja proovime välja mõelda, kuhu me siis lõpuks minna tahame. Tegelikult me teame, kuhu me tahame, aga seda me ei saa endale lubada, niisiis peame tahtma midagi odavamat ja ei suuda otsusele jõuda, kas võtta palju odavam varjant ja mitte meie üks lemmiksihtkohti ja olla seal nädal (sest sealt kauem ei tahaks olla) või võtta üks teine koht, mis meeldib justkui rohkem, maksaks rohkem ja oleks seal 11-12 ööd. Ja tegelikult tahaks ma üldse suurele kruiisile minna, alustaks Vahemeres ja kunagi läheks Kariibidele. Sellest unistan vaikselt edasi. Küll see täitub. 

---

Pühapäeval on Luunjas väike wattbike võistlus. Möödunud aastal käis seal Liisuke oma noormehega. Kuna tema vanuseklassi naisi oli vaid kaks, siis oli väga vahva. Mõtlesin ka sel aastal minna, hetke seisuga küll kumbki neist tulla ei saa ja minu Härra polnud ka vaimustatud.

Lobanurk

Eile õhtul sõitsime Tallinnasse Ed Sheerani kuulama. Mina käisin näiteks esimest korda Saku Suurhallis ja pettusin, sest millegi pärast arvasin, et see on ilusam. Kontsert oli tore. Võib-olla veidi imelik, et ma ütlen "tore", aga ma ei ole fänn, olen seda muusikat kuulanud vaid Härra kõrvalt (ja teda ma ka suureks fänniks ei pea). Muusika oli tore, Ed'il oli sünnipäev. Küll aga ei meeldi mulle rahvamassid ja nende keskel olla, küll "suri" üks jalg, siis teine ja alaselg valutas. Nii et ma ei tundnud end seal kõige mugavamalt, oleksin eelistanud istuda. Aga tore oli ikka. Nutiajastu mulle ka ei meeldi - Ed tuli lavale ja teda ei näinudki, sest järsku olid kõigil nutitelefonid väljas ja muudkui filmisid ja pildistasid. Milleks? Nautige ja kuulake oma meeltega! Sõit Tallinnasse oli pikk, aga sõit koju veel pikem. Miks meie väikeses Eestis pealinn nii kaugel on? 

---

Rakvere Teatri piletid on soodushinnaga müügil seoses teatri sünnipäevaga. Homse õhtuni on võimalik pileteid osta 10 euroga. Minge vaadake järgi! Meie lähme mai teises pooles "Kaasavaratu't" vaatama. Tartusse ei tule eriti etendusi ja Rakveresse minek ei ole igal ajal võimalik. 

---

Autoeksperdil on kampaania naistele - tasuta auto kontroll. Mingil kala ma selles kampaanias veel leidnud ei ole, helistasin neile täna ja panin ka endale aja. Jah, nad teevad küll hiljem pakkumise, mis need tööd nende juures maksma läheks, aga see ei kohusta nende juurde minema. Kui kellelegil on varem sellega olnud negatiivseid kogemusi, siis kuulaksin hea meelega. 

---

28. veebruaril toimub Peipsil Kalevipoja Uisumaraton. Kuulsin infot, et võimalusel on seal ka tõukekelgud ja ka nendega saab "uisutada". Kõik oleneb ilmast, sest kui väga sulaks läheb, siis läheb jää õhemaks ja selle peale tekib vesi, mille tõttu võib see üritus taaskord ära jääda. Kas teadsite, et Soomes on ka 100km distantsid ja tõukekelkudega sõidetakse 30+km/h. Lihtsalt wow! 

Mina aga ootan tõukeratta hooaega. Teisipäeval ostsin endale korvi. Paraja suurusega, väga suuri raskusi ei kannata, aga seda polegi mul vaja, sest mõte on see, et saan tööle minnes koti (lõunasöögi) sinna panna, kui sporti teen, siis võtan korvi ära, sest kinnitus on imelihtne!

Ja tegelikult plaanitakse FB Tõukeratturite grupile elu sisse puhuda ja ühisüritusi korraldada.

---

Registreerisin end vahepeal Parkmetsa jooksule ja Suvejooks ümber Saadjärve'le, sest olid soodushinnad. Tartu Rattaralli sattus küsimärgi alla, sest võib-olla jõuan alles päev enne tagasi kodumaale ja vajan veidi "toibumist". Aga kõik selgub, ma loodan, et võimalikult ruttu. 

---

Mul on hea meel, et ilm pöördus ja taas on veidi soojem. Aga auto näeb kohutav välja - otsustasin, et püüan homme pesulasse jõuda. Püüan, sest kui selle ühe pesula järjekorras rohkem kui üks auto on, siis ma ilmselt ei jaksa oodata. 

---

Pühapäeval käisin poes tavalisi nädala sisseoste tegemas. Ütlesin veel Härrale, et mul endal väga soove ei olegi, sest kõik justkui külmkapis olemas, tahtsin vaid veidi vahukoort, lillkapsast, peekonit. Härralgi soove polnud, kuigi menüüd polnud me ka teinud. Sellest hoolimata tuli arve selline nagu ikka - üle poole nädala toidurahast. Mis seal salata - Prismas olid Santa Maria tooted endiselt soodsad, ostsin rohkem kui ühe kookospiima (tavaline + kreemjas). Ja üks päev käisin veel Maximas ja ostsin pistaatsiapähkleid, seda tegin ka täna (tegelikult läksin Härrale midagi lihapoolist ostma, sest aega eriti polnud ja sügavkülmast polnud me ka midagi välja võtnud). Nüüd on nädala toiduraha otsas. Külmkapp endiselt süüa täis, sinna ei mahugi midagi juurde. Muudkui söön sügavkülmast marju (okei, igapäevaselt ikka ei söö), aga ruumi juurde ei tule. 

Induktsioonpliit

Veebruariga sai meil pliidiraha kokku ning hakkasime rohkem informatsiooni otsima. Härra oli vahepeal küllaltki kahtleval seisukohal, sest polnud kedagi, kelle käest kogemust küsida. Umbes samal hetkel kirjutas herz (õiget postitust hetkel ei leidnudki), et nemad olid just induktsioonpliidi soetanud. Kõhklemata kirjutasin talle ning sain vastuseid ning Härra meel sai samuti rahulikumaks.

Surfasime Internetis, vaatasime pliite veebist ja ühel neljapäeva õhtul läksime Annelinna Omega poodi pliite uudistama. Paraku see, mis silma oli jäänud, kohapeal ei olnudki. Aga uudistasime teenindajaga seda nende veebipoest ning saime sooduspakkumise. Esialgu oli meil soov sellisele pliidile (pliit + ahi, mitte ainult plaat), et nupud käivad sisse, "nupud" plaadil süsteem väga ei meeldinu, teiseks pidi olema 55cm, sest terve köök on meil juba paigas ja midagi laiemat lihtsalt ei mahu. Lisaks ei tahtnud Härra mingit suvalist firmat. Otsustasime ka Itekist läbi minna. Seal ma aega eriti ei raisanud, küsisin kohe, mida nad soovitavad, kas neil endal on kogemusi. 55cm pliiti sisseminevate nuppudega polnud, aga oli üks teine, ilusat hallikat tooni. 

Minule hakkas too kohe meeldima. Proovisime ühel teisel nuppe sisse ja välja, lõpuks tundus hea mõte võtta tavaliste keeratavate nuppudega tehnikavidin. Ajasime teenindajatega ka juttu. Olime ka kodutöö hästi ära teinud ehk teadsime, et sama pliit on ühel Internetilehel 75 eurot soodsam. Nemad olid nõus selle meile sama hinnaga andma. 

Broneerisimegi selle ära (polnud raha kaasas ja polnud masinat, millega oleksime saanud selle koju viia) ning laupäeval läks Härra sõbraga sellele järgi ning pühapäeval ühendasime elektrivõrku. 

Järgmine mure oli potid-pannid. Vilekann oli igati sobilik, aga kastrul, väike pott, pannid ei sobinud. Käisime nii Kaubamajas kui ka Prismas Hackmani panne, mille hinnad olid krõbedad, aga tooted ise peaks kvaliteetsed olema, mina aga kurtsin, et üsna rasked ning käele väga väsitavad. Lõpuks jõudsime Rimisse ja avastasime, et seal on Tefalile allahindlus. Me pole juba mitmeid aastaid Tefali usku olnud, aga otsustasime uue võimaluse anda. Soodustusega saimegi pannid ja ühe poti selle raha eest kätte, mis oli pliidist "üle jäänud".

Ja olen väga rahul! See sobib ideaalselt ka meie kööki (kolmkapp on sama tooni). Meil on umbes 2,5 liitrine vilekann, milles läheb vesi 3,5 minutiga keema (maksimumi kasutades)- mina keedan tavaliselt ühe tassi jagu vett, mis tähendab, et ma ei saa nüüd köögist eriti kaugele minna. Pliit teeb huvitavat häält ka alguses. Tõesti töötab vaid siis, kui õigest metallist asi plaadil on, muidu viskab errori (kui on valest materjalist või kui polegi midagi plaadil). Plaat läheb soojaks vaid tarviku kuumusest ja seegi jahtub ruttu, muidu on plaat jahe. Kui kuumus maha keerata, siis see juhtub ka väga ruttu - nii enam ei saa, et keeran kuumuse ära ja jätan kaane all veel midagi podisema.

Ja kui midagi maha läheb (üle keeb, siis saan muidugi selle kohe ära pühkida, midagi ei lähe kõrbema. Elektriahi on ka mõnus - läheb ruttu kuumaks, lisaks on siinid, samuti kiideti, et seinad puhastavad end ise (kuumus peab selleks küll 230C olema).

Meie oleme rahul ja soovitame ka teistele. 

Selguse hetk

Mina olen kõik viimased nädalad mõelnud, et me lähme Tallinnasse Ed Sheerani kuulama kolmapäeval, 18. veebruaril, ma ei ole vaevunud vaatama pileteid ning pole tähelepanu suunanud FB ürituse kuupäevale.

Aga see on hoopis homme! Juba homme!

Hea uudis mulle, sest nii läheb treeningplaan plaanipäraselt.

Halb, sest täna ütles Härra auto aku üles. Hommikul läks hädavaevu tööle, lõunatama minnes ka, aga lõunatamast tagasi tööle autoga enam ei jõudnud. 

Nüüd saime krokodillid ning viime selle ööseks Liisukese juurde laadima.

Trennipäevik 09.02.-15.02.2015

Jälle üks nädal läbi. Taas veidi vähem aega kevadeni, mis tähendab, et juba varsti saan tõukeratta linna tuua ja õhtuti Tammel jooksuringe teha. Varsti!

Esmaspäev - mulle täitsa meeldib uus treeningute süsteem, tundub, et organismile ka: jõusaal, ülakeha 50min. Üle väga pika aja suurendasin raskusi! Juhuu. Soojendus 10minutit ellipticali peal.

Teisipäev - lõunapauasi ajal "väike" ringtreening. Meil oli 4x2 harjutust ning seeriaid 3, kordusi 16-32 (olenes harjutusest). Alustasin sangpommi hoogudega (16 vist?), siis 24 kükist hüpet - nii 3x. Teiseks oli sangpomm käes, selg sirgu, kükk (olime pinkidel, et sangpomm põrandale ei ulatunud) 16x(?) ja siis 24 hüpet (koos jalgadega) pingile - nii 3x. Kolmandaks olid hantlid käes, üks jalg kõrgel pingil ning tõusin teise jalaga pingile ja jälle alla tagasi (esimene jalg oli kogu aeg pingil), mõlema jalaga 8x, lisaks 24 jalavahetus hüpet - nii 3x. Neljandaks ja viimaseks oli 5kg ketas käes, kniks jalaga ühele poole ning siis teisele poole kõveraks (olen halb seletaja), mõlema jalaga 8x, lisaks ette jooks, et varbad ulatusid 24kg sangpommi ülemise ääre vastu - nii 3x. Kuigi enne trenni tegime korraliku soojenduse (mis juba ära väsitas :D), siis venitus jäi mul poolikuks. Jalad surisesid ja olid kanged. Pulss oli mitte raskuste osas ilmselt ikka üle 170x'. 

Kolmapäev - taaskord lihasvalu, alles olin eelmisest lahti saanud, isegi sääred olid kanged ja valusad (ometi arvasin, et need mul ikka enam valusaks ei jää). Terve tööpäev oli vaevaline, eriti treppidest alla tulek. Otsustasin veidi leevendust otsida ning läksin pärast tööd ellipticali peale 25minutiks, hoidsin rahulikku pulssi ehk väike aeroobne treening.

Neljapäev - valu oli vähenenud, aga mitte kadunud. Puhkasin, trenni ei teinud.

Reede - valu oli peaaegu kadunud, aga lihased siiski veidi kanged ja väsinud, aga jõusaalist ei pääsenud. Oli alakeha päev - raskuseid ei muutnud, sest nendega oli juba raske, aga kõik sai tehtud ja pärast oli palju parem olla. Soojenduse tegin endiselt ellipticali peal 10min. 

Laupäev - lõuna ajal läksin aeroobset trenni tegime, aga siiski spordiklubisse. Alustasin ellipticali pealt, kus oli 35minutit, läbisin 8km ja pulsi hoidsin 140 juures. Pärast tegin 2km jooksu (15min40sek), pulss oli põhiliselt 170-175x'. Pärast käisin saunas. 

Kuigi mull selline kava sobib, siis algaval nädalal läheb jälle kõik segamini. Kolmapäeval kiirustame pärast tööd Tallinnasse Ed Sheerani kuulama ning nädalalõpul plaanil Tartust eemal olla. Aga homme lähen hoopis snowboardima!

Oleme mitu tundi puhkusreise vaadanud ja me ise ka enam ei tea, mis me tahame või mis me ei taha...oeh. 

Hüppeline postitus

Nädal jälle läbi, juba nädala alguses ootasin laupäeva, et saaks lõpuks puhata. Haige olemine on küllalti väsitav ning toimetamist oli igal õhtul. Eile vaatasime Mentalisti, umbes kell 22 sai osa läbi ja jäime isegi diivanile magama, aga ajasin meid ikka voodisse. Magasimegi hommikuni. Härra oli samuti väga väsinud. Laupäevad lähevad ka liiga kiiresti. Käisin ka trennis, sest homme olen tööl vähemalt kella 14ni ning kell 16 lähen kinno. Ehk siis hakkan jälle järgmist nädalalõppu ootama. Härra ei ole endiselt oma puhkust paika pannud, aga vaikselt mõtleme ja loodame, et ehk õnnestub sel aastal ka kuskile kaugemale puhkama minna. Hetkel on see veel väga ebatõenäoline, aga lootma ja uskuma ikka peab. Ebatõenäoline, sest tahame kindlasse kohta, aga oleme leidnud vaid ühe reisifirma, kes sinna sügisel viib, lisaks kui puhata, siis tahame me 4-5 tärni ning kõik hinnas. Aga selleks peab raha ka olema. Eile täitsin tuludeklaratsiooni ära - käisin 2014 mais lõppastmekoolitusel ja selle pealt saan tsipa tagasi. Härral läks tunduvalt paremini. Uue teleri ostu lükkame edasi, sest pole väga seda, mis me tahame. Pliidi oleme juba ära ostnud ning ise väga rahul, aga sellest kirjutan eraldi. Hetkel teen näiteks lillkapsapõhjaga pitsat. Eile tegin ka, imehea! Isegi Härra sõi. Mul endal küll hetkel kõht tühi pole, aga homme on vaja lõuna tööle kaasa võtta. Esmasepäeval on tööl vastlapäev, ma loodan, et kogu lumi pole selleks ajaks ära sulanud. Taimedega on siin korteris ikka jama, endiselt kipuvad ära mädanema, kuigi muld ei ole liialt niiske. Mõtlesin, et peab uuesti traadid otsima ja need veesooned üle vaatama, sest põhiliselt on meil need ikka ühtede ja samade kohtade peal. 

Parooliga: 06.02.2015 TTÜ

Show encrypted text

Parooliga: 06.02.2015 TTÜ

Show encrypted text

Üks hea päev.

Käisin möödunud nädala reedel Tallinnas. Taaskord oli selline kiirkäik (+ haige olek), aga see oligi nii planeeritud, sest minu eesmärk oli parima sõbra lõpetamisele minna. Kui ma tema lõpetamise kuupäeva teada sain, siis tuli kõige pealt tööl asjad nii korda ajada, et ma saaksin selle päeva vabaks. Saingi, selle nädala pühapäeval teen järgi, nii ei pidanud ma lisapuhkusepäeva välja võtma. Temale ma oma tulekust rääkida ei soovinud, tahtsin teha üllatuse, küll aga suhtlesin tema emaga, sest saime juba keskkooli ajal hästi läbi. Tema emal oli väga hea meel, et ma tulemas olen, sest nende suguvõsa on väike ja polnudki nagu kedagi lõpetamisele kutsuda. Nimelt on ta mu parim sõber juba aastaid (kui alates 12.klassist saab nii öelda), aga mõni aeg tagasi kolis ta välismaale (tal on seal imetore ja armas kihlatu). Nii tuligi ta Eestisse vaid lõpetamise ajaks, tegelikult umbes nädal enne. Õnneks oli mul tööl väga kiire ja temal tegemist, sest muidu oleks ma kindlasti oma tuleku välja lobisenud. 

Ja ta oli nii rõõmus, nii õnnelik, kui mind ka aktust ootamas nägin. Planeerisin end küll varjata akuse lõpuni, aga ei tulnud hästi välja. Tohutult hea oli näha, kuidas ta silmad särama läksid ja näole naeratus tekkis: "tegelikult ka tulid?" Muidugi läksin, kuidas siis muidu. Ma võiks mitu tööpäeva järgi teha, kui ma seda õnnelikku emotsiooni veel näeks. 

Päev oli korda läinud.

Pärast aktust taidlesin mina veidi kesklinnas, sest temal oli ärikohtumine ning ta ema läks sõbranna poole. Aga hiljem saime veel koos kohvi juua. 

Sõpru on selliseid, kellest saavad ajapikku lihtsalt tuttavad. Räägite ära igapäevased teemad, mis on muutunud, kuidas üldiselt läheb, mis ehk hakkab juhtuma, aga selle sügavama jutuni ei jõua. Mul on piisavalt selliseid tuttavaid. Aeg-ajalt on tore jutustada, aga mitte liiga tihti, teemad saavad ju otsa ja ometi sügavutti minna ei taha (ju siis ei ole seda õiget tunnet ja usaldust). Aga tema kohta võin käsi südamel öelda, et ta on mu parim sõber, sai selleks minu jaoks keerulisel perioodil, pärast keskkooli me näeme küll tõesti vaid mõne kuu tagant, aga see ei ole seda muutnud. Kui oleme oma igapäevased teemad ära rääkinud, siis sellele järgneb see, kuidas meil tegelikult läheb. Mitte lihtsalt, et planeerin seda või teen seda, aga teen ning selle juures tunnen ma seda või teist, mõtlen niimoodi, kardan seda... See on see päris vestlus. See on see, et inimest päriselt huvitab. Ja see on südantsoojendav tunne. 

Mõnda inimest sa püüad hoida enda kõrval, aga mõned lihtsalt jäävad su kõrvale. 

Kuidas ravin ülemistehingamisteede viirusnakkust (aka külmetust)?

Möödunud nädala trennipäevikus mainisin, et sain endale viiruse külge. See algus on ikka alati õudne. Üldiselt sellepärast, et viimasest korrast on nii palju aega möödas, et ei mäletagi, mis tunne see tegelikult oli. Sügisel oli mul ka väike viirus, aga siis oli ikkagi tõeline neelupõletik. Võib-olla mu immuunsus ongi veidi tugevam, tahaks uskuda küll, aga alati kõik minust mööda ka ei lähe. Kuigi ma kõik viimased aastad olen tööd teinud tablettide keskel, siis ma ei nimetaks ennast tabletiusku inimeseks. 

Kuidas ma ennast siis ravin? 

- Antud juhul mul palavikku ei olnud, niisiis ma haiguslehele ei jäänud (mul oli niigi töölt 4 vaba päeva) ja kodus väga palju ei istunud (plaanid olid juba eelnevalt tehtud), aga üldiselt on tark mõte puhata. Sel korral see mul ei õnnestunud. 

- Jõin palju vett ja teed (sooja/leiget). 

- Esimestel päevadel oli mul päevas 2-3 köhahoogu, muidu üldse ei köhinud. Selletõttu hakkasin ka kohe põdrasamblikuteed jooma ja see aitas. Kui ma viimati tõsiselt haige olin (2011), siis ei aidanud mind ükski siirup ega tablett, aga vot see tee aitas ja selle usku ma ka olen!

- nina loputamine soolaveega: ei meeldi mulle ükski apteegi soolavesi või pihusti, segan ise klaasi soolavee kokku ning lasen seda 10ml süstlaga (ilma nõelata ikka) ninna. Kui pead kenasti põrandaga paralleelselt hoida, siis tuleb vesi teises ninasõõrmest välja. Pärast seda on alati hea olla ja nina on lahti (kasvõi mõneks ajaks). Tegelikult püüan seda ka edaspidi jätkata (tuleb sealt joogaõpetusest).

- kurgu kuristamine soolaveega: kui neelupõletik oli, siis oli mul tõesti seda õlibaasil kurguaerosooli vaja, et see pehmendaks, aga kui kurk käre ja veidi valus, siis soolavesi. Üks hommik ei kuristanud ja kaks tundi hiljem oli kurk valus. (kurgukommidest leevendab mul kurguvalulikkust vaid üks taruvaiguga kurgukomm.)

- kui "pea on väga paks" ja "valu moodi tunne", siis võtab 1grammi paracetamoli. See võtab selle tuima peavalu on ning teeb olemise veidi paremaks. 

- nina aitab lahti hoida üks nn ninapulk, ma ei tea, kuidas seda nimetada, aga on välimuselt nagu huulepulk, aga seal sees on mentooliga (vms) mingi asi ja siis hingad seda ühte ninasõõrmesse ja teise, tekitab värske tunde ja teeb ka nina lahti. 

- kui nohu tundub väga hull ja on vaja, et enesetunne ikka paremaks läheb, siis ostan Sudafedi tablette ja võtan neid 3x päevas kuni üks leht on otsas. Teeb olemise veidi kergemaks, aga ega nohu kiiremini ära ei lähe (mul tekkis nohu neljapäeva õhtul ja tänaseks on põhimõtteliselt korrus, võtsin siis neid tablette ka. Ikka on nii nagu räägitakse: kui ravid, siis võtab 7 päeva, kui ei ravi nohu, siis läheb 1 nädal.)

- ninapihusti, ühest Amway tootest ise tehtud, ema jagas tarkust, kuidas teha. Seda kasutasin öösel, et saaks ikka magada ja aitas ka. Pole vaja mingit Sudafedi pihustit vms. 

- tuleb hoida end soojas. 

Köha oli selline minimaalne ja kadus, muidu oleks hakanud kohe soodaauru tegema, jalavannini ka ei jõudnud. Nohu korral olen ka küüslaugu taldrikut enda ees hoidnud, aga sel korral sai nii palju ringi liigutud, et selleni ei jõudnud.

Tõukekelgumatk Kanepis

Nädala alguses kuulsin sellest üritusest ja muidagi olin ma kohe vaimustatud! Kahjuks keegi teine väga ei olnud. Nädalavahetusi niigi vähe, paljudel plaanid tehtud, mõnel liiga kaugele tulla, mõned on tööl (minu tutvusringkonnas tavaline). Registreerisin end kolmapäeva õhtul ära ja olin valmis juba üksi minema, aga siis neljapäeval ütles armas Liisuke, et tema tuleb ka. Tema registreeris end Meie Liigume lehel. Leht, kus mina registreerisin, ütles, et kohti pole, aga teisel lehel oli. 

Reedel sain kirja, et registreerunuid oli palju ja tehakse kaks matka. Mind liigutati hilisemasse rühma. Kirjutasin neile, sest see ei sobinud meie plaanidega - tahtsime ju koos Tartust minna ja Liisukesele kell 14 üldse ei sobinud. Saime vastuse, et võime mõlemad kell 12 minna. 

Eile õhtul küll olin veidi trossis ja pettunud, aga kõik lahenes kenasti ja sellest ma siia kirjutama ei hakka. 

Hommikul tundus ilm lumine ja küllaltki soe (-3). Sportlik riietus - soojad retuusid + jooksupüksid; üles särk + termopluus ja mõtlesin termofliisi peale, aga viimasel hetkel võtsin autosse ka talvejope. Tegin õige valiku, sest veidi lõuna pool tuiskas ikka korralikult ja tuul oli tunduvalt tugevam ja külmem. 

Kokku oli meil umbes 20 (kahe grupi peale kokku tuli 40, aga ma ei tea, kas jagunes täpselt pooleks). Alustasime Kanepi rahvamaja juures. Alguses tutvusime kelkudega - minul vaid vanad mälestused soomekelgust. Sarnane tõukerattale, aga samas ka erinev. 

Liikusime rahulikku külateed pidi. Tegime pause umbes 1-1,5km tagant - tegu oli siiski matkaga. Tegime paar mängu, vaatasime loodust, mis oli tõesti imeilusa talvekasuka all. Metsloomi ei näinud. Tõukamine oli vahepeal lihtsam, kui hästi libises, aga mäest üles ei tulnud üldse välja ja siis sai kõndida. Mäest alla oli muidugi väga mõnus sõita. Vahepeal küll kaldus veidi kõrvale ja oleks hange sõitnud, kurvid ei tulnud ka eriti hästi välja, aga sellest hoolimata oli väga vahva ja lõbus. Muidugi hakkas väga palav, aga samas tegin jope osas täiesti õige valiku. 

Nii liikusime kokku 10km. 

Rahvas oli rõõmus. 

22.aprill toimub tõukerattamatk. Kahjuks tegemist tööpäevaga... aga ehk kuidagi saab.

Trennipäevik 02.02.-08.02.2015

Nädala algusega olen suurepäraselt rahul, aga nii kui tuli neljapäev, tuli ka see viirus, mille olin ilmselt töökaaslaselt juba varem saanud. Ma ikka olen seda tüüpi, et kui on vaja tööl käia, siis nn pole aega haige olla, aga kui annan organisme teada, et nüüd saab puhata, siis lööb ka viirus välja. Maadlen viirusega siiani.

Esmaspäev - jõusaal, ülakeha (varasemalt oli alakeha päev). Tegin 10minutit soojendust elliptical. Üldiselt läks trenniga jälle kauem, kuigi niisama ma ei passinud. Ühe harjutusega juhtus, et kaks lisaraskust oli peal (mul tavalselt 14kg + lisaraskus 2,3 ning ma ei märganudki, et teine 2,3kg on sinna veel pandud). Sain hakkama, väsitas ära küll, aga pärast oli hea meel.

Teisipäev - lõunapausi ajal väike ringtreening. Treener oli koolitusel, pool meie seltskonnast oli ka. Läksime kolmekesi ja tegime soojendussörgi saalis ning väikese ringtreeningu. Kükke kangiga, sangpommiga, kõrgele pingile astumine hantlitega ja kõik neli planku. Vähem harjutusi kui tavaliselt, aga omapäi meil juhtubki nii.

Kolmapäev - kui varem kui ülakeha päev, siis tegin hoopis aeroobse trenni. Kui jõusaali jõudsin, siis jooksulindid olid kinni ning läksin ellpiticali peale 35minutiks (ellipticali masinad on ka erineva,d ühel tulevad km väga kiiresti, teisel vähemalt poole aeglasemalt). Pärast 10 minutit "surid" mõlema jala varbad taaskord ära. Keskmine pulss oli 140x' - sellega jäin rahule. Pärast jooksin ka veidi - 17minutit 2km, max pulss oli 170. Asi vaikselt ikka paraneb.

Neljapäev - juhtus nii, et neli trennipäeva järjest, olin juba enne poolt 8 hommikul jõusaalis ja tegin alakeha päeva. Arvasin, et ehk olen üksi, aga ei, rahvast ikka oli. Soojendus 10 minutit elliptical ja hiljem u 5 minutit venitusi. Sain kõik 50 minutiga tehtud, käisin rahulikult pesus, vahetasin riided ja jõudsin kella 9-ks koolitusele.
Ja õhtuks oli viirushaiguse sümptomid kohal - nohu ja kurk. Alustasin põdrasamblikuteega.

Reede - haige, trennivabapäev; kraadisin end hommikul, aga palavikku ei olnud. Loputasin aga nina soolaveega ja kuristasin soolaveega ka kurku, võtsin paracetamoli, et pea vähem valutaks ja vähem "paks" oleks, jõin põdrasamblikuteed. Ninna pihustasin ka ühte rohtu (amway glisterist tehtud). Päeva jooksul sai kokku mõned kilomeetrid jalutatud. Enesetunne just suurepärane ei olnud, aga kõik mis tahtsin, selle tegin ära.

Laupäev - haige, trennivaba päev. uni läks enne äratust ära. Kiisu magas hommikuni minu jalgade juures. Pea paks, nina kinni, hääl ära, kurk kare ja aeg-ajalt mõni kole köhatus. Jätkasin enda ravimist. Apteegist ostsin lisaks Sudafedi tablette. Tartusse jõudes tegin tunnise uinaku. Palavikku polnud.

Pühapäev - endiselt pole palavikku olnud, kuigi põsed õhetavad, nina on juba lahti, aga soolvesi on endiselt sõber.
Aga olin ju vaimutuses tõukekelgumatkast ja otsustasin, et kui palavikku pole, siis ma ka lähen. Matkast räägin teises postituses. Aga kokku olime rajal kuskil 1h42minutit ja läbisime 10km, iga teatud aja tagant oli väike paus. Keskmine pulss oli sellest hoolimata 157 ja maksimaalne 184. Väga mõnus.
Lugesin just, et tõukematk on 22. aprillil ja tõukeratta oma! Ainult, et 22. aprill on keset nädalat ning lisaks on see minu sünnipäev.

Lühidalt

Sel nädalal on täiskuu unerütmi taas veidi segamini ajanud. Lisaks piinab mind miski kurgus, valus ei ole, aga aeg-ajalt oleks seal nagu mingi tükk, mis mind samuti öösel üles ajab (ma ei oska vist öösel nina kaudu eriti hingata ja siis kui suu kaudu ei saa, tekib tunne, et lämbun ära...). Kabinetikaaslane oli terve möödunud nädala veidi haige - köha ja nohu, aga palavikku ei olnud ning ta käis tööl. Ja selle nädala alguseks oli selliseid tõbiseid juba rohkem. Nüüd, täna õhtuks, kui mind ootab ees kolm vaba päeva, on tulemas nohu ja pea muutub juba paksus ja uimaseks. Ideaalne ajastus! 

Tänane koolitus oli imetore ja informatiivne, aga sellest teinekord pikemalt. Hommik algas eriti hästi - 7:20 olin spordiklubi juures ja läksin jõusaali. Mõnus hommikune trenn oli, pole vist kunagi sinna nii vara läinud. Kui minu tööpäevad algaksid kell 9, siis võiksin täitsa mõelda hommikuste trennide peale, paraku aga algab tööpäev kell 8 ja spordiklubi avab uksed kell 7. 

Koolitus lõppes kell 16. Ma nägin päikest! Tegelikult on 16:30 ka juba valge, aga siiski oli hea hetkeks (kui parkla kõige tagumisse otsa jalutasin, sest selles suures parklas polnud kuskile parkida ja nad veel ehitavad ühe suure 9-korruselise korpuse sinna juurde!) seda nautida. Kusjuures, kui hommikul oli -8 C, siis pärastlõunane -4 tundus mulle palju külmem. 

Käisime induktsioonpliite vaatamas ja pakkumisi küsinud (enne olime neid vaid Internetist vaadanud ning käinud Euronics'isning ONOFF'is). 

Tõukekelgumatk Kanepis 08.02.15

Toimub juba sel pühapäeval!

Osalemine on TASUTA!

Kohtade arv on piiratud!

Mina registreerisin ennast juba ära... aga pole kaaslast leidnud. :(

Info siin -->  Tõukekelgumatk Kanepis

Fb leht on siin.

Keda valida? Telefonioperaatorid

Sügisel vastasin  Internetis IRL küsimustikule. Nende vaadete pooldaja ma pole, aga arvamust ikka avaldan ja valisin kingitused (Härra vastas ka...). Mulle eriti ei meeldinu, et võib.olla tulevad nad ukse taha ja hakkavad oma maksureformi ja uut programmi selgitama. Aga oh üllatust. Vaatasin mina täna postkasti ning leidsin sealt sõrmikud ja retseptiraamatu. Ilmselt käidi siis mingil ajal, kui polnud ei mind ega Härrat kodus (mina läksin pärast tööd trenni ja Härral läks tööl 17:30ni, aga võib-olla käisid nad hoopis keset päeva. Mobiilidel vastamatakõnesid ei olnud. 

Nädalavahetusel sain turult SDE pastaka ja poekoti. Poekoti lasen emal või õel ümberdisainida. 

Keda siis valida? Reformi ja IRL'ile olen ma täiesti vastu. Üldiselt olen rohkem pooldanud SDE, aga see tööhõivereform jättis halva maigu. Ja valiks täitsa Keskerakonna, kui seal eesotsas oleks keegi teine. Ehk ühel päeval...

--

Täna helistas mulle EMT-st (kusjuures, number algas 58-ga, kas see vanasti polnud mitte Tele2?). Üks rõõmsameelne ja jutukas noormees, kes tahtis mulle teha suurepärase pakkumise, mida esindusest ei saa. Oleksin rõõmuga ta lõpuni kuulanud, sest EMT levi meeldis mulle palju rohkem, aga veidi üle aasta tagasi mängis EMT parajat märka ja sellepärast võtsin uue numbri ja jõudsin Tele2. Muidu ma ei kurda, aga leviga on küll probleeme - Võrumaa metsade vahel on kehv levi (seda polegi) ja suvel käisin Rahingel ujumas (5km Tartust!) ja seal polnud ka üldse levi. Küll aga mulle meeldib, et kui mul telefon väljas on ja keegi helistab, siis hiljem saan selle kohta sõnumi. Niisiis vastasin noormehele, et mul on veel aastane leping ja nad võivad aasta pärast uuesti helistada. Lisasin ka juurde, et enne Tele2 olin ma EMT-s ja siis ei teinud keegi mulle sobilikku pakkumist...

Rahulolu

Täna oli meil tööl kolm sünnipäevalast ja laud oli lookas (homme on sama lookas). Ma olen varemgi suure innuga oma toitumist jälginud, aga siis on tulnud jälle need lookas lauad ja raske on öelda ei, kui ümberringi kõik ütlevad, et võta see üks tükike, see ei tee sulle midagi.  (ei tee ta jah, ühets tükist saab kaks, siis kolm...). Või kui nad teevad suured silmad, kui kuulevad, et sa pole veel midagi proovinudki. Ja mis seal salata - ikka tahaks ju üht ja teist proovida, koju ju selliseid asju ei osta. Minu õnneks ei ole ma eriti suur salatisõber, mulle ei maitse ka toores kala või igasuguseid korvikesed, ma ei söö võileivatorti ja ube.. Küll aga armastan ma magusat, kõik tordid ja koogid võiks ära proovida. Ma hetkel küll mõtlen, et see või too kork/toot võiks hea olla, aga isu nende järgi ei ole.

Nagu öeldud oli meil täna lookas laud. Viimati oli laud nii lookas 12.01.15 (polnudki nii armmu). Olin hommikul kõhu täis söönud. Toidud olid küll isuäratavad (kuigi oli ka mitmeid, mida ma tegelikult ei söö), aga mitte miskit ei isutanud. Vaatasin seda külma kõhuga. Vaatasin ka torte ja kringlit, viinamarju, aga midagi ei soovinud. Ja ei võtnudki. Ei suutäitki. Sest mul ei olnud vaja. 

Lõuna ajal sõin enda söögi ära, kõht sai jälle pikaks ajaks täis. 

Ja elu ongi ilus.

See on uskumatult hea ja vabastav tunne, kui sa oled suur magusasõber (või lihtsalt toitude proovija), aga sa ei tahagi midagi ja sa ei proovi lihtsalt proovimise pärast. 

Rahulolu.

Trennipäevik 26.01.-01.02.2015

Jään nädalaga rahule.

Esmaspäev - nagu on tavaks saanud, siis jõusaalis alakeha päev. Tegin tublisti ka 10minutit soojendust. 

Teisipäeval - lõunapausi ajal ringtreening, mis osutus kuidagi väga raskeks. Kui osakonda tagasi läksin, siis viimased 4 trepiastet tulid väga vaevaliselt, üks teise maja kolleeg vaatas mind ja küsis, kas kõik on korras. Tegime soojenduseks jooksuringe ning harjutusi saalis (natuke hüppeid, erinevaid väljaasteid jne). Harjutused: üks jalg pingil (ääres), hantlid käes ning teise jalaga tõusmine korraks pingile, aga kohe alla tagasi (iseenesest ei midagi rasket, aga see pink oli üsna kõrge; käed kummist läbi, kumm ronimisredeli küljes ning pingul, vaheldumisi jalgadele väljaaste taha ning kätega kõrvalt tõmme taha (ei oska hästi seletada, aga oli õla- ja seljalihasele); kükiasend nii, et üks jalg ühel stepipingil, teine teisel, kahe pingil vahel 16kg sangpomm, esimese allalaskumisega kätega sangpommist kinni ning selg sirgeks ja jälle kükki tagasi (jalad, tuhar, selg); kergemad hantlid käes, väljaaste ette ning hantlitega lendamine; 12kg sangpommiga hood (?). Tegime ühe tiiru seda ning läksime saali ja tegime poole saalini jalavahetus hüppeid (mõtlesin, et sinna ma jäängi) ning istusime 45sekundit seina ääres. Seejärel kordasime ringi. 

Kolmapäev - teisipäeva tulemuseks olid valusad lihased. Sellepärast mulle teisipäevased trennid meeldivadki, et siis saavad koormust ka need lihased, mis minu kavaga väga ei saa. Samas ei ole ma seda tüüpi, et kui nüüd järgmine päev valus on, siis on trenn korda läinud. Kui natukene kange on, siis pole viga, aga kui liikuda ei saa, siis on midagi valesti. Ma olin ikka üsna kange, aga liikuda sain. Aga selle kanguse pärast loobusin plaanis teha kolmapäeval aeroobne trenn ning jäin ikka oma jõusaali ja ülakeha juurde. 

Neljapäev - tahuralihas ning reielihased olid endiselt kuidagi kanged. Puhkasin.

Reedel - kiire aeroobne jooks. Kokku sai 3km 26minutiga, pulss oli ikka laes 166-175x' ja seetõttu ma pikemalt ei jooksnudki. Seda meeletult halba enesetunnet esimestel minutitel enam ei olnud ning selle järgi ütlen, et asi paraneb. Pärast käisin saunas. 

Laupäev - puhkepäev, väike jalutus linnas.

Pühapäev - aeroobne trenn vol 2. Mõtlesin veidi joosta ja veidi elliptica peal olla ehk teha pikema trenni kui reedel. Minu lemmiklint ei töötanud, pidin teise peale minema, mis oli imelik, sest minu arvates ei olnud seal km/h ega üldse km. Firma oli sama, aga kiirused olid hoopis teised. Mõtlesin alustada 6.0 (tahaks kirjutada km/h, aga ei kirjuta, sest ma ei tea, mis see oli) (kuigi ma kõndi teen teisel masinal 6.5km/h), aga sain aru, et see on tunduvalt kiirem, kui teisel masinal, pulss läks lakke ja vähendasin tempot 5.0. Esimesed 10 minutit oli pulss 170-175, edasi 175-180. Kergelt öeldes liiga palju. Seetõttu olingi seal vaid 20minutit. 

Edasi läksin  ellipticali peale - võtsin rahuliku tempo, olin seal 30minutit ja läbisin selle ajaga 6,4km, keskmine pulss oli 150x'. Elliptica peal on mul selline väike probleem, et pärast 10 minutit hakkavad varbad "ära surema", kõik varbad, ma ikka liigutan neid jalanõude sees, aga see ei aita. Kohe kui sela lõpetan ja maha astun, siis läheb veri uuesti tööle. 

Järgmiseks nädalaks sellised plaanid, et alustan ülakeha, teisipäeval tööl trenn, kolmapäeval aeroobne trenn, ideaalne oleks neljapäeva hommikul alakeha teha, aga kui enne koolitust trenni ei jõua, siis jääb alakeha pühapäevaks (sest reedel olen ära ja laupäeval on spordiklubi lühemat aega avatud).

Sel  nädalal on mind korduvalt kimbutanud peavalud. Ma ei kannata peavalu. Kohe meenuvad ajad, kui see valutaski hommikust õhtuni ja vahel terve nädal järjest ning ühestki tabletist leevendust ei leidnud. 

Järgmine nädal on tore nädal, sest käin kolm päeva tööl ja siis neli päeva ei käi. Neljapäeval lähen koolitusele, mis tähendab, et saan veidi kauem magada ja veidi varem koju (kui ma just mingit kiirtrenni ei plaani vahepeal teha, aga sellisel juhul pean ka autoga minema). Kui lõuna on sobival ajal, siis saan lõunata sõbrannaga, kes vastasmaja töötab. Muremõtted on aga sllega, mida ma seal lõuna ajal süüa saan? Ma olen DuNordis ainult loetud korrad söömas käinud, aga vast mingit liha eraldi ikka saab võtta? Ja reedel sõidan Tartust ära juba hommikul (vaatasin just rongiaegasid ja tundub, et saan minna samal ajal, kui tavaliselt tööle lähen). Aga mõtlesin jälle söögikordade peale: esiteks pean midagi näksimist kaasa võtma, teiseks lõunaks saan kuskil ikka salatit süüa, aga õhtusöögi pakiks Tartust kaasa, et tüli ei teeks ja inimesi segadusse ei ajaks (ebaviisakas ka olla ei taha, aga nagu ma ka Härrale seletan, siis ei saa olla nii, et ma 6 päeva nädalas toitun oma kava järgi ja siis 1 päev ei toitu, see üks päev ajaks kogu mu plaani sassi). 

Teine mure seos reedega on riietus. Tahaks ikka kleidi selga panna, aga kui mõtlen pikale päevale ja ilmastikuoludele, siis see mõte ei tundu väga hea. Seda ka seetõttu, et sellisel juhul sobiks jalga panna need ühed saapad, aga need pean parandusse viima, et neid veidi liimida (tahtsin need juba Veeriku ostukeskuses olevasse parandusse viia, aga töökaaslane rääkis, et seal on keegi uus kingsepp, kes ei tee nii hästi tööd, aga raha võtab rohkem kui küll) Teine variant on ikka viigipüksid ja ilus pluus/kampsun. Tegelikult on kõik mu kleidid ja seelikud suhteliselt lühikesed... 

Olen korduvalt maininud, et üldjuhul käime me pühapäeva õhtul poenimekirjaga poen ning ostame suurema osa toiduasjadest ära, mida meil nädala jooksul vaja läheb. Pühapäeva õhtu on sellepärast veidi halb, et piimatoodete ja leiva-saiaga ei pruugi väga hästi minna. Aeg-ajalt ikka pahandab küll, kui terve suure poe peale on kõik vahukoored või kohvikoored järgmise või sama päeva kuupäevaga. Sellisel juhul lähen käin ma nädala alguses (pärast trenni) uuesti poes. Vahepeal oli periood, kui meie nimekiri ei edenenud, sest nii raske oli plaane teha, mida me ikkagi sööme või tahame süüa. Minul on nüüd lihtsalt läinud, aga Härrale pakun ikka erinevaid variante (endal mul ka erinevaid variante küllaga, aga hetkel on nii vaimustatud mõnest kindlast söögist, et muud väga ei tahagi). Tegime tihti nimekirja valmis ning läksime poodi, aga nimekiri jäi ikkagi... koju. Tavaliselt ütlesin, et ma treenin oma mälu, aga see ei tulnud alati väga hästi välja. Aga google keep on tõelisel mõnus asi. Kui midagi meenub, siis panen sinna kirja, nimekirja olen jaganud Härraga. Ja enam ei peagi muretsema, et nimekiri koju jääb, sest telefon on pea alati kaasas. 

Sarjadest on meie nimekirja lisandunud 12 Monkeys.