Neljapäev oli lõpuks see päev, milleks ma viimased 1,5 kuud trennides end ette valmistasin. Midagi pikalt rääkida ei ole. Eellooks seda, et esmaspäeval tegin veel kerge trenni, aga rohkem pidasime treeneriga nõu. teiispäev ja kolmapäev puhkasin. Kui esialgu oli mul plaan olnud kaaluda nii palju, et saaks rakustest 2,5kg maha võtta, siis see ei õnnestunud - korralik jõutrenn kasvatab lihast ehk ka kaalu ja selle kõrvalt alla võtta on väga raske. Niisiis tuli hoopis lihast juurde ja kaal oli seal 65kg juures. See kaalunumber mulle meeldib. Meeldib peegelpilt ja meeldivad need lihased, mis välja joonistuvad. Ma joon palju vett ja teinekord põsib see üsna pikalt organismis ja selle tõttu võib kaal ka kõikuda, õhtuti on täiega OK olla 2kg suurema kaaluga, aga sel nädalal oli mul vaja seda jälgida, sest "liiga palju" kaaludes oleks ümardamine teistpidi olnud ja ma oleksin pidanud hoopis raskusi juurde lisama. Niisiis sel nädalal "jälgisin" toitumist ehk sõin vähem ja piirasin vee joomist. Oi, see oli raske, eriti see vee asi. Ja sellise piiramisega tekkis kehal tunnel, et tahaks kõike! Õudne. Muidu elad rahulikult, sööd hästi ja puhtalt ja oled õnnelik, organism ei taha midagi ebavajalikku, aga niimoodi kui mõelda ja piirata, kohe on teistmoodi. Niisiis olid need päevad üsna rasked.
Kuna minu toit polnud kolm päeva enne HF ja teadsin, et enne võistlust ei saa ma ka rasva süüa (hakkab iiveldama, kui pole mõnda aega söönud niimoodi ja samuti energia ei tule nii ruttu), niisiis olid üle väga pika aja mul kaasas halvaa ja rosinad.
Neljapäeva hommikul näitas mul kodune kaal 64kg. Jõin pool tassi kohvi ja sõin veidi halvaad, et reis üle elada, lisaks jõin vahepeal lonksudega vett. Startisime poole 8 ajal ja jõudsime Audentesesse kella 10ks. Läksime kohe kaaluma - minu kaal oli seal 64,8kg. Sobis. Need 800g ei muutnud raskusi. Ühel kolleegil oli 300g "üle", ta läks jooksma ja sai 59,9kg peale ehk väiksemasse kaalugruppi. Kui oli kaalutud, siis sai süüa halvaad ja rosinaid, et kuskilt tuleks ka energiat, juua vett ja mingit spordijooki (mis mulle muidu üldse ei meeldi). Tegime soojendust.
Pärast kella 11 alustasime rinnalt surumisega. Sellega ma ei olnud väga arvestanud, seda max'i olin vaid ühe korra proovinud ja ei midgai märkmisväärselt. Uut max'i ma ei saanud. Ilmselt oleks pidanud suurendama raskust 2,5kg võrra mitte 5kg võrra. Lisaks oli sel korral nii, et surumine oli kohtuniku sõnade peale ehk pausiga. Aga see selleks, ma ei läinudki sinna rinnalt suruma. Võitis kolleeg, kes on super tubli ja väga tugev. =)
Seejärel alustasime Fitness 5-ga. Soorituse aeg 75 sekundit.
Rinnalt surumine - mul 32,5kg. (50% kehakaalust)
Raske. Ma ei teagi, mitu kordust tuli.
 |
| Ma vaatasin oma kolleege ja nende kumeraid selgasid... kuidas see võimalik on? Harjutama peab! |
Biitseps - 20kg. (30% kehakaalust)
Eriti raske. Tööl jõusaalis ei ole meil sobivat z-kangi, niisiis ma ilmselt hajutasin ka natuke väiksemate raskustega. No oli raske. Ma ei oska muud öelda.
 |
| Kuidas kang säästlikult alla saada? |
Kükk - 52,5kg (80% kehakaalust)
Panime korraliku vöö peale (tööl ei ole nii väikest vööd, mis naistele sobiks). Kerge ei olnud ja jalad hakkasid ruttu värisema, aga üldiselt jäin sellega rahule. Seljavöö aitas korralikult! Kusjuures käed surid ära küll, aga seda polnud tõesti aega tähele panna.
 |
| Vaade üles, siis on lihtsam. |
Lõuatõmbed (enda keharaskusega)
Üles tõmbasin end 2x, aga kirja pandi 1x, kohtuniku sõnul ei olnud esimesel korral lõug piisavalt lähedal... enda meelest küll täiega oli.. Nojah, mis teha. Aga üles ma end sikutasin! 1,5 kuud tagasi ei saanud ma pealthaardes ühtegi tehtud ja nüüd sain. Rahul!
Dipid (enda keharaskusega)
Tööl on meil see liiga lai, et naistel on raske harjutada, aga kui raskema puhul saab juba tehtud neid natukene, siis õiges kohas tuleb veel paremini välja. Käed värisesid algusest peale, aga jäin rahule. Randmed pidasid vastu ja randmesidemetest oli palju abi!
 |
| Jalanõud jalast, et oleks kaalu vähem. |
Puntkide arvestust ma ei tea, aga ma sain pronksi kaela 60+ kaaluklassis. Jah, naisi ei olnud väga palju (meie kaaluklassis siiski rohkem kui kolm). Ja see oli siis meie asutustevaheline värk. Kokkuvõtlikult oli vahva, oli väga hea end proovile panna ja endast kõik anda. Samas ma ei tea, kas sai ikka kõik antud? Seda siis rinnalt surumise ja biitsepsi mõttes.
Aga targemaks sain ma küll:
1. 1,5 kuud ettevalmistust on liiag vähe, kui tavapärane kava neid harjutusi ei hõlma. Ettevalmistus võiks olla vähemalt 3 kuud.
2. see toiduga mängimine kolm päeva enne ei sobi ikka üldse, kaalu mõttes võib see vajalik olla (mõne dmu kolleegid olid ainult supi ja keefiri peal), aga see võtab selle jõu... Mina ei saanud seda jõudu selle suhkrulaksuga tagasi, mille vahetult enne trenni võtsin. Ehk hoida end kaalus, mille raskused sobivad ja mitte enne võistlusi midagi katsetama hakata.
3. harjutada rohkem tehnikat, kuidas ennast säästa nt biitsepsi puhul, kui kang uuesti alla tuleb.
Hiljem oli keha nii väsinud. Randmed valusad. Pärast kükke vajusin lihtsalt põrandale.
Eile eilsest alates lihased valusamad. Aga täna sain käia massaažis ja lasin just jalgadele teha (oi need jalaks tahaks rohkem hoolt!), nüüd läheb paremaks.
Ma ei saa praegu öelda, et ma järgmisel aastal lähen, aga kui novembris tunnen, et olen olemas ja lähen, siis algab novembris ka ettevalmistus. Võistelda tuleb siis kõige pealt enda tulemustega ja seejärel vaadata, kuhu see su teiste arvestuses paneb.
 |
| See pilt pole F5-ga kuidagi seotud, aga lihtsalt meeldib mulle. |
Detsembris müüsin auto.
Veebruaris müüsin oma Scotti.
Ja täna, märtsis, müüsin oma armsa tõuksi.
Nüüd on mul mu armsad jalad ja linna ühistransport. :D
Ja nüüd ettevalmistus minu lemmikspordi hooajaks!
