Tere roheline aastaaeg! Alati, kui see aeg kätte jõuab, siis ma tunnen, et see on mu lemmik (aga tunnen seda ka suvesooja ning sügisvärvide keskel ja ka pakalisel talvepäeval järvevees). Aga minu meelest on lihtsalt imeline, milline on loodus meie ümber, kuidas sa võisid vaadata mingit taime ja peaaegu et näha, kuidas see kasvab. Lappasin just galeriis fotosid ja 7. mai oli meil veel kõik raagus, 10. mai oli toomingas lehete läinud ja 12. mai hakkas itsema. Täna oli õues toominga õite sadu ja viimased päevad on ka kirsiõite sadu olnud (lisaks vihmasajule). Ja toompihlakas õitseb ka. Ma olen nii tänulik, et meil on siin toomingas, mulle nii meeldib see lõhn, samuti ütleb see mulle, millal on aeg kartul mulda panna.
Samuti kasvasid mühinal rabarberid. Ühe korra olen kooki ka teinud. Aga kuna ma ise soovin suhkrut ja nisujahu küllaltkivähe tarbida, siis on see koogi tegemine ja tarbimine natukene raske. Ja kui alju tulpe meil on! Ilus punane tulp! Tänaseks on vihm ja tuul juba liiga teinud.. aga imeilus. Nartsisse oli ka. Mulle tundub, et mingi teine sort tulpehakkab ka õitsema.. äkki homme, kui päikest on? Meil on maja juures üks selline lillepeenar, et ega ma ise ka ei tea, mis seal täpselt kasvab. Ise olen sinna veel sinililli ja nartsissisibulaid pannud. Aias on ka pojenge. Ühe sain ära antud, aga kaks annaks veel ära. Kaevamine oli üsna raske, sest juurikas oli suur. Ise olen istutanud mustikaid ja vaarikaid. Vaarikaid on tagumise kasvuhoone juures ka, aga mulle tundub see nurk nii pime, et ma tahtsin mujale tuua (sinna jäi ka alles). Mina hetkel ikka seda tüüpi, et aias võiks kasvada sellised asjad, mida ma saan ise tarbida. Ja siis mõned iluasjad. Ma nii soovin ka natukene maad juurde.
Vahepeal on kõiksugu asju toimunud ja juhtunud (lisaks sellele, et kevad tuli). See pikk koolitee (okei, täiendkursus, aga see kestis 7 kuud ja mul oli tunne, et ma käin koolis, sest see lõppes ju eksamitega) sai läbi. See oli tohutu pingelangus. Kuivõrd tööl olid ka kiired ajad, siis tööpäevadel oli see õppimine üsna raske. Minged teemad said täitsa selgeks, aga mõned olid sellised... et ehm.. arstile saadan ju patsiendi. Enne eksameid sain kaks vaba päeva ka, millest üks oli nii tohutult sinine, et ... njah. Too päev läks kõik metsa. Järgmisel päeval ärkasin ka vasaku jalaga.. aga õnneks ennelõunat sain aru, et minul on võimalus seda muuta. Ja muutsin. Eksam läks hästi. Kirjalikus pooles oli vaja valida kõige õigem vastus... mis oli nagu... kust mina tean, mida teie õigemaks peate, kui mitu õiget vastust on?! Suuline koosnes kolmest osa, millest esimeses puterdasin üsna palju, sest närv oli sees, teine oli lihtne ja selge, kolmandas sain lihtsa situatsiooni ja oskasin kenasti lahendada, aga tuli üsna palju lisaküsimusi ja mõne asja juures jäin mõtlema ja olin ebakindel. See tuleneb ka sellest, et antud valdkonnas on lihtsalt vähe töökogemust. Aga kõik sai tehtud! Rühmakaaslastega tahstime siis sööma minna, sest nädala alguses avati väliterassid. Aga väljas sadas lund ja vihma. Ostsime toidu kaasa ja sõime minu autos.
Siis algas jälle tööaeg ja läks keeruliseks, sest selgus, et asendaja ei soovi meile tööle jääda. Ja üks kolleeg läks veel puhkama. Nii et möödunud nädala lõpuks olin ma nii kurnatud ja väsinud, et mõtlesin, et ei saa voodist väljagi.. tükk aega ei saanudki ja mul oli füüsiliselt niiiiii halb olla. Praeguseks on tööl mingi lahendus leitud, aga kuidas see graafik jooksma hakkab ja mis-kuidas saab.. ei tea. Hetkel on põhitöökohast puhkust ja teen vaid kodukülastusi. No täna olin näiteks 7h kodukülastustest (hah, ilmselgelt seda ma 8h päevatöö kõrvalt ei teeks).
Aga puhata on hea, sest ma saan teha neid asju, mis mulle päriselt meeldivad. Kuigi eelmisel nädalal olid väga ilusad ilmad, siis pärast tööd jõudsin ma õues toimetada kuni 45minutit. Siis sai jaks otsa. Nädalavahetustel toimetan ka muudkui. Peenrad on tehtud, tomatid-kurgid on kasvuhoones. Kõiksugu asjad on külvatud. Ja nüüd ootan, et saaks neid tarbida. Tegelikult tahaksin veel natukene maasikaid kuskile istutada (enne oleks vaja osta) ja kaalikat ostsin ka. Kartul sai ka maha pandud - aeda, väike kartulipeenar. Tulevikus soovin seda teise kohta, sest sinna kasvataks hoopis muru. Ja see kartulimaa läbikaevamine ei olnud üldse nii lihtne. Kindlasti on meil kuskil kuuri all või aida all mõni abivahend, aga me ei ole seda veel leidnud (ega otsinud).
Ujumas käin ma endiselt. Sellest kirjutan pikemalt, kui on jälle üks kuu läbi. Aprilli alguses alustasin kõndimisega... aga see jäi soiku, kui tuli õppimine ja õuetööd. Praeguseks on seis see, et enam ei ole kõndimas käinud. Miks? Sest kui oled kodus 15 000-20 000 sammu ära teinud, siis enam ei jõua ja arvan, et organism ei taha ka. Keha väga naudib seda õues toimetamist. Kahjuks ei ole ka tõukerattaga sõitmas käinud (esimene üritus muide 5. juuni JÕGEVAL ja siis 19. juuni on Pärlijõe). Talvel ja selle õppimise ajal läks keha väga stressi ja maandasin end magusaga (ju ujumisest ei piisanud), kehakaal tõusis 5-7kg selle 7 kuuga. Praegu on hea tõdeda, et enda keha kuulamine on taas lihtsam. Üleliigse magusa sain menüüst välja. Ja organism tahab nii rohelist ja värsket. Kahe nädalaga on paar kg kaalu juba alla läinud. Ja las ta läheb vaikselt edasi. Kusjuures isegi kohvi ei ole enam väga palju joonud - täna näiteks kaks tassi ja mõne päeval vaid ühe. Vesi on endiselt mu lemmik.
