#74 Ploomid, kreegid

Kui välismaiste nektariinide aeg on möödas, siis on aeg kodumaiste ploomidele ja kreekidele! Ei ole meil neid Võrumaal ega eriti ka Virumaal. Küll aga sain veidi oma õe käest!

Paraku oli ka vihmane august oma töö teinud ja paljud olid hallitanud ja ülevalminud.

Aga maitsvad ja kodumaised.

Trennipäevik 25.08-31.08.2014

Hetke seisuga selline kasin nädal nii ilma, enesetunde kui ka kilomeetrite osas.

Joostud on saanud 5 + 6* + 2 + 5 = 18km

Hommikuvõimlemine 4x nädalas (ehk kõikidel tööpäevadel, kui ma ärkasin kodus).

* Üks jooksutrenn, kus sai joostud kokku 6km + erinevad harjutused.



Esmaspäev - olin Käärikul, vihma kallas terve päev, kuid õhtul tegin 5km 37min. Pulssi ei tea, kuid see oli kõrge. Rada oli märg ja raske ning ma mõtlesin rohkem kui korra, miks ma sinna metsa just jooksma läksin.

Teisipäev - õhtul jooksutrenn. Kiirelt jooksin Tammele (u 1 km). Soojendus + jooksuharjutused. Intervalljooks 1min kiire, 2 min rahulikku sörki. Mul läks juba 3km raskeks, no ei ole ikka intervalliga harjunud + 1minut on minu jaoks veel palju. Ma jooksin veidi üle 4km nii et aega läks u 28 minutit. Pulss läks ka vahepeal 180 juurde. Ei olnud kuidagi lihtne. Hiljem tegime veel harjutusi ja hüppeid. Koju sörkisin ka ( u 1 km).

Kolmapäev - lihased olid valusad. Puhkepäev.

Neljapäev - lihased olid VEEL valusamad. Puhkepäev.

Reede - jalalihased lasid juba elada. Tahtsin jooksma minna ja läksin, küll aga hakkas teisel kilomeeteril parem jalg kummaliselt valutama ja üle 2km ma ei jooksnudki.  Kõndida ei olnud viga. Soojendust ma ka ei olnud teinud, et eks nii need asjad ongi.

Laupäev - puhkepäev. Midagi ei valutanud.

Pühapäev - 5km 33min (avg fr 159x', max 180). Läksin mõttega rohkem joosta ja vaadata, kui kaua ma suudan joosta 6min/km, aga jälle see jalg! Oh mina ei tea. Tegin 1km aeglast sörki Tammele, soojendus ja väike venitus. Sain seal 2 km korralikult joosta ja siis hakkas jälle peale, 2,5km peal jäin seisma veidiks, venitasin, sörkisin ringi algusesse ja koju. Sörkida nagu saan, aga kiiremaid ja pikemaid samme ei saa teha, sest paremal jalal on valus, samas muutub justkui veiid tuimaks ja raskeks (komistasin mitu korda). Kõik treenerid on öelnud, et tee korralik soojendus, olen teinud ju, aga see ei sõltu üldse enam sellest.



Küll uus nädal parem on :)



Treenerilt sain treeningkava ka kätte. Lähinädalatel sammun siis spordiklubisse. Enne peaksin ära otsustama, et  mitme kuu kaardi ma ostan. Lisaks küsisin arvamust, kas ma nädal enne poolmaratoni peaksin 17km rahvaspordiüritusel jooksma. Ta küll ütles, et ei tea, kui hea ma olen, aga ütles, et ise teeks teiperit. No mina olen küll väike harrastaja ja ei peaks seda tegema päris nii nagu päris sportlased, aga veidi proovida - miks mitte? Ma nüüd juurdlen selle üle veidi.



Spordiklubis käin ma kindlasti umbes aprillini. See on hetkel umbes 7 kuud.

Arena - asub mulle peaaegu kõige lähemal, on bassein, mulle meeldivad treenerid. On sõudepsinning (minu teada seda teistes Tartu klubides ei ole). Töö kaudu kuukaart 38 eurot (muidu 42.-), see aga kehtib vaid siis, kui ostan ühe kuu korraga.  3 kuud 111 eurot (37 eurot kuu), 4 kuud 146 eurot (1 kuu 36,5), 6 kuud 210 eurot (1 kuu 35 eurot).

Arctic Sport Tartus - asub minu jaoks kaugel. Klubi väga kiidetakse, on bassein, palju trene. Kuid hindasid kodulehel ei näe, peab tegema lepingu ka. Tean, et üksik külastus on 13 eurot ja kuukaart on üle 60 euro. (vanadel olijatel peaks soodsam olema).

MyFitness Lõunakeskuses ja Kesklinnas - jällegi kaugel, kesklinnas pole kuskile tasuta parkida. Jällegi leping ja liitumistasu (online 20 eurot), 2 kuud järjest saab puhkust võtta, aga siis tuleb ikka 8 eurot koos maksta, liitumistasu ka (muidugi on kampaania pakkumisi ja saab ilma). Treeningpakett 47 eurot ja kui ma õigesti aru saan, siis lepinguta 75 eurot. Käia saab mõlemas Tartu klubis.

Fitlife Tammel ja Eedenis - ma ei tea sellest suurt midagi. Eeden on kaugel ja minu teada on Tammel trenne vähem. Samas Tammel ongi see siis kõige lähemal asuv spordiklubi mulle. Liitumistasu 15 eurot. Leping. Lepinguta Eedenis kuu 60 eurot, Tammel 45 eurot. Täispakett Eedenis 50 eurot, Tammel 35 eurot. Tore on see, et on ka hilisõhtupakett ehk 7st 16ni ja 20st 22ni, paraku Tammel seda pole. Puhkuse ajal kuutasu 6 eurot.

Tartu Ülikooli Spordiklubi - minu kodust taas kaugel. suur(!) parkla. kuukaart 42 eurot, püsikliendile 35 eurot. Palju erinevaid trenne. Ilusad ruumid.

MV Spordiklubi - asub Riia tänava lõpus. Ma ei tea, kuhu seal autosid pargitakse. hetkel aasta sooduspilet 248 eurot!! Kuukaart muidu 42 eurot (hetkel 30.-). Hetkel reklaamivad uuenenud ruume ja uusi trenne. Väljas ei näe hoone kõige parem välja, aga kursaõed käisid kooli ajal seal päris palju trennis ja midagi halba nad ei öelnud.

MTÜ Spordiklubi - väga kaugel ei asu, tore parkla. Kuukaart 49 eurot, AGA see ei sisalda jõusaali. 6 kuud 195 eurot.

#73 Uued patsikummid

Soetasin sellised patsikummid nädal tagasi ja olen ülirahul.

Juukseid hoiab patsis kindlalt, kuid haiget tee. Patsikummi ära võttes eei jää sellele üldse juukseid (paar korda on 1-2 karva jäänud).

Jooksmas saan ka käia. Peast ära võttes tundub see veninud ja kummaline, aga läheb ilusaks tagasi.

Soovitan!

#72 Smilers

Kunagi ammustel aegadel mulle Smilers üldse ei meeldinud, sest ma olin tulihingeline TR fänn. Praeguseks olen ma endiselt tulihingeline TR fänn, kuid ka Smilers meeldib ja seda juba aastaid. Samas peab tõdema, et Smilersi vanemad lood mulle tõesti väga meeldinud ei ole.

Ma arvan, et minu jaosk hakkasid paremad laulud tulema sellel ajal, kui tuli ka "Ainult unustamiseks", aastat ma tõesti ei tea ja vaatama ka ei hakka, aga olid need põhikooliaegased jaanipäevad, kui selle saatel ringis tammusime..

Eile käisime Härraga Hansa hoovis Sallerit ja Smilersit kuulamas. Õhtu oli jahe ja pime, kuid muusika mõnus ja hea. Mulle meeldis, et istusime (ka bänd istus), oli selline mõnus hubane meeleolu ja kõik sobis hästi. Polnud hüppamist ja karjumist (olen selle jaoks vanaks jäänud), küll aga lõpus tõusis ikka rahvas püsti ja sai neid hea muusika eest viisakalt tänatud.

Minu lemmilugude alla lähevad: "Annika", "Sinine saatus", "3 musketäri", "Nii sind ootan", "Käime katuseid mööda", "Keelatud viljade turg" ja neid on veel.

Sain teada, et Härra meelest on kõige lahedam lugu "Üle tumeda vee"

Toidust.

Lemmikjoogiks on mul vesi (ma ei ole kunagi olnud suur mahlade sõber). Meil on vedanud, sest meil tuleb kraanist head vett. Ja kuigi seda eriti ei soovitata, siis hoian mina vett pudeliga külmkapis, sest mulle meeldib külmem vesi rohkem. (Pudeleid vahetan ma küllaltki tihti.) Härra joob see-eest Värskat, aga tema ei ole nii suur vee armastaja kui mina. Ma jõuan juba hommikul 0,5l vett ära juua, tööl on kruus veega kogu aeg arvuti juures (thti on seal hoopis 2-3 kruusi, et ma ei peaks kogu aeg uut vett tooma). Aeg-ajalt tekib mul kahtlus, et äkki on mul veresuhkur paigast ära, sest teisedki vaatavad, et ma joon seda vett ikka tõesti palju. Aga suhkur on korras ja enesetunne hea ning kaal ei lange kolinal (diabeedi puhul see juhtuks). Mu organism lihtsalt vajab vett ja on sellega harjunud (sets vatt vajab iga organism, aga väga kiiresti keha harjub ka vähese veega ja inimesed unustavad vee joomise). Ja see, mis ma joon, tuleb ka kiiresti välja. Kui ma vett ei saa, siis hakkavad huuled väga kiiresti kuivama, suu ka, üldine väsimus, peavalu. Seetõttu on mul raske veeta päevi võõrastes kohtades või pikalt ringi sõites, sest ei taha juua palju vett, kui ei saa kohe vajadusel tualetti minna.
Suhkruga on lood nii, et ma üritan seda võimalikult palju vältida ja üldjuhul tuleb see ka hästi välja. Kohvi jaoks on meil kodus pruunsuhkur, miks kirjade järgi on tunduvalt parem ja seal on ka teisi kasulikke aineid (kui see võimalik on), aga see ei tähenda, et seda endale sisse peaks kühveldama. Härra ikka kohvi sisse suhkrut paneb, tee sisse ka. Mina joon teed suhkruta. Kui ma väga väsinud olen, siis panen kohvi sisse väga vähe suhkrut (umbes pool 1/4 tl), aga samas ma vahel võtan paar lonku Härra kohvi ja oi kui hea see on (ometi kui endale nii magus kohv teha, siis see nii hea pole)! Kohvikutes on mul ikka kombeks Latte sisse ka veidi suhkrut panna, aga sellest püüan end ka võõrutada. Küpsetiste jaoks (mida me eriti tihti ei tee) on kodus ikka tavaline valge suhkur, sest see on ikkagi odavam ja seda pruuni ei jõua igale poole panna (no nt kui teha seda šokolaadikooki, kuhu peaks suhkrut minema 5dl!). Suhkruasendajaks on mul kodus olemas ka stevia, aga seda proovisin kunagi vaid kohvi sees, jättis liiga omapärase maitse. Mett me ka väga palju ei tarbi, kunagi panin seda kohvi sisse.
Mina ikka üritan valget jahu meie kodunt välja tõrjuda, aga Härra ei ole sellega sugugi nõus. Talle eriti ei meeldi võõrad või omapärased maitsed, millega ta ei ole harjunud. Hetkel pole mul isegi ökojahusid kodus, sest kunagi saime nendest nn jahuliblikad ja võite ette kujutada, kui kohutavalt raske oli nendest lahti saada ja kui palju kuivaineid pidime ära viskama. Aga kuna ma küpsetan viimasel ajal vähe, siis pole ka jahu väga palju kasutanud. Küll aga on mul maisijahu ka ja ma seda ikka vaikselt poetan ka kõikjale.
Minul on endale pruunriis ja täisterapasta (mõlemat pole ammu tarbinud, pole isu olnud), küll aga pean nentima, et Basmati riis on väga hea ning kui seda on värskelt keedetud, siis ma võikski seda lihtsalt niisama süüa! (Aga muidu pole ma viimasel ajal riisiroogasid üldse soovinud, isu on täis). Härra ei taha aga täisterast midagi kuulda ja nii me siin laveerime. Lisaks maitseb mulle kuskuss ja vahel ma asendangi pasta sellega ja ülejäänud toit on siis sama, mis Härral. Tatrafänn olen ma ka, Härra on jällegi lapsepõlves oma isu ära söönud. Lisaks maitsevad mulle läätsed, mis oli minu jaoks päris üllatav, sest kuigi herned on head, siis ubadest ei taha ma midagi kuulda.
Kookosravast olen ma rääkinud. Ükskord olin väga meeldivalt üllatunud, kui Härra hakkas süüa tegema ja pani ise pannile kookosrasva. Mul olid vist silmad päris suured, aga tema vastas armsalt, et ma ju ütlesin, et me seda kasutaksime. Ütlesin tõesti. :)
Kohvi joome me ka. Mina joon hommikuti ühe tassi ja õhtul tassi või kaks. Tööl mina kohvi ei joo, sest seal ei maitse kohv ja vajadust ka pole. Härra saab tööl ka head kohvi, aga nagu ma aru sain, siis asub aparaat mitu korrust allpool ja seda on sealt veidi tüütu tuua. Aga üks õige masinakohv on ikka väga hea ja pätikat joongi ma vaid maal või külas. Eks need kohvioad on veidi kallimad, aga neid ostame soodukate ajal rohkem ja vaid kindlaid ubasid. Paulingust ei taha Härra näiteks kuuldagi, mina ei oska erinevust märgata. Talvisel ajal joome teed ka rohkem, kuigi mina ikka igal õhtul joon vist ühe tassi teed.
Suurem osa lihapoolisest on ulukitelt. Turult ostame kanakintsu ja puhastame selle ise, meile maitseb paremini kui filee. Aga vahel ostan ka sealiha, sest šnitsel sealihast maitseb mulle rohkem kui ulukilihast.
Ma pole vist 2 aastat juba ise leiba teinud. Peaks jälle tegema. See on lihtsalt suurepärane. Määrid soojale leivale võid ja see lausa sulab suus. Leivast sööme me  vaid Jassi leiba, võileibasid teeb Härra mõne mitmeviljasaiaga. Vahel väga harva ostan ma endale Konsumist lahtist rosinasaia, see on nii hea! Aga kuna ma seda eriti süüa ei taha (ma võin kogu saia korraga ära süüa), siis ma Konsumis eriti ei käi ka. Ja piltidelt on näha, et meie lemmik elivatoode on hoopis Rootsis ja ka Soomes on üks meile sobilik.
Ja mulle maitseb muna. Toorest muna ma siiski ei söö, tavaliselt keedan või teen omletti. Ja kui keeta, siis ikka 8-10 minutit, et see vedelikas ei jääks. Härra minuga keedumuna vaimustust ei jaga ja niisamagi praemuna ei söö, küll aga on talle maitsema hakanud omlett, mis mu toitumiskavast pärineb. Omeltt kodujuustuga - 1 muna + 2 muna valget + 3spl kodujuustu + vorsti/(kalkuni)sinki+veidi piima. Kõrvale lõigun veel kurki. Samuti maitses meile mõlemale see omlett, mida me Rhodosel hotellis saime ja mis meie silmade all valmis tehti. Proovisime ka kodus teha, aga panni peal ikka ei õnnestunud.
Piimatoodetega on sellised lood, et viimasel ajal on need minu söögilaual taas rohkem. Keefiri avastasin ma enda jaoks alles mõned aastad tagasi ning küll meeldib mulle seda niisama juua kui ka smuutisid teha. Smuutisid teen ka piimaga (ja mahlaga ei teegi). Juustu sööme me mõlemad, aga kuna mina võileibasid eriti ei söö, siis ma sööngi seda niisama - lõikan õhukesed viilud ja maiustan või siis kui kuskile on riivjuustu vaja (sellisel juhul ongi targem poest riivjuustu osta, sest kui ma ise juustu riivin, siis "kaob" osa sellest ära). Aeg-ajalt söön hommikuti ka jogurtit ja vahepalaks kohupiima. Piima ma eriti ei joo. Hapukoort läheb mõne toidu sees vaja, aga näiteks kartulisalat mulle väga ei maitse, küll aga meeldivad tatrasalat ja riiski-makrasalat. Samuti ei meeldi mulle kurgi-tomatisalat hapukoorega, ma eelistaks lihtsalt kurki (ja tomatit ma eriti ei söö ka). Aga kodujuust kuulub üsna tihti ka mu lõuasöögi sisse. Kohvi peale läheb minul piim, Härral kohvikoor. Putru teeme piima-veega pooleks.
Minu smuutid ei ole marjad + mahl, vaid palju toitvamad. Näiteks keefir/piim + kaerahelbed + kohupiim + banaan + kookoshelbed + marjad (+ lisan vahel kaneeli ja valgupulbrit). Võib-olla ei saagi seda enam smuutiks nimetada, aga see on hea, maitsev ja toitev. Juuli alguses oli mu lemmikuks keefir + maasikad (+ banaan). Lihtne, kiire, maitsev.

Meie meelest hullult hea "leib". Soomest leidsin ja meenutas väga ühte, mis mulle Rootsis väga maitses. Härra arvas samuti!

 Lasanje.

Ports hakkliha pannile (samal ajal praen teisel pannile 2-3 suuremat sibulat ja kui valmis, lisan selle hakklihale). Maitsestan. Hakin tomatid ja lisan hakkliha juurde (kaane panen peale, et hauduks veidi). Seejärel tomatipasta 500ml ja jätan veidiks podisema.
Kaste: veidi kookosrasva + sorts piima + 2spl jahu - segada. Lisada veel piima (vanasti oli kogus u 700ml, aga ilmselt lisan vähem). Kui piim on kuum, lisan u 200-250gr riivitud juustu. Segan kuni on piisavalt paks. Laon kõik plaadile ja panen 180-200 C ahju (esimesed 15min fooliumi all, siis

 Lemmikpasta!
Kana on pildilt puudu.
Kanna pannile, maitsestan veidi soolaga ja siis selle Thai Wok maitseainega (seda läheb päris palju). Kui kana on krõbe, siis lisan juurikad ja jäta veidiks kaane alla. Seejärel lisan kookospiima.
Samal ajal potis vesi ja keedan seal pasta.
Kookospiim peab veidi kaduma, aga mitte päris.
Väga maitsev.

Kana-juustusupp.
Potis keedan juurikad ja purustan neid saumiksriga. Pannil praen kana (maitsestan). Lisan supile kana. Lisan merevigu vms. Kõrvale olen pakkunud ahjus kõrbedaks tehtud

 Tavaline frikadellisupp (frikadellid ise tehtud uluki hakklihast).

 Täisterahelbed + külmutatud maasikad + keefir + veidi mett.

 Traditsioonilised saiakesed ämma retsepti järgi. PS: ma loodan, et ma oskan ka kunagi neid õigeid teha.

 Kodused kotletid uluki hakklihast + riisi-makrasalat.

 Kuklikesed. Kunagi agati vastlapäeva ajal Selveris retsepti ja selle järgi teen siiani.

Koorene lõhesupp!

Viineripirukad. Pärmi-lehttaigen ja viinerid. Mitte just kõige tervislikum valik, aga vahel harva on need ülimaitsvad. Viinerite ümber rullin taignalõigud.
Pole seda väga ammu teinud.

 Šokolaadikook. See õige.


Minu ema piparkoogitaigen.

Tervislik salat kanaga.

 Härra tegi pitsat. Põhja teeb Jamie Oliveri järgi.

Šnitsel. vanasti ma maitsestan otse liha, nüüd aga maitsestan ma seda munamöksi, panen liha sinna, seejärel kodusesse riivsaia/leiba ja pannile.

 Taldrikul on näha mu viimase aja lemmiksalatit! (Aitäh B!)


Õun + porru + veidi hapukoort + väga vähe majoneesi. Soovitan väga! Ka neile, kes arvavad, et õund ei sobi salatisse.

Postitus nr 363

Pihlapuud on nii ilusad. Vanarahvas teadis öelda, et kui sügisel (väljas on ju sügis) on palju pihlakaid, siis tuleb külm talv. Möödunud aastal ei olnud eriti (Tartu kandis) ja talv polnud nii külm (?) - ma küll mäletan umbes kahenädalast perioodi, kui kraadiklaas näitas ikka alla -20C. Aga ootan siis uut talve ja loodan, et see väga külm ei tule.

Nädalavahetusel käisin Helsingis. Tahtsin reedel pärast tööd kohe Tallinnasse sõita, aga suutsin end mässida ühte kohta esmaabi andma ja pidin siis minema alles viimase rongiga (kui töökaaslane poleks mind väljavahetanud, siis poleks ma ka viimasele rongile jõudnud). Viimane rong oli nn aeglane ja jõudis pealinna alles pärast kella 22 (ja see on minu jaoks juba hilja). Nädal oli väga väsitav olnud ja tänu sellele magasin ma võõras kohas nagu nott, ainult, et äratus oli  juba pool 6, sest laev läks kell 7. Sõime laevas hommikust ja aeg lendas kiiresti. Helsingi eesmärk oli käia lõbustuspargis, mõnest poest läbi ja näha inimest, keda polnud mitmeid aastaid näinud. Ma olen selline, et mulle lõbustuspargid väga meeldivad, kuigi ma nendes väga vähe käinud olen. Viimati 2007 Göteborgis, seal sai terve päev veedetud ja kõik ägedad asjad ära proovitud (kuigi mõnes kohas oli järjekord 45minutit). Linnanmäkis avastasime, et on mingi special party ja meid lastakse sisse alles kell 13. Tegime plaanid ümber ja ajakava sobis hästi.

  ja sellele ma kahjuks ei jõudnud. see tehti alles mingi pool 18 lahti ja siis tekkis sinna pikk saba ja me ei hakanud ootama.

Mõned üksikud pildid siis. Atraktsioone, kus käisime, oli rohkem. Vahepeal tuli selline vihm ja äike, et kõik need läksid kinni ja palju rahvast pani plehku. Meie kannatasime selle ära ja seejärel olid kõikjal lühemad järjekorrad ja saime kiiresti mitmes kohas käidud. Oh, mulle väga meeldis ja ma ei teagi, mis mu lemmik oli.

Viimase Viking Line laevaga tulime tagasi (ma olin Võsu jooksult saanud 5 eurosed kinkekaardid ühele suunale). Rahvast oli palju. Ja ma mõtlesin, et kuidas küll nii paljud inimesed suudavad nõnda edasi-tagasi sõita. Igas võimalikus kohas magati, sest väsimus murdis maha. Mingil hetkel tõstsin ma enda koti lauale, panin pea kotile ja jäin ka magama! Küll oli tore, et edasi pidin Tallinnasse jääma, mitte ei hakanud sõitma teise Eesti otsa. Kuidas nad küll suudavad?

Pühapäeva hommikul sõitsin kiirrongiga Tartusse. Kusjuures enne veel sain turult 3,5kg kurke! Tartu turul ju kurke enam polnud, aga Tallinnast sain ja kilo hind oli vist 60 senti. Super!

Esmaspäeva hommikul läksin varakult tööle, sest pool 9 sõitsime Käärikule TAI Suvekooli. Peab ütlema, et sel aastal ei olnud nii huvitavaid teemasid. Ma pettusin ühes seminaris (?) - alapealkirjaga LABOR, sest läksin eestikeelsesse, aga lõpuks oli ikka pooleldi venekeelne (venekeelne LABOR oli eraldi olnud=. Samas sel aastal oli näiteks otsetõlkega loenguid tunduvalt vähem. Ilm oli kohutav, muudkui sadas ja sadas. Oma jooksutrennist ma juba rääkisin. Aga ööbimisega läks meil hästi, sest mina läksin ju nii, et mul ööbimiskohta ei olnud. Aga mu töökaaslaste soovi, et nad ühte tuppa majutataks, ka ei arvestatud (kuigi oli küsitud soove :D), aga me saime kõik ise korda aetud.

  Teisel korrusel, katuse all, oli mõnus suur madarat ja seal oli hea uni. Kapist leidsime lisaks ühe padja ja teki ja meie probleemid saidki lahendatud.

 :)

Eile tegin Härrale lasanjet. Ilm oli endiselt kohutav. Jalanõud läbimärjad ja mõtlesin, et täna ma küll Prorunneri trenni ei lähe. Seinakell näitas 18:25 (ehk tegelikult u 18:22), kui ma hõikasin Härrale, et ma lähen trenni! Vahetasin kiiresti riided, panin jalga üldtreeninguks mõeldud jalanõud ja jooksin Tamme staadioni poole. Trenn oli mõnus. Pühapäeval kirjutan pikemalt. Intervall on mulle veel raske.

Ja täna on jalad taaskord kanged ja vahepeal veidi valusad. Oeh.

Jooks Käärikul

Eile läksime kolme töökaaslasega Käärikule. Seal toimus TAI suvekool (möödunud aastal käisime Käsmus). Teemaks ikka üldiselt narkomaania. Ja kuna meie igapäevane töö seda hõlmab, siis muidugi tahtsime minna.
Ööbimine oli spordi- ja puhkekompleksid ja nagu mul viimasel ajal tavaks, siis võtsin jooksuks vajalikud asjad kaasas. Terve päev sadas vihma, kõik oli märg ja vesine, aga mõtlesin, et see ei heiduta mind.
Kui viimane loeng oli läbi, aga õhtusöögini oli veel tunnike aega, siis vudisingi minema. Ei saanud ma eriti kaartide järgi aru, kust rada algab (ilm oli ka piisavalt vihmane, et ma enne seda uurima ei läinud), aga hakkasin kuskile suunas minema ja nägin ka esimesi viitasid. Edasi jooksin 5km viitade järgi.
Pärast esimest 200meetrit olid mul jalad läbimärjad. Vihma sadas tugevamalt. Ja kuigi ma mõtlesin, et oleksin võinud hoopis kuskil teel joosta, siis rühkisin edasi. Rada oleks mõnus olnud, kui ilm oleks olnud kuiv, aga kohati heinamaal, siis mudamülkas, ei olnud väga tore, aga ikka jooksin edasi. Ei tea, kas seal mõni päev tagasi toimus mõni jalgrattakross? Rada oli küll selline ja rehvi jälgi täis.
Nägin ühte kitse, kes kohe minema jooksis.
Üle väga-väga pika aja ma isegi kõndisin 3x, seda künkast üles minnes viimasel lõgul, kujutan ette, et pulss oli üle 175x' (kella polnud mul kaasas) ja ma lihtsalt ei jõudnud, vihm peksis näkku ja päris märg oli olla (kuigi jope pidas hästi vastu).
Aga lõpuks sattusin ma segadusse ja ei saanud enam hästi aru, kuhu ma minema pean. Tegim omaloomingut ja jõudsin hotelli juurde tagasi. (PS: täna ma leidsin koha, kust jooksurada tegelikult algas).
Uh, raske oli, pulss oli kiire, jalad väsinud ja rasked (ja vettinud). Jalanõu ei saanudki tänaseks kuivaks.
Ja aega läks ka omajagu. Aga mis seal ikka. Rada oli ka ekstreemne.

endomondo[/caption]

Trennipäevik 18.08-24.08.2014

Kehva enesetundega nädal.

Jooksu kilomeetreid oli 5 + 10 + 5 + 5 =25km

Jalgrattal 5 x 6 = 30km

Jalutamist 12+ km

Viiel hommikul hommikuvõimlemine, kolmapäeval oli see rohkem küll seljale venituseks, aga no siiski.

Seljavalu on saatnud mind kõik päevad, vahepeal rohkem, vahepeal vähem. Sellised valuvaigistid nagu diclofenac, ketoprofen vms ei leevenda, võtan (üritan) võtta endiselt 3x päevas ibumentini (seda soovitas ka neuroloog) ja nii ta ongi, vahepeal parem, siis halvem. Võimlen ka muidugi. Hommikuti on see väga raske, üldse ei paindu, pärast trenni on lihtsam.



Esmaspäev - rattaga tööle ja koju - kokku 10km (polnud rattaga 2 kuud sõitnud!), õhtul kiired 5km Tammel

Teisipäev - puhkepäev jooksust, rattaga tööle ja koju 10km, palju kooki tööl ja õhtusel peol

Kolmapäev - treenituse Suvejooks 10km. hiljem saun + jalutasin u 3km.

Neljapäev - ratta tööle ja koju 10km; õhtul prorunner'i trenn Tammel. Tahtsin sinna juba suve alguses minna, aga muidagi ei jõudnud. Nüüd siis läksin ja jäin väga rahule. Ilm läks trenni alguse ajaks kehvaks (tuul ja vihm), aga hiljem oli parem (ja keha soe). Sörkisin Tammele u 1,3 km. Trenn algas soojendusega, siis jooksuharjutused, seejärel oli 1min kiiret 2min rahuliku jooksu ringil ja maksimaalselt 10x (ehk 30minutit), aga mina piirdusin 20minutiga, jalad olid Suvejooksust veidi väsinud. Seejärel staatilised harjutused (erinevad plank-harjutused näiteks) ja siis venitused. Ja sörkisin koju 1,2km. Kodunt olin ära 2h! Loodan sinna veel jõuda.

Reede - puhkepäev; õhtul veidi jalutasin.

Laupäev - varahommikul kiired 2km sadamasse, jalutamist Helsingis ja muud tralli ka. Jalad olid trennist veidi väsinud ja hellad.

Pühapäeval - kohe pärast südaööd kiire jalutuskäik Kalamajja 2km; hommikul jalutasin rongile; õhtul rahulik sörk Tammel (avg fr 144).

Enne semptembrit on eesmärk joosta 10km alla ühe tunni (kasvõi sekund). Seda pean tegema ise Tammel nii et kõik ringid on seal on tehtud, sest Endomondot ei saa nii palju usaldada.

Homme lähen Suvekooli, võtan tossud ja riided kaasa, sest loodan, et õhtul õnnestub kuskil looduses veidi joosta.

Suvejooks

Mulle väga meeldib, et keset nädalat on vaba päev! Ja mida muud vabal päeval teha, kui minna jooksuüritusele vudima! Treenituse jooksud (kevad-, suve-, novembrijooks) on mul muidugi plaanis olnud juba ammu ja loobumise plaane pole olnud. Suvised ilmad on möödas ning kui möödunud aastal oli lämbe ja palav, siis täna oli tuuline ja vahepeal isegi jahe (joostes hakkas muidugi palav).

fr  avg174, max 186

Kilomeetrite ajad (tahtsin endomondo ka tööle panna, et võrrelda kilomeetrite aegasid ja sed,a kui täpselt see seal võtab meetreid, aga ju ei läinud tööle, seda vaatasin muidugi alles finišis, niisiis on mul ainult kella järgi ajad (ehk vajutasin iga kilomeetriposti juures lap'i nuppu)

1. 6:17


2. 5:38


3. 5:24


4. 7:02 - ma ei tea,  mis seal juhtus, et aega nii palju läks


5. 6:14


6. 6:10


7. 6:29


8. 6:21


9. 5:43


10. 5:39

kokku ametlik aeg 01.01:04 (5km 29:46)

Ilm oli tuuline, kohati päris vastu, samas kui mujalt oli, siis oli mõnus ja jahutav. Aga rada ma väga ei kiidaks, sest see polnud väga kiire. Eelmine aasta ka ei olnud (kuigi ma sel aastal oli u 8minutit kiirem), siis oleksin ma tahtnud kiiremat rada, et saada parem aeg (haha, oleks võinud lihtsalt kiiremini joosta :D). Asfalt oli normaalne, aga vahepela oli pmst heinamaa ja siis seal kuskil Ihaste metsas oli seda puudpuruga rada, mis oli minu arvates liiga pehme ja seal ei saanud väga kiiresti joosta (v-o viga ka minus, aga minule selline rada ei istunud), samas see metsatee oli küll super ja seal võiks kogu aeg joosta (nagu Tammel) (v.a. õhtul pimedas).

Nii et mul on eesmärgist puudu veel 1minut ja 4 sekundit. Täna selg ka valutas, olen öelnud, et jooksmist see ei sega, aga kui mingi valuaisting kuskil on, siis see ju ikka häirib. Pean oma eesmärgi siis mingil õhtul Tammel täitma mitteametlikult.

Ja jooks ise oli minu jaoks näiteks raskem kui Saadjärve jooks (mis oli ometi pikem ja sooja oli +30C), ilmselt siis ei olnud psühhiliselt valmis.

Aga hetkel tuju hea, jalad veidi väsinud.

Käisin sõbranna juures saunas ja koristasin kodu. Mulle meeldivad vabad kolmapäevad!

Kuki-Muki

Saun

Sõbrake

Pierre Teilhard de Chardin

Ühel päeval kui oleme saavutanud võimu

tuule, lainete, tõusu ja mõõna

ning maakera külgetõmbejõu üle,

rakendame armastuse jõu

ja siis on inimene teist korda

maailma ajaloos

avastanud tule.

“Someday, after mastering the winds, the waves, the tides and gravity, we shall harness for God the energies of love, and then, for a second time in the history of the world, man will have discovered fire.”  

Norwex spordirätik

Juba mõni aeg tagasi tellisin endale Norwexist spordirätiku. Mul pole küll päris sellinne nagu antud lingil, vaid heleroheline ja veidi suurem (mingi extra või sooduspakkumine oli). Aga mina olen sellega ülirahul! Mahub pisikesse kotti (nagu lingil), seda on siis mugav kaasa võtta ja mahub igasse (spordi)kotti.

Alguses oli veidi veider, sest see ei ole ju selline pehme suur soe forteerätik, vaid õhuke, kuid pehme, vett imav, mõnus. Härra vaatas seda rätikut selliste suurte silmadega o.O "see on rätik" "kuidas sa sellega kuivatad?" "see on ju nii väike" "ma lihsalt kahtlen natukene selle võimetes" jne. Jah, pärast sauna eelistan mina ka suuurt, pehmet, mõnusat rätikut, mille sisse end ära peita, kuid spordiklubis ja ka kodus eelistan ma nüüd igal juhul seda Norwexi oma. Ülimõnus!

 

sügavkülm.

Eile ostsin turult veel ka metsmustikaid 1kg, hind oli äkki 4 eurot/kg. Jah, need ei näinud nii head välja kui mitmed nädalad tagasi või sellised nagu ma ise korjaks, ka maitse polnud nii magus ja ehtne, aga ikkagi mustikas. Praegu on meie sügavkülm selline, et esimene ja viimane sahtel on täis marju, suurem osa neist on vanades margariinikarpides (voimix). Keskmises sahtlis on lihakraam ja kõik muu (juurikaid).

Marjadest on maasikaid - lõigutud ja terveid, terved kavatsen smuutides ära süüa. Mustikad, (mets ja kultuur). Veidi vaarikaid. Kaks karpi sõstraid segamini. Äkki kaks kaks väikest purki metsmaasikamoosi. Ja mingit tilli on ka ehk?

Aga need viimased mustikad otsustasin panna külmutuskotti, sest tundus mugavam ja tundus, et neid on sahtlisse ka parem ära mahutada. Ja kui seda olin juba teinud, siis kallasin ümber ka eelmised mustikad sellistesse kottidesse (mustikad olid terved, polnud katki läinud, kenasti ära külmunud ja tulid üksteise küljest lahti, nii et sain nad imelihtsalt kottidesse) ja minu arvates mahtus kõik ka paremini ära. Astelpajuga teen samamoodi. Ma väga loodaks, et äkki lõpuks sel aastal õnnestub mul neid korjama minna mõnel ilusal ilmal nii et mina ja marjad hiljem veest ei tilguks.

 

Mina: Kas sa nektariini tahad?

Härra: Jaa, aga head.

Mina: No mina ka ei tea, hooaeg on läbi.

/pesen kaks nektariini, viin ühe Härrale/

Mina: Kas sa tead, mis hooaega me nüüd ootame?

Härra: Sonsi (loe: Sons of Anarchy)

Mina: o.O .. ma mõtlesin puuvilja hooaega.

 

Õige vastus on muidugi MANDARIINID!

Trennipäevik 11.08-17.08.2014

Nädal oli väga sotsiaalne, kuid siis jäi spordiks veidi vähem aega ja kilomeetrid on väga tagasihoidlikud. Küll aga sai viiel hommikul tehtud hommikuvõimlemine ja homsest võtan ühe harjutuse juurde.

5 +3 +5 = 13 km

Esmaspäev - puhkepäev (olin jooksnud kaks päeva järjest)

Teisipäev - 5 km 36min väga rahulik sörk + plank 2 min.

Kolmapäev - jalutasin + 3km jooksu 21min12sek - tahtsin rohkem, aga kui poole 10 paiku õhtul alustasin, siis oli juba päris pime. Olin kodutänavatel helkurita.

Neljapäev - puhkepäev

Reede - pidupäev.

Laupäev - pidupäev.

Pühapäev - 5km 32min51sek. Selg andis tunda, aga väga ei seganud. Vahepeal valutas suvalt vasak jalg, siis parem sealt kust ikka. Küll oli pulss liiga kiire ja liiga aegalne (kella arvates, panen sinna omad tsoonid kiiremateks trennideks). Üldise oli selline nadi.

Mis seal ikka .. kolmapäeval on siis Suvejooks 10km ja taaskord eesmärke ma ei sea peale läbimise, sest kui on sama rada, mis eelmisel aastal, siis see ei ole eriti kiire + ma ei tea enda enesetunnet, mida teeb mu selg, jalg (jalavalu ei sega jooksmist ja see ei ole jooksmisega seotud, aga see on lihtsalt häiriv)?!

Pulsikell Polar rs300x

Uus pulsikell

 Üks päev rääkisime Härraga tööl olles skypes ja tal oli veidi igav, sest ta polnud ikka veel ülesannet saanud. Palusin tal siis mulle uut pulsikella otsida, kui tal nii igav on. Tema küll ütles, et ta ei oska, sest ta ei tea, millist ma tahan, aga ma andsin talle lühidalt teada.

- üldine treening, mitte ainult jooksmine (ehk GPSi pole vaja)

- pulssi peab näitama (hetke, avg ja max)

- stopper ja lap time

- pulsitsoonid

- ingliskeelne

- kellaaeg

- kcal

- veekindel pulsivöö

Ja see oligi põhiline. Kui kõik peale viimase olid ka mu eelmisel kellal olemas, siis mõtlesin, et see ei peaks eriline probleem oleme.

Esialgu leidsi Härra Polar rs100. Sellel oli kõik vajalik olemas, aga me ei leidnud, et seda Eestist enam. Ja siis ta leidiski selle Polar  rs300x. Seda viimast on kahte erinevat, üks on GPS-iga, teine ilma. Aga esialgne hin u 140 eurot - ehm ei osta vist, sest ma üle 100m euro maksta ei tahtnud. Aga siis sai veidi googeldatud ja Pop spordis oli antud kell just allahinnatus 93 euro peale! Ideaalne!

Esitasin aga veebipoes tellimuse ja koju jõudes oli mul 3 vastamata kõnet võõralt numbrilt. Tavaliselt ma tagasi ei helista, aga tol päeval mõtlesin, et mis seal ikk. Pop sport oligi helistanud, et üks kell Tartus olemas ja see on minule broneeritud ning võin järgi minna ja seal ära maksta.

Neljapäeval sain kella kätte, aga ma pole veel jõudnud katsetama minna. Seda teen ma täna. Enne loen veidi veel juhiseid ja vaatan, et ikka kella õigesti ka kasutaksin. :)

Suvi armutult sügiseks on saanud.

Toas on temperatuur langenud tagasi +25C peale, mina kannan taas sokke, öösel magame paksu teki all. Ennist käisime korra linnas ja tõdesime, et ilm on kahtlane ja on ikka sügis.

Härra: Vähemalt toas on normaalne olla.

Mina: Jah, ma saan sokke kanda ja öösel saame paksu tekiga magada! Mulle ka meeldib.

Härra muigab.

Nädal on taaskord kiirelt möödunud ning kuigi tööl on kõik hästi, siis endiselt meeldiks mulle vähem töötada ja rohkem midagi muud teha. Möödunud nädal oli ka selline sotsiaalne, et küll sai sõbrannaga jalutatud ja nende koera vaatamas käidud. Koeraga oli nii, et maal tuli ta koju hoopis tema väikese vennaga. Oh kui armas see pisike Vudi on.

Kolmapäeva õhtul jalutasin teise sõbranna ja tema koeraga. Nimelt võtsid nad hiljuti enda pereliikmeks ka Milli - prantsuse buldogi, kes on alles selline viie kuu vanune.

Neljapäeva õhtul istusin ühe kursaõest sõbrannaga Kapriisis ja sõime mõlemad tandoorikanasalatit. Ja enne seda oli lõpuks selline päev linnas, kui ma kogemata juhtusin kokku 4 sõbra/tuttavaga, viimasel ajal ei juhtu seda linnas üldse (mitte et ma seal ka eriti käiksin).

Reedel kiirustasin töölt koju, tegin end ilusamaks ja jõin kohvi ning ootasin Härrat. Umbes 17:38 hakkasime kodunt Virumaa poole liikuma ja oleksime ehk peaaegu õigeaegselt jõudnud, aga istusime ummikus ja linnast välja saamine võttis omajagu aega. Teel saime vihma ja päikest, nägime vikerkaart. Pidu oli Palmse hotellis, hilinesime vaid pool tundi. Rahvast oli 50+, tuttavad ja võõrad näod. Sõbranna ema ja ta mees ei tundnud mind ära. Sõbranna väikevend oli nii imearmas ja toredate tantsuosakuste ja lokkis peaga. Toidud olid head, joogid ka, tantsisime ja olime muidu toredad. Meie Härraga andsime kell 1 alla, sest töönädal oli oma töö teinud. Voodeid ei hakanud ka keset ööd kokku lükkama, nii sai Härra hästi magada, mina aga olin kergema unega ja kuulsin samme ja häli koridorist. Keldirs olevat pidu ei kuulnud.

Laupäeval ärkasin mina korduvalt alates kella viiest ja kell 9 jõudsime sööma. Kuna sünnipäevalaps veel magas ja meil hakkas kiire, siis kiirustasimegi minu maale ja juba kell 10 hakkasime sealt Rakvere poolt sõitma. Rakveres pidi õhtul ööjooks olema ja liikus oli häiritud juba hommikul. Küll aga saime seal kõik asjad aetud ja inimesed nähtud ning pärast 2 hakkasime Tartu poole tagasi liikuma. Mina kujutasin enne ette, et saame ehk kell 16 alles liikuma, aga olime tublid. Tartusse jõudsime tühja kõhuga ning võtsime Operast pizza, peaaegu nagu meie  first date. Ja järgmisele sünnipäevale jõudsime tervelt 20 minutit varem, kuigi ma olin öelnud, et ilmselt me hilineme (arvasime, et sõidame autoga kauem). Mängisime kroketit ja mingit teist mängu, ajasime toredate inimestega juttu, naersime, grillisime, tekime lõket, vaatasime isegi ilutulestikku ja ehmatasime suure paugu peale, sõime ülihead torti ja jõudsime keskööks koju, sest väsimus murdis maha.

Toob õnne

Renoveeritud Rakvere Haigla

Suur lõke ja väike lõke.

Tore mäng

Opera pizza

Paar raketti

Ja täna, täna on pühapäev. Ärkasin pool 11. Seljas on taaskord närvivalu, mis sel korral mööda vasakut jalga alla jookseb ja mida valuvaigistid ära ei võta. Valu oli juba eile, aga siis oli väiksem. Käisime turult kurki ja kana ostmas. Kurgi hooaeg hakkab lõppema. Viisime taara ära ja tegime poetiiru ilma nimekirjat - ehk nädala kava pole paigas ja ei teagi, mis me sööme.