Viimasel ajal ringleb #10yearchallenge ja inimesed postitavad endast 10a vanuse pildi ja praeguse. Ma tegin seda ka ja väga raske oli mõnda normaalset pilti leida 10a tagusest ajast (eks jäin paljudest fotodest ilma, kui arvuti hukka läks). Lisaks jäin mõtlema, mis 10aastaga muutunud on ja mõtlesin, et võiks miskit kirja panna. Mitte selles võtmes, et näiteks siis oli halvasti ja nüüd on hästi, vaid selles, et asjad on lihtsalt muutunud. Siis on endalgi hea lugeda ja mingi hetk oli tunne, et seda võiks igal aastal teha... sest aeg läheb nii kiiresti ja asjad, teod, inimesedki ununevad.
10 aastat tagasi ...
... olin elama ja kooli tulnud Tartusse, nüüd olen siia sissekirjutatud ja pean seda koduks.
... elasin ma ühikas ühes väikeses toas, nüüd on mul oma kodu.
... nägin kasse vaid kodus ja külas, nüüd nunnutan kahte karvapalli igapäevaselt.
... sõin seda, mida tudengielu võimaldas, nüüd olen teadlikum, tahaksin öelda, et võimalusel ka tervislikum ja mitmekesisem.
... ma ei vaadanud telerit (mul ei olnudki seda), nüüd on salvestamine ja Netflix.
... kasutasin tavalist nuppudega telefoni, helistasin üsna tihti, nüüd on telefon pigem teistmoodi sidevahend ja helistan harva ja lühidalt (va ema).
... ainsaks spordiks oli kõndimine linnatänavatel või ühikatuppa, mis oli 8. korrusel, nüüd teen trenni vähemalt 3x nädalas ja armastan sportlikku eluviisi.
... mul ei olnud riidekapis ühtegi korralikku paari dresse või spordiretuurse, nüüd on mul neid vahel liiga palju, et muudkuk kahandan arvuliselt.
... suhtlesin paljude erinevate inimestega, meeldisid uued tutvused, olin palju ühikast ära, nüüd naudin pisikest püsivat seltskonda, mis mu ümber on ja meelispaigaks on kodu.
... lemmikmuusikaks oli Terminaator, nüüd on see endiselt nii.
... kandsin kaelas ühte rohelist süda, nüüd kannan ka.
... olin ristitud, nüüd olen juba üle kahe aasta ka leeritatud.
... käisin koolis, nüüd olen tööinimene.
... elamist toetas ema ja koolist stipp, nüüd töötan täiskohaga ja majandan end ise (+ kaaslane).
... lugesin ma aastas paar raamatut või ei teinud sedagi, nüüd loen vähemalt ühe raamatu igal nädalal.
... olin kurgumandlite põletikus, nüüd pole enam kurgumandleid, mis võiks põletikku minna.
... olin üsna lühikeste tumedate juustega, nüüd juuksed kasvavad ja kasvavad ja aina rohkem tuleb välja loomulikku värvi.
... olin mõned kilogrammid kergem ja keha lodevam, nüüd on kehakaal tsipa suurem, aga tunnen end rohkem trimmis, tugevamana ja ilusamana.
... kandsin tavalist käekella, nüüd on juba aastaid käel spordikell.
... ei sõitnud ühistranspordiiga, sest rahast oli kahju, nüüd ostan mitme kuu pileteid ja käin bussiga tööl.
... jõin vahel õlut või rumi, nüüd võib vahel harva juua klassi veini või vahuveini, aga tõesti harva.
... kandsin riideid, mis meeldisid, nüüd kannan ka, aga lisaks hindan, et oleks ka soe.
... ei teadnud, et on olemas suur tõukeratas, nüüd on mul neid kodus kolm ja see on mu lemmiksport.
... kasutasin Internetis suhtlemiseks windows messengeri, nüüd on fb messenger ja isntagram.
... üritasin ise kulme kitkuda, nüüd käin kosmeetiku juures.
... blogisin, nüüd teen seda ka.
... käisin esimesel päikesereisil, nüüd on soojamaa reisid kuskile kaugemal tulevikus.
... ei värvinud huuli, nüüd kannan meeledi ühte ilusat kauapüsivat kirsipunast huulepulka.
... olin vallaline ... no.. preili olen ma siiani.
Ühtegi postitust lisada ei oska. Natuke lugesin neid vanu. Ja see on minevik, las ta olla seal, oli selline ühikaelu ja tundub, et ka sel ajal oli mingi suur unevajadus, sest hommikused ärkamised olid väga rasked.
