Raamatud veebruar 2021

 Uh, veebruaris juhtus see, mida pole väga ammu juhtunud. Aeg kadus käest ja lugemisisu polnud. Eks tööd jagus... samas koolitööst oli isegi üks nädal puhkust, kuid ometi ei haaranud käsi raamatu järgi. Alustasin mitut raamatut, millest midagi sai raamatukokku tagasi viidud ja miskit sai märtsis lõpetatud. Raamatute koguarvu suhtes olen ma kenasti graafikus (ja sellest ees). Lihtsalt.. tööelu praeguses meditsiinis ja farmakoloogia, mis vahepela tundus juba täitsa tore, aga siis tulid sellised teemad nagu südamepuudulikkust, kodadecvirvendusarütmia ja polüfarmakoloogia (aga aiult mõned moodulid veel ja siis juba eksam). Ilmselt on ka seda oodata, et kui ilmad kevadisemad ja suvisemad, siis toimetan ka pigem õues, kui et loen. Aga ühe raamatu nädalasse ikka mahutab (see on küll juba märtsi teema, aga nd lugesi just ühe 500lk raamatu läbi, mida alustasin laupäeva õhtul, jätkasin veidi hommikul ja lõpetasin õhtupoolikul.. suurima rõõmuga oleks järjest lugenud, aga ei saanud ja pühapäeval oli teisi toimetusi ka).

Ja need kolm raamatut olid

• "Poissmeeste oksjon" Rachel Van  Dyken; 280lk; 06.02.2021 ⭐️⭐️⭐️
• "Mina, vaatleja" Caroline Eriksson; 238lk; 13.02.2021 ⭐️⭐️⭐️
• "Sosinamees"  Alex North; 393lk; 17.02.2021 ⭐️⭐️⭐️

Miks sellised hinded? Kes seda enam mäletad. "Poissmeeste oksjon" oli puhas naistekas, aga naljakas oli ka. Et ju ta siis sobis ja sai mõnusalt kolm punkti. Lähtsalt väga kerge lugemine. "Mina vaatleja" oli äkki midagi põneviku sarjast.. vahepeal veidi kõheudts tekitav, vahepeal kaasahaarav, vahepeal kummaline. Midagi erilist ei olnud. "Sosinamees" on põnevik, mitmed on kirjutanud, et see oli ettearvatav.. no minu jaoks kõik küll polnud. Eks ta selline õõvastav ka nagu oli. Võib-olla pole kogu aeg selliste krimkade tuju lihtsalt. Lugemine läks tegelikult ruttu. Ja kolm tärni on väga hästi. 

Märtsis läheb mul juba paremini. Sest tänasega saab pool märtsi läbi ja mul on juba kolm raamatut loetud. Ja kodust said laenutatud raamatud ka otsa (vahepeal mõnega lugemine ei sujunud ja viisin tagasi).

Nii on!

Ja nii tore, et on Goodreads, kuhu oma soovid üles märgin.

Täna just võtsin lahti ja panin mõned tellimused teele.

See on nii mugav, et meil on nüüd juba mõnda aega olnud raamatulaenutuskapp. Muidu ma saatsin emaili, et palun pange kappi, aga praegusel ajal toimub see juba automaatselt . Ja tagastaime samuti kasti kaudu. Super mugav.

Kusjuures Lucinda Riley "Seitsme õe " sarja viimane raamat on ka ilmumas. Välismaal. Mul oli mõte, et äkki isegi loeks inglise keeles ja e-raamatuna, sest nii väga tahan seda lugeda. Tuleb mais. Ja kuidagi kogemata olin selle tellimuse ka Amazonis ära teinud. :D 

Mis laul see on?

 Ei ole seda leidnud sõnu googeldades.

Ei ole aidanud ka Shazam.

Mis laul see on? -> link. (lindistasin väikese osa)

Kodune pesugeel

 Pikka juttu ei tee, aga siin maal elades on mul tunne ja soov mitmeid asju pigem ise teha, kui neid poest osta. Samuti ei ole ma vaimustunud poes olevatest pesugeelidest või pesupulbritest (jaa päris pikalt olen kasutanud ju tegelikut hoopis Amway asju). Aga ma tahaksin ise teha. Sellist pesugeeli, mis peseb puhtaks ja jätab värske lõhna (no värske lõhna saab õues kuivatades ka eks...).

Ja siis jäi silma ühes blogis see postitus. 

https://kuidasteha.wordpress.com/2013/11/19/pesugeel

Tundus väga lihtne ja lollikindel retsept, et mis seal ikka valesti saab minna, kui vajad sapiseepi, söögisoodat, vett.. ja siis ahju, kus söögisoodast saaks pesusooda ja potti, kus vett kuumutada ja asjad kokku segada. 

Hakkasin eile entusiastlikult pihta, sest kui pesu pesema panin, siis märkasin, et varsti oleks vaja pesuainet. Ja mõte mul peas juba nädalaid, et hakkab siis pihta. 

Vesi potti, riivisin juurde seebi, segasin sisse, panin sooda küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja kuumutasin kindlasti üle 30minuti. Erilist muutust soodas ei näinud.. aga mõtlesin, et ju ikka sai õige, sest kuumust näitas ahi 200 C ja see oli seal ikka ka.. 

Segasin siis potis selle sooda ka sisse ja esialgu tundus, et kõik ongi okei. No aga päris selline tarretise moodi asi see küll pole.. ka siis mitte, kui see jahtus. Ja nüüd ma ei tea, kas seda saab päästa kuidagi või lihtsalt proovin uuesti (ja esialgu poole koguse kaupa).

Lõhnab nagu sapiseep.

Kui keegi oskab miskit tarka öelda, siis hea meelega kuulan-loen. 

(booraksit ma enda pesugeeli ei taha!)

Rõõm ja tänulikkus

Täna sõitsin autoga Tartust kodu poole ja imetlesin seda imelist päikeseloojangud. Silmad läikisid tänupisaratest. Nii ilusad värvid. Nii ilus vaade. Oh. Ja tundsin nii suurt tänulikkust - et sain seda näha ja kogeda ja et oskan tunda seda tänulikkust. Olen viimasel ajal nii palju rõõmustanud, et nüüd ma jälle näen, kuidas loodus ärkab, kuidas talvest saab kevad, kuidas paistab aknasse kuu või kuidas lähed õhtul õue ja vaatad tähistaevasse ja kuidas hommikul päike tõuseb seal nõlva tagant ja selle esimesed kiired langevad majale. Igas selles hetkes on nii palju ilu ja nii palju tänulikkust. Imeline maailm, imeline loodus. Ja talv oli samuti imeline, kõik need külmakraadid ja see kohev lumi või kui läksid puid tooma ja külm veidi põske näpistas. Ma ei mäleta, millal ma viimati talvest nii palju rõõmu tundsin. Ja kütmisest, see on ju puhas rõõm. See õhk, mis tuleb ahju ja pliidi kütmisest on ikka hoopis teine. Ja see maaõhk. Ka see on teine. Kuidas aeg läheb justkui natukene teistmoodi, see aeg, mis on meie endi väljamõeldud ja mida suures maailmaruumis ei eksisteeri. Nii hea on pärast tööpäeva või koduvisiitide ringi koju jõuda. Kõik linnakära jääb selja taha ja mina olen kodus. Vaatangi loojuvat päikest või säravaid tähti... või vahel tunnen riietel või nahal lumehelbeid või vihmapiiski. See kõik on nii ilus ja hea. Mul on nii hea meel, et ma näen, kuidas loodus muutub. Ja ma näen seda igapäevaselt. Ja ma tunnen seda. Ja ma saan olla selle keskel. 

Ja mul on nii hea meel, et mina näen ja mõtlen täpselt nii nagu mina seda teen. Oh kui imeline on see maailm.

 Poem of Perfect Miracles.

01.03.2021

01.03.2021

28.02.2021

28.02.2021

28.02.2021

28.02.2021