Septembri lugemisse jäi viis raamatut. Tore oli see, et mõne raamatu tellisin juba ette ehk teadsin, mida ma lugeda tahan. Ja nendes raamatutes ei pettunud ka. Ehk oli ka mõte rohkem lugemise juures.
Septembri viis raamatut:
"Suvi Lossikohvikus" Donna Ashcroft; 280lk; 03.09.2023 ⭐️⭐️⭐️
"Sinised toonid" Anne Cathrine Bomann; 256lk; 15.09.2023
"Kuratlik rada. Kate Marschall #4" Robert Bryndza; 336lk; 22.09.2023 ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️
"Klaasmaja" Eve Chase; 352lk; 30.09.2023 ⭐️⭐️⭐️⭐️
See, et Robert Bryndza Kate Marschalli neljas raamat juba eesti keeles väljas oli, oli mulle paras üllatus. R. Bryndza ilmselt minu lemmik krimikirjanik. Raamatu sain ka väga ruttu, ilmselt sattusin õigeaegselt end järjekorda panema. Ja lugemine läks ka ruttu. Meeldis. Teine raamat, mis väga meeldis, oli "Keemiatunnid", seda soovitas üks sõbranna jamina soovitan rõõmsalt edasi. Pole hullu, keemiast ei pea eriti teadma. "Klaasmaja" meeldis ka. "Suvi Lossikohvikus" oli kiire ajaviide. Ja "Sinised toonid" jätsin tärnid lisamata, sest ma pole kindel...
Uut moodi kolmas oktoober. Täna oleks mu venna kolmekümne seitsmes sünnipäev. Oleks. Sel aastal ei olnud enam võimalik talle helistada ja õnne soovida või külla minna ja kallistada. See kurvastab. Nii väga. Nii nagu teadmine, et 22, aprillil on üks kõne vähem.. isegi kui vahel ta helistas päev hiljem, sest õige päev kadus tööl kuidagi kiiresti käest.
Nii teistmoodi kolmas oktoober.
Selline, et täna oli saunapäev. Selline, et täna käisin ujumas. Selline, et korjasin talle taas kollased lilled. Ja tegime sauna. Küünal põles ka. Ja mõtted temaga head. Ilusad ja head.
Läikivate silmadega meenutan lapsepõlve ja tema mõtteid ja ideid, millega meidki ära rääkis.
Kõik need päevad ja tunnid, mis veetsime õues. Kelgutasime tundide viisi. Kui väljas oli sula, siis käisime vahepeal toas riideid vahetamas ja läksime jälle õue. Emal oli vahel ikka tükk tegu, et meile midagi kuiva jälle selga või jalga või kätte leida. Me sõitsime kelgusaaniga otse üle kivide ja vahel vastu puud, me ise jutisime kelgu nii, sest see tundus sul äge idee. Meil oli mitmes erinevas kohas köied puu otsas ja veetsime tunde seal kiikudes. Köie otsas oli kartulikott, kus oli ehk heina või põhku, et oleks kuskil istuda. Kiikusime ka nii, et põrkasime keskel kõik kokku. Või tegime hüppeid, üks alustas ja kui käis uuesti lähenes, siis hüppas järgmine ja veel järgmine. Kolmekesi olime kindlasi, aga äkki ka neljakesi. Juhtus ka seda, et kukkusime alla. Seda juhtus päris tihti. Käisime mudases ojas sumpamas ja talvel lõhkusime jõel jääd, et proovida jääpankadel sõita. Märjad sokid jalanõudes lirtsudes jõudsime koju, aga tuju oli hea. Mäletan korda, kui kelgutasime garaažhi katuselt alla. Seal oli palju lund, aga katus oli maapinnast ika üle 2m kõrgusel. Aga kelgutasime. Sina ees ja mina järgi. Mängisime kõiki neid õuemänge, teinekord ukakakt õhtuhämaruseni, kõndisime mööda lambaaeda ja mängisime ai-vett. Tuiasime mööda metsi ja karjääri. Kord teismelistena tegine isa sõbrale vihtasid, sõitsime ratastega sobivatesse kohtadesse, mõlemal meil tuli üks või kaks varasevihta, aga teised olid ilusad. Rastega sõites tegime ka takjatega sõda. Või näiteks seekord, kui sul oli uus ratas, aga oli teine selline maanteeratas, väga peenikesed rehvid ja sarved allapoole. Mina proovisin ka sõita ja jõudsin esimesse põõsasse.
Ühel sügisel olime kahekesi kodus. Ilm oli juba jahe ja kaminasse sai tuli. Juhtus aga nii, et korsten oli vist põhkimata ja tahm süttis. Helistasid häirekeskusesse. Mäletan, kuidas ütlesid, et kui Võsu komando tuleb, siis nemad teavad, kuhu tulla. Nemad tulidki (kustutamist veega siiski ei vajanud, hoitit silm peal ja kõik laabus).
Ma lubaksin sul endale taas mõne sipelga kõrva panna, juustesse sõlmesid teha ja salke maha lõigata, ma ütleks, et mina lõikasin need värskelt tärganud porgandi võrsed maha, kui vaid...
Mulle meeldis põhikoolis öelda, et mu vanem vend on kolm klassi eespool. Uhke tunne oli - mul on vanem vend. Isegi kui sa kodus hüüdsid mind aastaid Krõlliks. Ma siiani ei tea miks, aga nii sa tegid.
Mul on hea meel, et aastatega su muusikamaitse laienes, sest mäletan, kui kuulasid vaid Meie Meest. Aastaid hiljem sul külas käies kostus kõlaritest alati head muusikat.
Me kolisime ühel ajal Tartusse. Ühikas elades käisin sinu juures pesu pesemas. Hiljem õpetasid noolemängu põhitõdesid. Mõni periood käisid sa tihedamalt emos, kui meie kohtusime. Me käisime vähemalt kahel korral koos jooksuüritusel 10km jooksmas, olgugi, et sinu jooksust pole märki maas, sest asendasid kedagi teist. Ühel üritusel pidi vastavat särki kandma, aga minu abikaasa särk oli sinu jaoks natukene liiga lühike ja väike, nii et seetõttu ka sinu tulemus eemaldati... Me kohtusime korduvalt Püssis Termikal ja vahel sa kaotasid võtmeid ja tulid keset ööd ukse taha, et kuskil ööbida. Tule veel...
Mäletan hästi ühte viimast kohtumist Püssirohukeldris. See toimus ikka Termika ajal. Mina olin oma sõbranndega, meil oli laud reserveeritud ja broneerimistasu ettemakstud. Tulid heatujuliselt õhtut nautima ja sul oli veidi aega enne kaaslas(t)e jõudmist. Sa ütlesid, et kui me su küsimusele õigesti vastame, siis sa maksad meie arve ära. Küsimust ma täpselt ei mäleta. Vastust aga küll. Tuli õige vastus. Ja meie arve sa ka maksid - suur see meie meelest ei olnud, sest meie nautsime snäkke ja muusikat, ei tellinud ka 4 euroseid veekanne enam. Küll aga hiljem singa rääkides selgus see, et meielaua teenindaja ei olnud arvest ettemaksu raha maha võtnud. Sina ei teinud sellest numbrit.
Minu meelest olid sa parim automüüija. Ma siiani imestan, kuidas sul minu Milvi nõnda maha õnnestus müüa. Oli ka muidugi hea auto... Ei takistanud sind ka venekeelt kõnelevad isikud.
Mäletan, kui aitasin sul 2013 sügisel mõned asjad kolida. Natukene hirmus oli nii roolis olla,et vanem vend istub kõrval. Tahtsin sulle pakkuda, et äkki sõidad ise.. a trahvid oleksid tahtnud sa siis minu kanda jätte. Õhtu oli, hämar, läks pimedaks, äkki sadas ka vihma.. Asjad saime aetud, autot ma vist välja ei suretanud. Ja kodu poole sõites mõtlesin, et no nii pime, et kohe midagi ei näe.. kuni üfe foori all anti mulle märku, et tuled ei põle. Siiani mõtlen, kas need ikka siis põlesid, kui koos sõitsime?
