Tuesday, December 31, 2024

2024, kas olid leebe?

Ma otsustasin, et teen ikka lühikese kokkuvõtte ka möödunud aastanumbrile. Endiselt arvan, et kui üks aastanumber vaheub, siis ei tule mingid muutused üleöö. Aga samas on natuke tore ka mingid märksõnad kirja panna. Lõpuks läheb aeg kuidagi nii kiiresti, et kõik on segi. Aeg-ajalt on hea tagasivaadata, kust on tuldud, läbi mindud ja kuhu jõutud. Vahel on vaja seda meeldetuletust. Kirja panna mõned muutused. Mõnel raskel hetkel võib nendest palju abi olla. Et kõik on mööduv. Ja lõpuks loksub kõik paika. 

Valisin alguses iga kuu kohta mõne pildi, aga kaustas läksid need juba segamini ja ma ei hakanud uuesti otsima, mis kuu kohta, millised pildid olid. Ja lõpuks kustutasin enamus ära. 

Jaanuar - poja alustas lasteaiaga, tegime mängimise hommikuid. Lisaks tekkis tal esimest korda kõriturse ja selline, et kutsusime kiirabi. Mina üritasin kuidagi kodukontoriga hakkama saada ja ootasin juba selle töö lõppu. Lund oli palju.

Veebruar - Poja hakkas lasteaias pikemalt olema ja enne kui tööd tegin, siis võtsin aja endale - käisin jalutamas. Päevad olid pikemad. Päikest nägi ka. Tööasjad sujusid paremini, aga stressi oli ka kõvasti. Kaal oli ca 10kg tõusnud võrreldes november 2023 lõpuga.

Märts - algas kergemat sorti kõritursega pojal, nii et magamata öid jagus. Pojal esimene kõrvapõletik. Vahepeal sai terveks ja lasteaeda. Ja siis olime kõik siruli. Mina tegin ka koduõendust. Avutitöö selle kõrvale, mis oli aina vastumeelsel. Kevad piilus ka. Keldris oli vesi, mida pidevalt välja pumpasime. 


Aprill - minul täitus 35. eluaasta, tegin lahtiste uste päeva ja nii tore oli näha pereliikmeid ja sõpru. Sain sünnipäevaks ka kaks kana. Enda rõõmuks tegin ikka Napoleoni kooki. Kaks päeva hiljem algas üks viiruste ralli, mis kestis meil ca 7 nädalat. Aga kevad oli mõnus. Mulle nii meeldib see uus ärkamine ja märkamine. Töö ei olnud nii tore. Sain ise ka aru, et olen juba läbipõlenud ja selline asi ei sobi mulle. Absoluutselt ei sobi. 
Kuu lõpp oli nii mõnusalt soe.



Mai - minu teine emadepäev ise emana. Kevadlillied hakkasid õitsema. Uued kanad hakkasid munema. Pojal teine kõrvapõletik, käisime varahommikul erakorralises. Aitasin koduõenduses asendamisega. Lugesin päevi, millal arvutitöö läbi saab. Abikaasal olid sõbrad külas ja talgupäev puude tegemiseks. 
Minul oli füüsiliselt üsna kehv olemine.




Juuni - käisime pojaga üle pika aja Virumaal. Autosõidud talle täitsa meeldisid. Saime endale uue köögi. Abikaasaga täitus esimese kohvideidi 8. aastapäev. Käisime kolmekesi kohvil ja ühe kollase akna juures. Poja käis esimestkorda hambaarstil. Pojal oli kolmas kord kõrvapõletik. Mina tõmbasin arvutitööga otsad kokku. Poja jäi lasteaiast puhkama.



Juuli - poja teine sünnipäev! Käisime kaks korda Virumaal ja üle hulga aja olin(me) seal pikemalt, jõudsime ka mere äärde. Virumaale võtsin hulga kurke kaasa ja ema pani need purki. Vennapoja esimene sünnipäev. Õepoja 11. sünnipäev. Abikaasa 32. sünnipäev. Käisin juuksuris (aeg mille maikuus tühistasin, kui poja oli kõrges palavikus... ). Käsiime Kase Talu loomi vaatamas avatud talude raames. Käisime pildistamas. 
Üks aasta venna lahkumisest, terve 366 päeva temata. 



August - käisime taas Virumaal ja avastasime ka Emumäge. Vahetasime ühe Nissani teise vastu. Idast käis sõbranna lastega külas. Pojaga käisime Maantemuuseumis. Lisaks algas uuesti lasteaed. Ja minul töö - esialgu natukene asendust ja siis oma koduvisiitidega. Poja mänguväljak sai püsti.


September - töö osas oli vahapeal rahulik ja ma võtsin aega jalutamiseks ja ujumiseks, käisin rohkem ujumas kui terve suve jooksul kokku. Abikaasa koos kasuisaga tgeles võimalusel keldrikatuse remondiga. Korjasime õunu, tehti õunamahla, mida mitu päeva kuumutasin. Saunas algas ka väike remont (algas tegelt juulis lammutamisega). Õeütre sünnipäev. Kuu lõpp oli tööalaselt kiire.


Oktoober - tööd jagus, pojal jagus nohu ja hiljem ka köha. Kõrvapõletik kuu alguses. Oktoobris olid pikalt ilusad soojad ilmad. Käisime ka Virumaal. Õepoja sünnipäev. Ise jäin haigeks kuu lõpus. Korjasime veel õunu, said keldrisse. Jätkus vaikselt saunaremont. Hgb langus ja väsimus.



November - justkui udus kuu, sest olin jätkuvalt haige, enda teada esimest korda elus nii pikalt, esimest korda põskkoopapõletik... Ei olnud hea. Poja sai tervemaks ka lasteaeda. Tööalaselt läks kiireks. Vahepeal laveerimist, kuidas poja on hoitud ja tööasjad ka tehtud. Käisime Virumaal õe sünnipäeval. Tartumaal õe mehe sünnipäeval. Õdedega oli ka väike Virumaa tripp. Kohtusime sõbrannadega üle pika aja. Tegin palju kilogramme piparkoogitainast. 



Detsember - algas tööalaselt väga kiirelt, siis tuli puhkus. Jagus veel viirushaigust ja köha. Pojaga esimene rongisõit ja bussisõit. Perega Tallinna kuuse vaatamine. Pühad Tartus ja Virumaal. Sõbrad. Ja üsna palju väsimust ja seda, et jaks sai otsa. Hgb aga kenasti tõusnud (üle 130). Piparkoogitaigna tegu. Korrastasin ja koristasin, sorteerisin. Pojal kuues kõrvapõletik sel aastal.



Mõned olulised asjad jäävad siit ka puudu. Kõike avalikult kirja ei pane. 
Palju kasvamist. Muutusi. Taipamisi. Palju päevi, kui jaks sai otsa, füüsiliselt. Õppida oma keha kuulama, millal on vaja puhata. Avastasin ka jooga enda jaoks. Käisin ka füsioteraapias. Käisin üksi Vspas saunatamas. Kuulasin vaikust ja loodust. 
Lein ja igatsus ei olnud ka kuskile kadunud. Natuke leebemalt küll. Kohati ka lainetana. Ja seegi okei. 
Kas see aasta oli leebe? Ma ei tea... palju õppimist. Kuus kuud, mis olid täis arvutitööd, olid väga rasked, ma ei saanud sellest enne kevadet arugi... kui tühjaks see mu pigistas ja rõõmu kaotas. Selle kõrvalt oli nii raske muud prioritiseerida. Aga õppimiskoht, et see ei olnud mulle. Õppimiskoht ka poja haiguste suhtes. 
Ja kui usaldada, siis nii mitmed asjad lahenesid nii nagu ei oleks osanud oodatagi. 

Detsember 2024

 10.12

Käisin juuksuris. Pesu, kerge lõikus (ca 5cm) ja sirgeks ka. 
Lisaks käisin kosmeetiku juures depis.
Ja enne seda veel endise kolleegi juures natukene jutustamas.
Ja enne seda sain järelturult ühe vajaliku asja (ikka ostsin).
Ja enne seda veel pojaga arsti juures, see oli kell 8 hommikul.
Nii et kui ca kell 15 koju jõudsin, siis olin ikkagi päris väsinud. 
Natukene puhkasin. Ja läksin pojale aeda järgi.


Pisike magab tihti ahju ääres ja oma ronimispuu vahel. 


Nädalavahetusel käisime jõululaadal Tartus Näitustes. 
Poja läks Lastefondi mõmmitkallistama. Jõuluvana juurest võttis kommi ja lõi patsu.
Lastealalal jooksis ringi ja nautis erinevaid mängunurkasid.
Täitsa tore oli. Pilet (3 eurot täiskasvanu) oli ka okei. 

Pühapäeval, II advendil, tõime ka kuuse tõttu. 
Ikka RMK metsast. Internetiajastul väga lihtsaks tehtud.
Aga siin lähedal on NIIII palju metsa tehtud, üksikud puud on püsti jäänud, et kuuse leidsime
alles neljandast kohast. Tundus nagu igal pool, kus RMK mets, on mets maha võetud...
Kurb...
Lund on üsna vähe, nii et metsas oli veidi lihtsam liikuda. Aga lõpuks läks meil üsna pimedaks ka, jäime lihtsalt hilja peale.
Poja ajasin ca pool 15 üles, et jõuaks üldse minna. Järgmine võimalus oleks alles nädala pärast olnud. 
Ehtimisega tegelesime päev hiljem.

Draakon on armas.

Piparkoogitainast olen teinud detsembris rohkem kui korra kaks või kolm.
Ja teen veel.

Päälinn.

Ja tegelikult käisime korra ka pealinnas.
Ma tahtsin korra jõuluturul käia ja kuuske näha. Ning Ikeas käia.
Läksime esmaspäeva õhtul, kui olin töölt kodus ja asjad said pakitud. 
Poja oli issiga kodus olnud, sest oli tõbine.
Sõita oli hea, sest tee oli kuiv. Viisime asjad ööbimiskohta - valisin kesklinnast midagi kaugemat, mis oleks odvam, aga saaks hommikust süüa ja tasuta parkida.
Siis käisime Raekojaplatsil ära. Auto jätsime Viru Keskuse parklasse, tundus odavaim parkimine. 
Ja siis otsisime süüa. Kell oli palju, et ega erilist valikut ei olnudki.
Mina olin ööbimiskohta jõudes täitsa kutu oamdega. Pojal aga energiat küll. Ta jäi alles pärast kella 23 magama. 
Mina eriti hästi ei maganud, sest olin ka selle viiruse külge saanud, aga hotellis oli eriti kuiv õhk, mis pani öösel kurgu nii valutama.. :/ 
Hommikul sõime, tegime veidi aega parahaks ja läksime Ikeasse. Mõne nipetnäpet asja ostsime, aga ega ma midagi erilist tahtnudki. Tahtsin vaadata. Ja sõime ka.
Oleksin selles lähedalasuvas suures spordipoest tahtnud käia rohkem kui korra, aga poja väsis ära nii et jäi juba õlal peaaegu magama. Aga ma niimoodi paari minutiga ei oska jalanõusid osta.. ja võtsime suuna hoopis kodupoole. Ilm oli jahedam ja väljas sadas lumingit lumelörtsi.

Veel üks piparkoogitainas.

Üks päev tahti poja kana oppa ja viis ta tuppa issi juurde. 

17.12
Võib öelda, et mina enam ei köhi. Ja poja ka ei köhi. Minul läks üle 1,5 kuu, temal ca 2 kuud. 

Siis kui kuuske otsisime.

Selline see kuuseke meil sai. 

Mandariini amps emme ja issi vahel.

Hommikune pai Draakoni ninale.

Läksime jõulubussi ootama ja käisime postkasti juures ka.

Jõulumemme Asti taskust sai kommi.

Ja ühel hetkel võttis poja veekeetja, avas mu Nõgeli purgi ja kallas sinna vett...
Õnneks said need ruttu kuivama ja ära miskit ei jõudnud lahustuda.. Ja võtan ikka lõpuni ka. 


Nädalavahetusel käisime rongiga sõitmas.
Pojale meeldis. Jutustas terve tee. Väljas oli veel üsna pime, sest Elvast väljus rong enne poolt 9.
Ja ega ma kindel polnud, kas me ikka jõuame..
Õhtul võttis uinumine aega ja vastu hommikut (5-6.15) oli ta üleval, nii et ta oleks ilmselt kauem tahtnud magada. 
Aga ma ajasin ta ikkagi üles, jõudis natukene süüa ka, panime riide ja sõistime Elvasse.
Tartus ootas meid juba Abikaasa. 
Pojale meeldis. Tahab veel sõita.
Pileti ostsin rongist, aparaadist. Mul on tegelikult viipemaksed väljas ja mõtlesin, et proovin. Ütles, et pilet olemas. Aga panga äpp mulle seda ei näidanud. Kui kontrolör jõudis, siis ütlesin ka, et proovisin osta, aga ei tea, kas sain.. Kontrollis numbreid ja ütles, et pilet olemas. 
A kas ostjale seda piletit kuskile ei tulegi? Ma ei taibanud küsida. 
Ma ei mäleta, millal ma viimati rongiga sõitsin. Aga see oli ikka ammu.
Ja minul ank ei näita siiani, et oleksin pileti otsnud. Kui keegi selgitada oskab, siis kuulaksin hea meelega :)

Ühel hommikul oli lund veidi rohkem. Poja tahtis kana jälle sülle võtta ja tuppa viia. No esikusse jõudsime, Abikaasa arvas, et ei too kana tuppa.
Läksime siis kasvuhoonesse. Poja liivakastimänguasjad on kõik seal. 
Lõpuks oli nõus kana ikka tagasi ka viima.

Pisike magab.

Draakon magab.

Käisin eile Tartus. Viisin poja lasteaeda ja kohe läksingi. Viisin ühe taigna tellimuse ära ja seadsin siis sammud Vspasse. Olin tahtnud juba ammu minna, aga see haiguse värk lõi plaanid sassis. Ja kui vaheaeg algab koolidest, siis ei taha minna. Rahvast oli esmaspäeva kohta ikka palju. Ega mina suurt tahtnudki - istusin saunades ära ja läkisn pesema. Pärast viisin veel uuskasutuskeskusesse asju, jalutasin tiiru ka, aga ise midagi ei ostnud. Käisin A1000st läbi, võtsin pähkleid. Vaatasin pikalt neid linnutoite... oh jah. Odavam on osta sealt nn inimestele mõeldud päevalilleseemneid, kui lindudele mõeldud. Hiljuti ostsin linnukesteel mingi seemnesegu, aga juba möödunud aastal vaatasin, et linnud on nende seemnte osas väga valivad, kõike ei taha ja need jäävadki seisma... Siis käisin Veerikul ja sain ühe asja kätte. Läksin Lidlst läbi, tahtsin võid, aga oli otsas. Lunastasin Circkel K-s ühe kupongi ja puhkasin veidi ja läksin siis lõunakeskusesse. Väsiisin päris ära. Jõudsin pärast kolme koju. Ampsasin veidi, tegin tuled alla ja läksingi pojale järgi. Ja terve õhtu oli üsna halb olla. Pingutasin veidi üle selles linnaskäiguga...

Täna käisin raamatukogus. Vahepeal õnnestus ka midagi lugeda. Ühe raamatu jätsin pooleli ka. Lugemispaus kestis peaaegu üks kuu... Midagi uut. 

Kirjatööd ei ole nüüd puhkuse ajal teinud. Aga võiks ikka ära teha... Aga puhkamine on olulisem.

Homme on jõululõuna kolleegidega ja siis lasteaiaga jõulumaale minek.

30.12
Ma pean ütlema, et olen google photos lehega täitsa hädas siin arvutis. Absoluutselt ei saa midagi kerida ja servast saab ainult justkui kuud valida... aga et natuke üles või alla, ei. Ma tõesti ei saa aru, kas see on minul arvuti viga või saaks browseris midagi muuta (ok, olen proovinud lisaks rebasele ja chrome, aga sealgi samamoodi).

See on hoopis tänane pilt, kui lörts muutus lumeks ja veidiks läks maa valgeks. Osa sellest sulas küll ära, sest maa oli väga märg,
Aga hetkel on väljas tähistaevas. 

Üks hommik.

Pisike magab.

Lasteaiaga oli siis jõulupeo asemel Jõulumaa külastus Põllumajadusmuuseumis. 
Sinna läksime lasteaia juurest bussiga. Poja oli väga elevil ja rõõmus. Kui suur buss tuli, siis käis kaaslaste juures ja muudkui juhtis sellele tähelepanu. Bussis valis meile esimesed kohad ja küll oli hea vaade. 
Jõulumaa oli tema jaoks veel veidi aruaamatu. Jooksis pigem omaette, üritas lund süüa ja tahtis emmega mängida. See on väga okei. Loomadele tahtis küll väga süüa anda. Ja kui jõuluvana tuli, siis teda ei kartnud. Küll aga väsis lõpuks päris ära, sest seal olime pea 2h.. + bussisõidud kokku pea 1h. Läks natukene pikale. Ja kõht läks tühjaks (õnneks oli mul veidi süüa talle). 

Poja andis kitsekestele palju süüa. Lammastele tahtis ka anda, aga nemad ei võtnud väga vedu.

Jõululaupäeval jõudsime ka Tartu Raekojaplatsile. 
Kuidagi kodusem ja mõnusam kui Tallinna oma ikka. 
Tegime pilti, vaatasime veidi ringi, keerutasime. 
Ja siis läksime esimesele jõuluistumisele.

Esimeel jõulupühal sõitsime jälle Tartu ja oli teine jõuluistumine.

Päev enne pühi kohtusime Kabinas sõpradega. See oli nii tore. Päris mitu aastat on meil selline aastalõpukohtumine ära jäänud (just et lisaks naistele ka mehed ja lapsed) (ilmselt seetõttu, et algaski beebide aeg ja siis tuli see covidi aeg, kui ei soovitud väga kohtuda ja veel väikeseid beebisid). Ja ei vajanud üldse suurt ettevalmistust või planeerimist. Jõululaadal kohtudes viskas sõbranna abikaasa mõtte õhku, et äkki 23 võiks kohtuda. Ja nii läkski.

Naabrinaine kinkis pojale ühe suurema puldi auto. Alguses võttis selle sülle ja tuli näitama, ise nii rõõmus. Siis tahtis tagasi naabrinaise ja issi juurde minna, et saaks selle tööle. Otsisin talle siis kelgu, et tal lihtsam oleks. Oli ka :)

Jalutuskäik Virumaal.
Ehk teine jõulupüha seal.
Hommik oli minu jaoks raske olnud, sest poja ärkas nne poolt 6 ja proovisime, mis me proovisime... head und tal ei tulnudki (ega minulgi siis eks..). Ta korraks sauikus ca kolmveerand 7, aga kui mina ära hiilisin, siis paar minutit hiljem oli temalgi silm lahti. Nii et hommik oli raske ka talle - ööuni alla 7h. 
Meil oli ca 2h, et kodust välja saada. Ühed asjad õele ununesid ikka maha. Osad asjad olin eelmine õhtu autole pannud. 
Abikaasa õnneks sõitis. Ma olin ise nii väsinud, et mul vajus ka vahepeal silm kinni... Poja jäigi magama (äkki 10 paiku) ja päris kahte tundi ei maganud, aga kui ärkas, siis oli olemine parem. Olime just õue läinud, kui tüdrukud jõudsid, ja nad kolmekesti nii vahvasti jalutasid. Päris pika maa. Hiljem läksin isale appi, siis oli Abikaasa nendega... no see ring läks pikali ja tagasi jõudis süles. Aga väga okei.
Meie olime nii läinud, et mul oli leivad autos - et saaks värsket sooja leiba. Unustasin üpsetuspaberi peale panna, nii et koorik tuli veidi krõbe.. ja eks unustasin need leivad veidi ära ka, kui me õues olime. Aga oli maitsev. 
Laual oli üldse kõik maitsev. Üks õde tõi ikka kõrvitsasaia! Mul ka püreestatud kõrvits sügavkülmas, aga pole veel proovinud... 
Söömine oli siiski kahes jaos. Lapsed alustasid ja läksid siis mängima. Ja siis mahtus järgmine ring. 
Hiljem oli päkapikuring ja luuletuste lugemised või laulude laulmised ja nukid ja patsud. Kes mida oskas ja tahtis. 
Meie hakkasime ca poole 18 paiku ära sättima. Olime ka kõige kaugemalt. Plaanis oli veel kalmistu ja Rakvere peatus. Viimase tegin üksi, sest poja jäi taas magama...
Ajasime ta enne Jõgevat üles. Sest ööuni see polnud ja päris poole ööni ise üeval olla ei jaksa.
Kodus jäi ta magama vist kuskil 23 paiu.


Abikaasa vahetas hüdrofooril paisupaaki (kas see on õige sõna?). 
Meie näitasime ülevalt valgust.


Üks õhtu oli kell ca pool 7, kui poja leidis punase rattakorvai ja ütles, et lähme kohe õue. Ohkisin veidi vastu, sest õues oli tõesti pime ja sadas uduvihma ja minu meelest kell ka palju... aga juba ta tuli kombega ja vahva, kui laps õue tahab. Rattakorvi sain õe käest temal poeg seda enam ei kasuta. Pain aga ratta külge. Poja veel remontis oma tööriistadega ka. Siis läks tuppa ja tõi ühe laulva kiisu, kelle pani korvi, ja sõitis veidi rattaga. Vahepeal käis veel toas. Oli mu käekotis tuuseldanud, et äkki seal on kommi. Vahepeal küsis issi käest võtmeid ja keerasime kõik uksed lukku. Alguses käisime üldse sauna juures, sets poja oli ratta sinna parkinud. Tal seda asjatamist ikka jagus. Lõpuks oli nõus tuppa ka minema. 
Ma lootsin, et tal tuleb siis uni ka varem... Aga ei, ca 22.245 jäi magama. 

Eile sai porgand mullast välja. Jah, tahtsin seda varem teha, aga vahepeal ei olnud jaksu ja siis läks külmaks. Ja selgus, et peenrakastis oli muld kohe külmunud. Nüüd tundus viimane aeg. Üksikutel nägin külmakahjustust, aag eks tuleb ka ruttu ära süüa. Sügisel olime jooksvalt ka söönud. Nii ma  saagiga täitsa rahul. Hea magus porgand ka. 
Maasikataimi sai ka keldrisse viidud (need mis pottides), osad veel viimata. 
Keldri suurem ruum on niiskuse osas küll hulga-hulga parem kui oli varem. Väiksemas ruumis on aga mingi jama ja kohti tundus, et terve lagi on märg. Ometi kuskilt läbi ei tulnud (piilusime). See, et servades, kus maapind niiske, sellest saan aru.. Muust mitte. Aga nüüd olemgi keldri asjad suuremasse ruumi viinud. Väikses ruumis veel mõned asjad, mis vajaks ümbertõstmist. Aga suuremasse oleks kevadeks kive juurde vaja, sest praegu vib kastid põrandale panna, aga kui vesi hakkab põrandaaugust tulema, siis on jama. Ja maasikataimed ka siis kõrgemale.


Käisin täna raamatukogus. Viisin mõned raamatud ära ja võtsin miskit asemele. Poja jättis eile lõunaune ära, nii et mul oli htul aega lugeda (ja saingi raamatu läbi). Täna ta ka päevaund ei soovinud, aga lugemise asemel kirjutan seda siin.
Eile oli ta hommikul nii vahva. Tegi silmad lahti ja vaatas ringi: "Emme, õues on valge, vaata, õues on valge!" Ning lükkas kardinat eest, mis osaliselt tema voodi juures on. Ta oli nii elevil! Ütlesin, et issi on elutoas (olin ta c 20min varem üles ajanud) ja läks issile ka teatama, et õues on valge! Kell oli 9.09, nii et õues oli tõesti valge. Nii juhtub, kui hommikul ärkad ca 2h hiljem kui tavaliselt. 

Ma arvan, et ma homme, st 31.12, ei satu siia, nii et igaks juhuks panen homme õhtuks avaldamise aja ka ära.

Umbes kolm kana on munema hakanud! Nii tore. Tegelikult võib-olla ka rohkem, aga äkki mitte igapäevaselt. Igal juhul nii tore!

Kodus olen ka koristanud ja sorteerinud ja korrastanud. Nii nagu on tahtmist ja jaksu. Olen pojale ostnud meriinoombekaid, et külma talvega kombele alla panna. Järelturult, aga korralikud. Nüüd mõtlen, kas peaks miskit edasi müüma... sest ta suht keeldub üldse mingit kombet selga panemast. Ja neid meriinokaid on mul ikka mitu. Üks on hästi mõnus pehmevilla kombe, mida mõtlesin pikematel autosõitudel kasutada.. no ei lähe talle loosi. Ta tahak üldse ainult jope selga panna (mis ei ole ka talvejope). 

Pühade ajal oli kalmistul ilus.
Endiselt kurb.
Aga ilus, et on küünlad, mis juhatavad.
Lumest oli puudu..

2024 loetud raamatud

Sel aastal sai loetud 58 raamatut, eesmärk sai täidetud ja natukene rohkemgi. Praeguse elutempo juures tundub see üks raamat nädalas mulle täpselt paras tempo. Muidugi on nädalaid, kui tegelikult ei loe. Nädalaid, kui loen rohkem. Kui mõne hea raamatuga alustan, siis läheb ikka ruttu (eeldusel, et on jaksu ja aega lugeda). Eks seda aega tuleb võtta. Ehk tuleks õppida ka selliste 5-10-15 minuti sutsakatega lugema. Võin julgelt öelda, et loen nn kergemat kirjandust ja minu jaoks on see täiesti okei. Ja pole kellegi teise asi. Samuti ei pea ma nädalaid või kuid hiljem mäletama, millest mingi raamat täpsemalt rääkis. Lugemine üleüldiselt on minu jaoks minu tassi täitmine. Ja see on oluline. 

Sel aastal mul ühtegi väga erendat lugemiselamust kohe ei meenunud, kui pühade ajal selle kohta küsiti. Samuti leiti, et 56 raamatut (siis oli vist umbes nii) on natukene vähe, kui varem lugesin rohkem. Mina ei arva, et seda on vähe. Minu jaoks on võrrandis ka pere, kodu ja töö olnud. Lapse jaoks olemas olemine on olnud palju prioriteesem kui lugemine. Enda puhkus ja uneaeg niisamuti. Samuti Abikaasaga koos olemine. Kui kõige jaoks ei ole jaksu, siis tuleb teha sel hetkel parim valik. Raskemaks läks ka siis, kui poja otsustas et ta ei hakka enne kella 10 magama jääma, pigem isegi pool 11. Ja see on meie igapäev olnud ca augusti lõpust. Ja mina olen see, kes tahaks ise ka kell 22 või 22.30 magada, lihtsalt vajan puhkust. 

Suurem osa raamatuid valisin sel aastal mööda minnes raamatukogust. Väga palju kasutasin ka laenutus- ja tagastuskappe. Huvipakkuvatele raamatutele, mis kuskilt silma olid jäänud, panin end järjekorda. Aga oli ka selliseid raamatuid, mida lähimasse raamatukokku ei tellita. Ma ei ole neid endale ülesmärkinud, kuigi võiks, siis ei otsiks pidevalt uuesti. Mäletan, et päris pikalt olin järjekorras raamatule "Kuu teine pool". Osad aga  olen osanud nii leida ja end järjekorda panna, et olen esimene laenutaja.

"Pärandmaa" oli üks enim meeldinud raamatuid sel aastal. Märgin raamatud, mis said viis tärni, ära. Lugesin nn kergeid raamatuid. Ja seegi on okei. Minu meelest jätsin sel aastal rohkem raamatuid pooleli kui varem. Aga seda ehk sellepärast, et võtsin neid rohkem hoo pealt ja ei süvenenud alati, kas see on ikka minu masti raamat. Kui raamat ei meeldi, siis ma ei sunni end seda lõpuni lugema. Seegi on enda aja prioritseerimine.

 2024 nimekiri

1. "Juhuslik kohtumine" Liisi Raamets; 438lk; 06.01.2024
2. "Maja Hispaanias" Cherry Radford; 304lk; 13.01.2024
3. "Kolm väikest põrsast" Alex Smith; 270lk; 17.01.2024
4. "Kes tappis Otto Mülleri" Birk Rohelend; 386lk; 23.01.2024
5. "Kosjasobitamine algajatele" Maddie Dawson; 354lk; 27.01.2024
6. "Naiseks olemise kunst" Katrin Saali Saul; 320lk; 30.01.2024
7. "Iga su hingetõmme" Nicholas Sparks; 320lk; 2.02.2024
8. "Tööpesa" Nicola May; 333lk; 10.02.2024
9. "Kohvrid ukse taha" Laura Valk; 256lk; 16.02.2024
10. "Surmalähedased kogemused: mis saab elust peale surma?" Karl Käsnapuu; 159lk; 18.02.2024
11. "Naine, kes ärkas ellu" Beth Miller, 282lk; 23.02.2024
12. "Tõde" (Tõde või Tegu" #3)" Kristi Piiper; 208lk; 27.02.2024
13. "Tinderikooma" Kristi Piiper; 160lk; 29.02.2024
14. "Naine minus" Britney Spears; 262lk; 08.03.2024
15. "Ma tahan Ma suudan Ma võin Kristi Ojasaare lugu" Mauri Dorbek; 296lk; 10.03.2024
16. "Emily raamatuklubi" Ketlin Priilinn; 200lk; 15.03.2024
17. "Milla mõtisklused" Ketlin Priilinn; 199lk; 16.03.2024
18. "Ainult sõbrad" Abby Jimenez; 344lk; 20.03.2024
19. "Esimene kord" Krisi Piiper; 24.03.2024
20. "Kus uitavad kadunud" Amy Harmon; 391lk; 30.03.2024
21. "Uute alguste kommipood" Hannah M. Lynn; 276lk; 06.04.2024
22. "Kerstini ketsid" Ketlin Priilinn; 198lk; 11.04.2024
23. "Ebaõiglane" Heli Künnapas; 130lk; 22.04.2024
24. "See ei ole sina" Heli Künnapas; 172lk; 24.04.2024
25. "Pärandmaa" Maria Turtschaninoff; 359lk; 03.05.2024
26. "Surmapõlgurid" Chloe Benjamin; 380lk; 17.05.2024
27. "Lumetüdruk" Javier Castillo; 334lk; 21.05.2024
28. "Ja nüüd oled sa tagasi" Jill Mansell; 342lk; 29.05.2024
29. "Kord olid hundid" Charlotte McConaghy; 320lk; 11.06.2024
30. "Õnneliku abielu saladused" Maisey Yates; 328lk; 17.06.2024
31. "Avatud uksed" Sofie Sarenbrant; 336lk; 21.06.2024
32. "Lugemislaager" Ketlin Priilinn; 214lk; 27.06.2024
33. "Karda vaikust" Robert Bryndza; 316lk; 05.07.2024 (põnevik)
34. "Filtriteta filtritest" Heelia Sillamaa; 199lk; 09.07.2024
35. "Tegemata tegemised" Janno Puusepp; 81lk; 12.07.2024 (noortekas)
36. "Stockholmi sündroom" Ketlin Priilinn; 254lk; 18.07.2024
37. "Kuu teine pool" Urmas Vadi; 27.07.2024
38. "Liiga hilja" Colleen Hoover; 366lk; 10.08.2024
39. "Sillerdav meri ja põhjatuul" Carole Matthews; 383lk; 11.08.2024
40. "Armastada ja olla armastatud" Amanda Prowse; 350lk; 16.08.2024
41. "Õpetaja" Freida McFadden; 312lk; 18.08.2024
42. "Vihma varjus" Jojo Moyes; 358lk; 23.08.2024
43. "Uuesti alustades" Catherine Bybee; 312lk; 01.09.2024
44. "Teiste inimeste abielud" Kerry Fisher; 256lk; 04.09.2024
45. "Vahepealne õnn" Grace Greene; 280lk; 17.09.2024
46. "Valge pits ja tõotused" Debbie Macomber; 232lk; 21.09.2024
47. "Kellegi teise kingades" Jojo Moyes; 460lk; 29.09.2024
48. "Tol ööl, kui ta kadus" Lisa Jewell; 354lk; 07.10.2024
49. "Külaline" B. A. Paris; 327lk; 12.10.2024
50. "Piitsalöök" Alex Smith; 320lk; 18.10.2024
51. "Enne, kui kohv jahtub" Toshikazu Kawaguchi; 192lk; 25.10.2024
52. "Orvurong" Christina Baker Kline; 328lk; 04.11.2024
53. "Vaata uuesti" Lisa Scottoline; 336lk; 14.11.2024
54. "Rannale uhutud" Kate Sawyer; 366lk; 12.12.2024
55. "Läbi lehtede kumav valgus" Glendy Vanderah; 528lk; 15.12.2024
56. "Elevandi üksildus" Tauno Vahter; 292lk; 21.12.2024
57. "Tõepoolest täiuslik päev" Holly James; 343lk; 27.12.2024
58. "Parimad sõbrad" Lucinda Berry; 319lk; 29.12.2024

Monday, December 30, 2024

Raamatud detsember 2024

Avastasin just, et loetud raamatute lehel oli järjekorranumbrites väike apsaka sees. Nii et võisin mõnel kuul kirjutada valesti, mitu raamatut on loetud. Goodreads ütles, et aasta peale kokku 58 ja läksin viga otsima. Ja postitan täna ära, sest täna ning homme pole mul rohkem plaanis lugeda. 

Detsembris lugesin läbi viis raamatut. 
  • "Rannale uhutud" Kate Sawyer; 366lk; 12.12.2024 ⭐⭐⭐
  • "Läbi lehtede kumav valgus" Glendy Vanderah; 528lk; 15.12.2024 ⭐⭐⭐⭐⭐
  • "Elevandi üksildus" Tauno Vahter; 292lk; 21.12.2024 ⭐⭐
  • "Tõepoolest täiuslik päev" Holly James; 343lk; 27.12.2024 ⭐⭐⭐
  • "Parimad sõbrad" Lucinda Berry; 319lk; 29.12.2024 ⭐⭐⭐⭐

Ja selle kohta, et alustasin veidi enne kuu keskpaika, läks ju pris hästi. Kuigi peab tõdema, et ma ise arvasin, et loen rohkem. Seda selle tõttu, et algas puhkus ja alguses oli poja ikka lasteaias... aga selgus, et mul on veidi teisi asju ajada, lõunaund magada, lihtsalt puhata ja olla, koristada, toimetada... Tegin ka päeva väikeseid lugemissutsakaid, kuid tunnid kadusid kiiresti käest ja selline pühade ja tegemiste kuu, et jahm.

Kõige rohkem meeldis mulle "läbi lehtede kumav valgus", oli selline minu masti raamat ja mõnusalt paks ka. "Parimad sõrbad" said neli tärni, sest oli üsna hoogne ja sisupöördeid täis, aga kohati jäi ikka küsimusi ka õhku rippuma. "Rannale uhutud" võtsin selle järgi, et Goodreadsis oli hea hinne. ALgus oli minu jaoks väga segane, oli kaks erinevat ajajoont, lõpuks üks jooksis edasi ja teine jõudis raamatu algusesse... "Tõepoolest täituslik päev" selline lihtne kiire lugemine, nalja sai ka. "Elevandi üksildus" sai loetud, agaminu silmis midagi erilist polnud. 

Raamatud november 2024

Kohe saab 2024 aastanumber läbi, teen kiirelt raamatu positused ka ära

Novembris juhtus selline asi, mida pole väga-väga ammu juhtunud... ehk pikem lugemispaus. Paar päeva jäi ühest kuust puudu, aga nii see oli. Suurem osa novebrist möödas ka haigena, selle kõrvale ikka pere-töö-kodu ja poja oli ka haige. Keeruline ja raske oli. Õhtuti ei olnud mingit jaksu midagi teha. Ja see õskkoopapõletiku vrk häiris ikka päris pikalt seda olemist, köha ka. 


Novembri kaks raamatut:
  • "Orvurong" Christina Baker Kline; 328lk; 04.11.2024 ⭐⭐⭐⭐
  • "Vaata uuesti" Lisa Scottoline; 336lk; 14.11.2024 ⭐⭐⭐
"Orvurong" mulle täitsa meeldis ja lugemine oli pigem veel ladus. "Vaata uuesti" oli vist veidi selline põnevik, mille lugemine ikkagi veidi venis.. ei olnud nii kaasakiskuv ja kohati ikka kummaline, kuidas nn tavainimesed ise asju uurima lähevad. Praegu mõtlen, et kolm tärni oli küll liiast, võtan vist kahe tärni peale.

Tuesday, December 10, 2024

November 2024

Novembris oli vähe pilte elust-olust. Olid pildid pojast, mõned kassid ja palju töö pilte (et mälu oleks).


12.11.2024
November on peaaegu kaks nädalat kestnud, aga tunne on selline, et seda on olnud mitu kuud. Ma ei mäleta, kas ma oktoobri kohta kirjutasin, et kuu lõpuks väsisin ise nii ära, et mingi viirus murdis läbi. Ma üldiselt ütlen, et mul on hea ja tugev immuunsus ja haigeks jäängi siis kui keha tahab puhkust. (Igati loogiline.) Ja minu nn tavalised haigused on olnud kurgupõletik ja nohu. Siis aga algas köha. Alguses köhatused, siis kuiv vastik köha, siis sain selle rögaseks.. ja sellest on juba kaks nädalat. Tegelikult on köha kindlasti huga vähem kui oli nädal tagasi. Kops on kogu aeg puhas olnud. Röga on ka nn ilusamaks muutunud ja vaevab pigem hommikuti. Köhimine on siiski ebamugav nii mõnelgi põhjusel. Nohuga läks nii, et ninakinnisust ja vesist nohu ei olnud, kohe oli vastik kollane tatt, mis ei tahtnud kuidagi otsa saada. Eriti halb oli öösel. Pikali olles hakkas kohe miskit kurku valguma ja nina läks kinni. Niigi olen kaks nädalat öösiti korduvalt üleval käinud ja olnud, et köhida... ja püsti saades läks nina ka kohe lahti. Ja üleüldine halb enesetunne. Möödunud nädala kolmapäeval käisin perearstikeskuses ka. Igaks juhuks kopsu kuulamas ja läksin apteeki rohtu ostma, sest sain aru, et tee ja auruga ei lähe päris nii nagu tahtsin. (A, kurguvalu oli ka alguses öösiti). Kops oli puhas, aga CRV näitas väikest tõusu (14), mille kohta ei osanud midagi arvata... Aga järgmise päeva õhtul muutus näo piirkond ebamugavaks, köhides käisid sellised valud otsmikust läbi, et ai-ai. Nägu tundus turses ja valulik ja hakkasin põskkoopapõletikku kahtlustama. Ja see osutus õigeks. Reede pärastlõunal oli pojal arsti aeg (sest tema oli ka jätkuvalt haige olnud... köha ja nohu viisid taas kõrvapõletikuni) ja sain lasta ka ennast üle vaadata. Ja sain AB kuuri peale. Millal ma viimati AB-d võtsin? Äkki siis, kui maos helicobakter oli? Ammu-ammu. Nädalavahetusel ka olemine üsna kehv, hakkasin ka parectamoli kõrvale võtma. Aga väsimus ja kurnatus tulid nagu sõrmenipsust ja kui valuvaigisti toime üle läks, siis oli ebamugavus ka tagasi... Tänaseks on parem olla, aga mitte päris hea. Põsed on kogu aeg justkui punased (või pigem nagu liblika kujuline punetus näos) ja vasakul tunnen ka ühte päris valulikku kohta. Kollast tatti aga pole. Öösel valgub siiski aga misit kurku ja ajab ka köhima. Oh kuidas tahaks juba magada...
Vot selline pikk jutt tervisest.



Pärast arstil käiku vaatasime ka parte.

Reedel aitas sõbranna poja hoidmisega, kui mina väikesel tööringil olin.
See oli juba kodu poole minnes.. peaaegu. Tegelikult nad olid toas. Pojal oli nii palju uusi mänguasju ja muudkui mängis. Väga rahul oli. Ja õue jõudes oli pettunud, et emme tahab koju minna. Sõbrants tõi pojale veel õuna ja jõudsime ka autosse. Pärast õuna söömist jäi tuttu. Kodus ärkas üles ja uni jäi 20 minuti pikkuseks.
Ja novembri esimesel nädalavahetusel oli laupäev, kui poja jättis lõunaune täitsa vahele. Siis jäi küll veidi varem ööunne ja magas veidi kauem kui 9h.

Ja möödunud nädalal oli veel üks Abikaasa sõber abis, kes aitas lapsehoiduga, et saaksin oma väikesed tööringid ära teha. Sealgi oli poja nii rahul, et ega koju minek teda ei huvitanud. Sõber oli ka ise oma lapsega kodune (igaks juhuks mainin, et see oli võimalik, sest kumbki lastest ei olnud nakkusohtlik ja paranemisfaasis lihtsalt). Ma olen nii tänulik, et saime selle nädala nii tehtud. 

3,5 nädala pärast on mul puhkus. 

Pisike ja poja.

Isadepäevaks tegime issile koos toorjuustukooki. Võtsin ette klassikalise Manhattani toorjuustu koogi, aga jätsin hapukoore katte ära. Ja suhkrut paneks ma siiski veidi vähem. 
Aga issile meeldis ja see ongi põhiline.
Porgandikooki tegin ka teistkorda. Väga hea.

 Lisaks olen ma teinud ettevalmistusi, et piparkoogitaigna tegemisega alustada. Vürtsid on tellitud. Kuivained, või, hapukoor olemas. Täna ostsin ka uue kohviveski, sest vanal oli kaas kadunud. Ja siis täna leidsin selle ka üles. Sel nädalal teen esimese taigna. 

Hambaarstil ka käidud. Auke polnud. Natuke võeti hambakivi ära. Kevadel jälle.


19.11.2024

Nädalapäevad möödas. Hommikuti on endiselt köha, aga ööd on juba paremad (3 nädalat!!). Kohati hiilib aga selline väsimus ligi, et mitte midagi ei jaksa. Vahepeal on vererõhk nii madal, et midagi ei jaksa. Ja viimased päevad on üks lihas olnud päris valulik, ilmselt magasin ära. Kuni tänase homikuni andis see aeg-ajalt tunda ja magada ei saanud igas asendis, aga oli okei. Hommikul köhides käis kuskilt aga mingi raks läbi (kuidas käib lihasest raks läbi... ei tea.. ei käi ju, aga raksakas käis ja tuli selline valusööst, et võttis hinge kinni). Ja nüüd on see 10x valusam, ka rahuolekus, ka kõndides, istudes. Autosse minek ja tulek oli eriti raske ja rooli keeramine paremini. Ja mingi asja tõstmine. Ja poja ei saa üldse sülle võtta. Vasakule puusale ei saa kohe mitte üldse, sest no niii valus. Ma ei saa aru.. Määrisin. Ja võtsin isegi valuvaigisti. Aga millal see mööda läheb?

Vahepeal olen piparkoogitainast ka teinud ja täna läks kaks pätsikest Tallinna poole teele. 
Saatsin Unisendiga, sest Osta pakiportaalis oli see kõige soodsam (1.20). 
Muus osas on pakiautomaaditeenus tasu osas ikka päris korraliku hüppe teinud. Ma alati võimalusel kasutan sooduskoodi või vormistan sealt, kus on soodsam (shipit24 või Osta pakiportaal). Aga kui Internetist midagi tellida, siis paneb ka vahepeal postikulu ahhetama ja jätan asja ostukorvi. Väga paljudel poodidel on mingid omad diilid pakiteenuse firmadega... aga osadel on vist kõikidele asjadele üks suur postitasu (tahtsin kaks väikest tindipostikut tellida). Ja näiteks Yaga.. kord kuus on seal mingi post 1.5, aga muus osas mingit väikest asja tellida küll ei maksa (nüüdkui ostja maksab tehingu pealt tasu, siis läks jamaks, enne oli okei, teenustasu oli ka väiksem).

Laupäeval sõitsime pojaga Virumaale. 
Väga tuuline oli, aga jõudsime õue ka.
Sõites ei tudunud, seal ei tudunud.. aga siis tahtsin kalmistul käia ja selle 5 minutiga tuli tal väga suur ja sügav uni. 
Ööuni tuli õnneks siiski kella 22 aeg. Ma ei oleks kuidagi jaksanud kauem üleval olla.

Virumaale viis meid õe sünnipäev, kuhu pühapäeval suundusime. Kõik pisikesed sugulased said kokku ja mängida. 
Meie olime kolm tunnikest, siis suund kodu poole ja poja jäi tuttu ka. 

Vahel on ilus loojang.

Tegin esimest piparkoogitainast. Mehed saatsin üles selleks ajaks, kui ma suhkrut kõrvetasin. Kui siirup valmis ja jahtus, siis võisid nad jälle alla tulla. 
Sõtkuda tahtsin ka üksi ja poja vaataski multikat või möllas onnis, aga ühel hetkel avastas, mis emme köögis teeb. Ütlesin küll ei, et emme teeb üksi.. aga juba ta läks oma põlle võtma, pani selle ise kaela, issi aitas siduda ja siis nad tõid tooli ka, et näeks, mis toimub.
Mina oma sõtkumisega kolisin küll pliidile. Ja poja möllas siis tasapinnal. 
See valge on sooda mitte jahu. 
Andsin talle tainast proovida, see teda eriti ei huvitanud. 

Magnetklotsid on lemmikud.

26.11
Täna on kirjatöö päev, aga rohkem puhkan ja teen mõned toimetused. Hetkel on kell veerand 2 päeval. Hommikul startisime lasteaia poole kuskil pool 9. Kui ma ise kuskile ei kiirusta, siis lähmegi sellisel ajal. Õues sadas vihma ja lumi oli kõik kadunud. Auto lähistel oli üks suur surnud hiir. Draakon ei tulnud ööseks tuppa (ei tulnud ka öösel, kui kutsumas käisin), ju oli tegemist. Lasteaia juures läks muid veidi aega, sest tahtsin õpetajaga ka rääkida. Nimelt saadeti möödunud nädalal info, et kadripäeval lähevad lapsed teisele rühmale bussiga külla (valla teises otsas). Eile aga selgus, et väiksemaid ilmselt kaasa ei võeta, sest mardipäeval oli keegi neist väga kartnud. Meie poja oli sel ajal veel kodus tõbine ja aias ei käinud. Aga kadripäeva osas olin mina ju lapsega kodus rääkinud, et sidavad külla ja sab bussiga sõita (ta ei ole bussiga sõitnud) ja laps oli elevil. Ja siis aeda jõudes kuulen sellist asja... 
Koju jõudes viisin kanadele putru ja tegin lauda ukse lahti, et nad õue ka saavad. Õues on porine, aga soe. Toas tegin ettevalmistused, et piparkoogitainas ära pakkida ja alustasin ka pakkimisega. Vormistasin ka viimase paki ja printisin aadressipaberid välja, et pakiautomaadi juures veel kiiremini läheks. Sõitsin Elvasse ja kolm pakki sain teele panna, aga viimase jaoks polnud ruumi.. Käisin perearstikeskuses pereõe jutul (olin talle enne helistanud). Ja vereproov, mis oli neljapäevaks planeeritud, sai ka täna ära antud. Käisin uuesti pakiautomaadi juures (katse ebaõnnestus) jaostsin poest kapsapea ja hurmaad. Tulin koju. Koristasin kööki, pesin nõusid. Tegin kohvi ja tuli arvuti taha kirjatööd tegema. Tegin väikest kirjatööd ehk eilsed päevikukanded ja homse plaani. Pole jaksu pikkade asjadega tegeleda ja pea on valutanud üle 24 tunni... Kõrvale mängid telerist Kirgede torm. Mul läks veidi üle tunni. Siis tegin ahju tule ja valmistasin liha ette, mis hiljem ahju läheb. Panin pesu pesema, enne töötlesin pojal osasid riideid plekieemaldajaga. Tõin käruga trepi juurde puid ja peenrast porgandeid. Tegin endale teed, näksisid kuivatatud õunu ja pähkleid. Sorteerisin riideid. Ja teed jõudsin jooma hakata nüüd arvuti taga. Enne pojale järgi minemist tahaksin ühe piparkoogitaigna valmis jõuda... Ahjupraad küpseb ahjus õnneks ise, aga kartulit, porksi ja kapsast tuleb ikka lisada. Ja duši alla, et jõuaks juuksed ka ära pesta. 

Muus osas... Tervis on vast enam-vähem. Lihaspõletik annab veel tunda, aga alguse sai see vist sellest, et ma osaliselt poja voodis magan ja see koht oli täpselt kahe voodi vahel ehk natukene kõvemal pinnal. Öösiti end voodis keerata on ikka valus. Hommikuti on meil kõigil veel mingi köha (mul saab kohe kuu köha algusest...). 
Hommikune Draakon.

Pisike põõnas aga vannitoas.

Tegime pojaga piparkooke.

Lasteaiast vaba päev ja sai tudukatega ringi joosta.

Rõõm esimesest lumest. 
Poja otsis ise riided välja ja küsis riietumisel abi. Talle tuli kohe oma lumepalli asi meelde ja võttis selle kaasa. Ning läks õue. Kindaid tuli ka küsima. 
Lasteaeda võttis ka pallitegija kaasa. 

Ja nii tulime lasteaiast koju. Kaisukiisu läks kombe sisse. 

Kell on pool kuus. Sõin kõhu talvist ahjupraadi täis. Ja joon veel kohvi. Ehk ei peaks, aga ... noh väsimust see ära ei võta. Peavalu pole kuskile kadunud, aga on natukene väiksem. Vahepeal võtsin ühe lahustatava paracetamoli (oi kuidas see maitse mulle ei meeldi, meenub kohe kurgumandlite opi järgne aeg). Poja sai ka aiast koju toodud - võttis veidi aega. Kõige pealt pani ta puslet kokku, siis mängis veidi köögis ja tõi emmele ka kooki ja piima, siis võttis magnetklotsid. Nendega läksime esimese tuppa - riietusruumi. Ladus seal torne. Lõpuks oli nõus klotsid ära andma. Siis leidis, et paneks kiisu ka riidesse (umbes nagu viimasel pildil siin, aga müts oli ka veel peas). Aga kiisu oli liiga raske, et ta seda ise tassiks. Koridori jõudes sõitis ja parkis mänguratast. Siis võttis reha ja läks õue lehti riisuma, mida ei olnud, aga riisus viimaseid lumetükke laiali. Lõpuks viisime reha tagasi, siis leidis palli. See oli veidi lühem mäng, aga seal oli ka kühvel ja hari... Oh jah. Siis saime autosse.

Muidu on käesolev nädal üsna töine. Möödunud reede oli üsna pikk päev, esmaspäev veel pikem. Homme võiks olla suts lühem. Aga on läinud üsna ladusalt. Ja puhkus on ka juba paistmas. 
Vahepealne lumi oli tore. Väljas oli valgem ja puhtam. Väga sopane värk on muidu. 



Pakkisin piparkoogitaigna pakke.

Mõnus talvine toit ahjus.

Parte vaatamas.

Ikka magnetklotsid lasteaias.

Vahel tuleb Pisike ka jalgadele.
Hommikuti käib meid küll äratamas.

10.12
Novembri lõpp oli kiire. Tööpäevad venisid ikkagi pikemaks, aga kirjatööd üldiselt nendel päevadel ei jõudnudki. Kuu viimasel reedel tundus poja aiast tulles kuidagi nohusem ja köhasem. Esialgu oli mul mõte, et järgmine päev võiks kuskilt (näiteks Elvast) rongiga Tartu sõita, sest Abikaasa oli seal, aga see öö oli selline, et poja köhiski iga veidi aja tagant ja see hoidis mind ikka päris üleval. Magama jäi ta ka ca kell 23 alles. Hommik õnneks algas siis 8 aeg, aga pärast sellist ööd.. ohjah. Ja oligi veidi rohkem haige. Sest laupäeva õhtul oli ka palavik. Ja sellega sai november läbi. (mina võtsin ka selle viiruse külge, kuigi eelmine oli ka veel alles..)