01.04.2024
Täna oli üle mitme nädala selline hommik, kui viisin poja lasteaeda, sõitsin ise tagasi koju, lasin kanad laudast aeda ja läksin jalutama. Alguses mõtlesin tempokalt jalutada. See oleks ka kindlasti nautimine olnud. Aga võtsin tempo maha ja nautisin. Seda hetke. Seda ilma. Seda olekut. Alles keekrasime kella, niisiis vana kella järgi oli kell kaheksa hommikul +12 C, mõnus vaikne tuuleke, linnulaul.. Lihtsalt hea. Õhk oli soe ja värske. Talivili põldudel roheline. Soe, jakk eest lahti, mütsi ja kindaid ei vajanud.
Kevad, mu lemmik, mu kevad.
Kuigi mulle tõesti meeldivad kõik aastaajad, siis ilmselt kevadetüdrukuks ma jään.
See uus ärkamine.
See uue alguse tunne.
Uus lootus.
Uued võimalused.
Eks se kõik on tegelikult igas päevas olemas. Mulle tõesti meeldib ka talv - värske kohev lumevaip ja soe kodu. Sügisevärvid on lummavad. Suvesoe, soojad veekogud ja ööd. Aga kui mingis osas on raske olnud, siis lühikesed päevad ja pikk pime aeg, see ikkagi mõjub kuidagi rusuvalt, see tunne, et see aeg ei lõppegi.
Ja siis see tuleb.
Õrna tuulena.
Linnulauluna.
Rohelise muruliblena.
Kuldnokana.
Jah, läheb kergemaks,
see on võimalik.
01.04.2024
Lillad sinililled ka pistavad pea välja.
Pesin täna mitu masinatäit pesu - vaatasin, et elekter on hea hinnaga.
Ja talvised asjad tahaks ära pakkida. Jah, ma tean, et ülehomseks lubab külma.. ja lund.
Aga vast mitte nii kauaks, et uuesti talvejopesid ja kombesid vaja läheks. Pigem õhemalt ja teised kihid alla.
PS: Üks päev saatsin poja ikka takvekombega aega, kaks teist päeva vähe õhemalt.. Lund ju sadaski. Ja nii külm oli. Ise võtsin ka paksema jope välja. Tänaseks (12.04) on kõik uuesti ära pakitud. Ja siis lugesin Kairo fbst, et varsti hakkab ta jälle lume- ja lörtsijuttu ajama.
Veel üks kummaline sibul :)
09.04
Toomingas hakkab lehte minema..
9. aprillil! wow.
09.04
Sinililled.
Üleüldse on aias nii palju ilusaid lilli ja värve. Ok, lilled on küll üsna tavalised.
Aga see näitab kevadet.
10.04
+23
Ok, sel ajal kui sõitmas käisin, siis veel nii soe ei olnud.
Aga ikkagi. Mõnus ja soe. Tuul küll muudkui tõusis, aga ikkagi.
Ma ei sõitnud väga palju. Natukene.
Ja tekkisidki mõned mõtted. Need, mida olen varemgi mõelnud.
See oli selle aasta teine tõuksisõit. Jah, alles ma mõtlesin, et otsin hoopis jooksutossud ja proovin jooksusammu (tossud leidsin, aga need olid väikseks jäänud.. tõuksitossud läksid jalga). 07.04 oli mul Elvasse asja ja läksin tõuksiga. Minek oli hea. Kojusõit natukene vaevalisem, sest ülesmäge.. ja veel harjumatu liigutus. Aga ma tundsin sellest niiii palju rõõmu. Tõukerattaga sõitmisest siis!
Möödunud aastal ma vist ei sõitnudki? Hooaeg enne seda oli natukene ümmargune. 2021 ma mõned korrad sõitsin, aga tegin need spordiüritused kaasa.. ja eriti rõõmu ei tundnud. 2020 oli üritusi vähe, aga aeg-ajalt ikka sõitsin. Küll aga vähe. Ei olnud eriti motivatsiooni ega tahtmist. See kadus juba varem.
Kuskil seal ei olnud seda rõõmu nii palju, sest ma kuidagi kukkusin kõrgelt? Hea vormi ja kiiruse pealt alla. Ja see oli raske. Mäletan, et kõiksugu trennimotsivatsioon kadus juba 2019 sügisel, aga midagi surusin mõnda aega läbi.. siis tuli aasta 2020 ja selle veidra kevadega. Ja uut hoogu ei tulnudki sisse. Keeruline oli. Võhma ja jõudu polnud. Keha oli muutunud ja muutus veel. Ei jõudnud sõita. Ja rõõmu see just ei valmistanud. Ja prioriteedid muutusid.
Ja nüüd. Üle mitme aasta ma tundsin, kui palju see rõõmu teeb. Seesama rõõm, mis minus varem oli. Ma sõitsin sellepärast, et tahtsin ja see oli äge. Mitte treenimise pärast. Siin on päris suur vahe.
Ja on täiesti okei sõita kasvõi natukene. Ma ei pea sõitma palju kilomeetreid ja muudkui treenima. Minu jaoks on piisav see, et sõidan ja see valmistab mulle rõõmu. See võib olla kilomeeter või viis.
Minu prioriteedid on teised. Ja seegi on okei.
10.04 õhtul oli ileilus loojang. Ilmselt värvis see kõrbetolm taeva eriti ilusatesse värvidesse..
11.04 käisin hambaarstil. Ikka seal teiselpool Tartut. Mue lemmik kergliiklustee kõrval.
Aja olime pannud äkki jaanuari lõpus? Paneme nii aja, et kaks aega järjest - minul ja abikaasal, siis vähem sõitmist. Tavaliselt panen aja siis, kui miskit vaevab.. aga sinna minnes ei vaeva. Hambakivi siiski oli, aga enam ei ole. Abikaasal oli sel korral ka puurimist vaja ja tema läheb juunis uuesti.
Kui tema vastuvõtul oli, siis mõtlesin jalutada. Aga see tänane tuul tahtis minema viia, nii et läksin hoopis autosse lugema.
Sel kevadel käin kõik arstid ära. Naistearstil käisin ka. Tundub, et polütsüstilised munasarjad annavad endast märku. Arst küsis, kas viimasel ajal on kaalutõusu olnud. Viimane aasta tsükkel väga regulaarne ja siis hops mingi selline asi. Aga arsti küsimusele pidin jaatavalt vastama. Alates sellest kodukontorist. Ja see on kogunenud just kõhu ja puusade piirkonda. Ja see pidigi kohe mõjutama. No näis.
Laudas tuleb ikka mune otsida.
Poja on väga suur munade sõber. Eriti meeldib talle neid koksida. Kõige meelsamini sööb muan keeudmunana ja koksib ise katki. Aga koksida tahab ta ka kõiki teisi mune... Et jah, õpime. Mina õpin, kuidas selgitada, tema õpib, et osade munadega on vähe raskem.
Pojal on ca nädala aega, äkki ka päev kauem, olnud arenguhüpe. Ma endiselt ei jälgi neid, aga kui kolm rahutut ööd olid läbi, siis küsisin sõbrannalt (kes jälgib neid nädalaid, tal laps kuu vanem), et kas selles vanuses on ka. Temalt sain vastuse, et neil läheb teine nädal. Mina avaldasin lootust, et läheks vähe lühemalt.. Päeval ei olegi miskit. Aga öösel tahab väga palju lähedust ja kontaki. Ja eelkõige tahab magada üle minu kõhu-rinna. Ma ei saa hästi aru, kuidas see tema jaoks mugav on, aga ju siis on. Seda eriti vastu hommikut. Ja siis läheb hommikuni välja. Mina sellisel juhul nii hästi ei maga. Aprilli esimesel nädalavahetusel ärkas ta hoopis kella 6 paiku. Seegi oli midagi väga uut. (ööuni oli lühike ka..). Ja natuke muretsesin, et mis saab kui nii ka lasteaiapäeval läheb.. Aga tol hommikul magas ta mõnusalt kaua ja loksus paika.
Täna (12.04) hommikul oli nii, et ta kuskil poole 6 ajal tuli taas mu rindkerele magama. Draakon magas jalgade juures. Tundsin, et ei saa hästi tekki kätte, midagi rasket on peal. Ja umbes tunnike hiljem sättis end rohkem küljele. Olin ise ka ikka unne suikunud, sest kui ennast pöörama hakkasin, et vähe mugavam asend saada, siis sain aru, et mul puusade juures lisaraskus - Draakon magab ja hakkas nurru lööma. Hästi, jään siis samasse asendisse edasi.
Üks õhtu käisid issiga autot pesemas. :)
Lasteaias on käinud kaks tervet nädalat. Olen poole 13ks järgi läinud ja koju tuttu toonud. Läheb ja tuleb heatujuliselt. Vahel sööb seal rohkem, vahel vähem. Õpetajad on korduvalt öelnud, et magustoitu ei söö.. Ja no ilmselt pole harjunud. Me kodus ei tee just magustoitu. Saab süüa marju ja puuvilju. Et klassikalised magustoidud on ilmselt võõras. Järgmisel nädalal on arenguvestlus.
Tegelikult tuleks mul ühel hetkel ka soov, et võiks proovida, kuidas ta seal magab. Kas magab. Sest maikuus on ka üks nädal, kui teen taas koduvisiite ja ma ei tea, kas jõuan niimoodi järgi.. No õpetaja oli küll kahtleval seisukohal. Et üks teine laps ka nii väga tahtis jääda, aga näed, sai trauma ja nüüd ei magagi. No aga lapsed on ju erinevad? Proovida ju võib. Poja on hästi kohanenud. Ja ega kui ma järgi lähen, siis ta mind just ei oota. ta asjatab teistega, kes tuttu on minemas. Jah, kodus jääb ta mul kaisus magama. Aga arvan, et kambavaim annab teise energia ja magab seal ka.
Jätkan kirjutamist 17.04:
Suurem osa purke on mul verandal. Jah, mkunagi tahaks, et veranda oleks midagi muud.. aga selle seisukorda vaadates, ei tea, kas sealt midagi üldse püsti jääks.
Aga purke on hea hoida. Lähedal. Sorteerisin ehk võtsin välja need, mis ei meeldi ja mida ei kasuta. Need annan ära, kui on kellelgi soovi. Eks panen kohalikku gruppi üles.
Ja natuke lõin korda ka, aga on vaja veel üle vaadata.
Ning kontrollida, kas keldris on vaid ämma tühjad purgid või miskit minu ka.
Aiamaalt said viimased porgandid üles. Täitsa hea oli maiustada.
Poja kanakesega.
Talle nii meeldib kanu süles hoida. Numpsikud.
Ma endiselt mõlen, kas kellelgi see komposter talvel ka töötas?
Ja kevadel, sügisel? Ja suvel, kui polnud kuumalaine?
Mina tahtsin kompostrit, et enda elu lihtsamaks teha. Ja sealt head musta mulda saada.
See, et seda segada tuleb, on okei. Aga et seal peaks korduvalt neid kuumavee pudeleid hoidma, et üldse midagi toimuks. Iga päev. Mitu korda. No see ei tee ju elu lihtsamaks.
Igal juhul tühjendasime selle ära. Ja alustan uuesti. Proovime siis veel.
Mitte nii ilus pilt, aga siin on progressi juba näha.
Üks koorem on jäätmejaama viidud (ehitusprügi läks 18.70, muud oli ka). Väga kiidan Tartus Selli tänava töötajat. Ta oli sõbralik, selgitas arusaadavalt. Aega oli ka, kuigi jõudsime suht viimasel hetkel. Ja kõik mahtus ära. Keegi ei öelnud, et ära täna rohkem too (seal Jaama tn lähedal kuulsin seda korduvalt.).
Lisaks laupäeval viisime ära vanarauda. Suuri ja raskeid asju enam väga ei olnud. Okei, üks vana sügavkülm oli, mootor maas ja puha. Aga selgus, et ei või sinna anda. Kogu vanaraud läks ühte hunnikusse ja saime ca 58 eurot. Kuna see külmik oli kärul, siis viisime selle ikkagi ka ära. Kuna mootorit ei olnud, siis tuli kaalule minna. Läks 3 eurot.
Täna on plaan veel jäätmejaama asju viia. Kärule sai veel tõrvapappi, ka kuuri alt. Ja kõike muud ka.
Ja laupäeval veel üks vanaraua tiir. Siis peaks sellega praegu okei olema.
Aga eks kuurides on kraami veel..
Nädalavahetusel käis isa viljapuid lõikamas.
Päris palju vihma sadas.
Aga puud said lõigatud.
Nädalavahetusel juhtus (jälle) nii, et poja ärkas varakult - kella kuue paiku. Ööuni oli lühike.
Laupäeval jäi magama enne 11. Ja tegi ka teise une kella 16-17 ajal. Ja ööuni tuli 21.15, mis tääitsa okei veel. Pühapäeval jäi esimesse unne kella 10 ajal juba. Aga teine uni ei tahtnud tulla ega tulla.. Jäi lõpuks kell 17 ja siis ei tahtnud ärgata. Magas kaks tundi. No ööunega läks siis ikka aega.. Voodisse tahtis varakult, aga und ei tulnud. Äkki 23 paiku jäi magama, aga väga kaua ei maganud ja 8h hiljem oli ta üleval. Lasteaeda siiski läks. Ja pidas seal ka kenasti vastu. Ilm oli nii vihame, külm ja tuuline olnud, et nad õue ei läinud. Õpetajaabi ütleb, et muidu, kui nad õuest tagasi kõnnivad, siis on ta juba selline väss. Nii et läks hästi.
Ja pildil on üks ilus kunstiteos. Osa värve sia paberile lusikaga... Poja oli ise väga rahul. Ja väga värviline.
Vahva.
18.04:
Käisime jäätmejaamas ka uuesti, Tartus Selli tänaval ikka. Sel korral olid teised töötajad. Ja esimese hooga taheti, et me kohe kaalule sõidame ja kõik läheb ehitusjäätmetesse. Mina ütlesin, et meil on ju muid asju ka. Esiteks olid mõned ohtlikud jäätmed (väetised, värvipurgid, õlikanistrid), siis olid vanad vasest kaablid ja aluuminiumist (?) ka vist. Tegelikult olid ka sellised kanistrid, mida oleks saanud plastikusse viia (aknapesuvedelik), aga ei lastud. Imelik. Edasi läks siis ehitusprügisse. Sel korral läks 8.80 eurot.
Edasi tahtsin ka K-rautast läbi käia, et des.vett osta. Esimese hooga ma ei leidnudki seda. Küsisin abi. Ma ei märgnud sellepärast, et ma otsisin 5l kanistrit, aga riiulis olid vaid 1l. Võtsin selle siis, sest polnud mahti mujale minna.. aga jah. Bauhofis peaks saada olema ja ostan ehk homme netist ja kui linna minna, siis saan kätte.
Täna oli selline öö, et poja ärkas korduvalt ja nuttis. Ma ei saanud aru, mis teda vaevas. Kella kolme aeg olin ise juba üsna pikalt üleval, aga vastu hommikut vist ikka suikusin. Küll aga tuli pool 4 meelde, et mul jäid lehttaignad sügavkülmast välja võtmata. Niisiis ronisin uuesti voodist välja ja tegin seda ka. Õnneks sulasid piisavalt ära kella üheksaks. Aga poja läks täna veidi varem aeda ja tõin ta varem koju magama, sest pärast lähme siis tagasi. (no ta ärkas ka pool 7, niisiis teadsin, et ta väsib varem ära.. ja kui oleks läinud pool 1 järgi, siis ma usun, et uneaeg oleks veel kestnud, kuigi arenguvestlus 14.30).
Aga väljas on külm. Ja enne sadas lund. Hetkel +1. Ja selline temp jätkub. Uh. Kohati tuul ka. Ega väga niisama õue ei kipu. Ja eks ma ootaisn, et mu sünnipäeval on vähe kevadisem.. aga sel aastal siis mitte. Keldris on jälle vesi. Vahepeal vedasime pumba ära, vooliku panin kokku ja luugi panime kinni. Aga eile vedasin asjad tagasi (üleeile üritasin ämbriga vett välja võtta, aga kui ca 10 ämbritäiega miskit ei muutunud, siis loobusin. Päris raske oli ka). Eile külvasin kasvukasse ka redise ja tilli. Toas istustasin tomatid suurtematesse pottidesse.
22.04
Minul on täna sünnipäev - 35!
Ma ei ole viimased aastad eriti sünnipäeva pidanud. Mõned lähedasemad sõbrannad ja perega küll. Sel aastal tegin avatud uste pühapäeva. Ja kutsusin inimesed, kellega rohkem suhtlen. Mõte oli selles, et tulla võib alates kella 10st hommikul ja kella 20ks plats puhas, sest noorperemees läheb magama. Minu jaoks tähendas see üsna palju ettevalmistusi. Seda seetõttu, et mulle tõesti meeldib ise süüa teha. Ja ma tahan teada, mis ma inimestele pakun, mis seal sees on, kuidas tehtud. Ja ma pakun vaid seda, mis ma ise söön. Ehk kartulisalatit minu sünnipäevalaualt ei leia. Ema tuli juba laupäeval oli suureks abiks köögis. Ja üks õepere tuli ka laupäeva õhtuks ning jäi ööseks. Õde aitas koristada ja lapsed aitasid, et pojal keegi silma peal hoiaks. Minu jaoks algasid ettevalmistused aga juba varem. Kõige pealt poenimekiri ja poeskäigud. Pagaripoistest tellisin ka lehttaigent (päris korralik hinnahüpe.. ma möödunud aasta tellimust ei leidnud, aga 2022 tellisin 4kg tainast ja maksin ca 8.80 eurot, sel aastal maksin kahe kilo eest ca 7.60 eurot).
Ja kui kooki teha, siis ikka Napoleoni. Sest see on minu lemmik. Kunagi ma arvasin, et ma ei saa seda tehtud. Sest kui esimesel korral suure õhinaga tegin, siis sain ikkagi kriitikat. No tolkorral ma ei teinud seda ka endale, vaid tolleaegsele elukaaslasele sünnipäevaks. Ja varem oli seda talle ema teinud. Otse loomulikult on minu tehtud kook minu käekirjaga. Mäletan, et retsepti pidin ta ema käest küsima, aga korralikku vastust ma ei saanudki, mis retsepti ta kasutanud on, sest ta luges mulle üht ja teist ja kolmandat.. Panin need märkmed endale kirja, aga aastate jooksul teen ikka omamoodi. Oma käekirjaga ja pigem tunnetuse ja südame järgi. Ja minu jaoks imemaitsev kook. Pole sellest kohvikutes ega poes. Teengi endale ise. Olen parimat väärt.
Neljapäeval tegin põhjad valmis. Mul oli plaan taigen külmkappi tõsta ja hommikul välja.. aga elutoast kööki jõudes oli see ununenud. Öösel voodis tuli meelde. Sulasid kenasti ära.
Mõni läks ka natukene liiga tumedaks. Mõni tõmbus kohe eriti palju kokku.
Aga kõik sobis ja õnnestus.
Reede hommikul tegin keedukreemi. Kui minu algretseptis on kirjas 7,5ml piima, siis mina panin potti piima 2l, sest mulle meeldib kreemine ja mõnus kook.
Segasin, mis ma segasin, aga põhja tahtis ikka kõrbeda ja tükki ka minna..
Nii et jagasin portsu kaheks. Mikserdasin ka.
Lõpuks kallasin teise potti ümber. Ja siis oli valmis ka. Nimelt tundub, et kõige suurem pott on oma elu ära elanud... hernesupp tahtis ka põhja kõrbeda.
Pojaga koos tegime valmis pohlamoosi. Natukene oli keedumoosi,
aga suurem hulk tuli toormoosi kujul.
Õhtul, kui poja juba tudus, panin koogi kokku.
Ja valmis ta saigi ja läks jahedasse seisma.
Lisaks tegin ka mõned napoleoni magustoidud.
Õel lasin endale kinkida selle kaanega koogivormi, kuhu oleks hea selliseid kooke teha (ja ka transportida). Esimese rea lõikamine ja kätte saamine oli veidi tülikam, aga muus osas täiesti super.
Lisaks tegin kohupiimaküpsiseid, mis kohati näevad välja nagu kaneelisaiad, siis on samamoodi rullid.. aga on kohupiimaga ja väiksemad. Õemees küsis, miks kaneelisaiad ei kerkinud :D
Salatiteks olid tatrasalat ja makaronisalat. Viimane nendest ikka pisikeste makaronidega. Lisaks tegin kotletitaigna ja ema tegi armsad lihapallikesed, mis ahjus küpsesid. Ema oli toonud ka enda tehtud seemnesnäkke ja siin tegi juustuküpsised (pitsapõhjapulbriga). Poest oli natuke krõpsu ja maisipulkasid ka. Lisaks ikka kurk, porgand, lillkapsas. Ja enda tehtud asjadest veel kodukootud leib. Ideaalis oleks võinud see pühapäeva hommikul valmida, aga .. valmis laupäeval.
Laupäeval tegin veel hernesuppi terve suure poti. Ja see tuli niiii hea. Ma kiitsin ennast ikka mitu korda. Poja sõi ka nii suure isuga. Seda jäi natukene alles, nii et ma usun, et me sööme seda täna ka.
Esimesed külalised tulid aga hoopis laupäeva hommikul. Nimelt oli sõbranna küsinud, kas nad saavad mind mingi kingitusega rõõmustada. Ma ei osanud väga midagi öelda, aga kirjutasin nii, et no ma tahaks paari noorkana juurde, aga sellega vist aidata ei saa. Ca 5 minutit hiljem ta kirjutas, et saab küll ja kas nad võivad laupäeval tulla. Neil on laps kolm kuud noorem meie omast, nii et lapsed said ka koos mängida ja möllata. kanad eraldasin veel teistest, las veidi kohanevad ja mingil õhtul panen kuuti. Praegu nii külm ka. Erilist menüüd ma ei olnud laupäevaks valmistanud.. aga Napoleoni magustoit sobis hästi ja sai kiita ka.
Siin siis ühe kanakesega. Pilt on eile tehtud.
Armas õde tegi patsi. Seda patsi naudin täna ka. Natukene kahusem on, aga hoiab mõnusalt.
Poja aitas küpsiseid teha.
Need kohupiimaküpsised on ka kuidagi inimeste lemmikud.
Üks õhtu tahtis poja, et me tema sokid kiisule jalga paneme. Tehtud!
Tavaliselt on nii, et sokkidega jõuab ta magamistuppa küll, aga enne tuttu jäämist on vaja need jalast ära sikutada.
Ja jalad tõstab ka muidugi teki alt välja. Siputab kuni väljas.
Sünnipäevahommikul nautisin magustoitu, kohvi ja lilleilu.
Kui poja oli eile (22.04) tudu ära teinud, siis otsustasime hernesuppi süüa. Mul oli seda veel natukene alles.
Poja tahtis nii süüa, et sai aknast välja vaadata - miks ka mitte.
Sõi isuga ja ütles muudkui njammnjamm.
Minule maitses ka.
Täiesti müstika, miks ma kõik need aastad ise hernesuppi ei ole teinud?!
Mõned korrad leppinud selle poe purgisupiga, mis pole üldse see. Okei, oli päris mitmeid aastaid, kui ma ei tahtnud seda suppi nähagi. Aga ikkagi.
Mu lemmik ja nii hea.
Enda tehtud, südame ja armastusega tehtud.
Eile püüdsin teise kanakesega ka end pildile.
Äkki homme-ülehomme on ilmad veidi paremad ja siis lasen teistega kokku ka.
Pühapäeva kohta tahtsin veel seda kirjutada, et tuli üks sõbranna oma elukaaslasega. Sõbranna juba eelkooliajast, nii et päris kaua oleme olnud üksteise eludes. Lisaks on ta poja üks ristiemadest. Ja selgus, et nemad ei olnud kunagi saanud minu tehtud tatrasalatit. Ja olid natukene hämmingus selle peale. Ma olin üllatunud. Sest enda meelest olen seda ikka kõigile sõpradele juba pakkunud.. aga ju siis mitte. Sõbrants alles ütles, et viis seda enda sünnipäeval tööle ja kõik teadsid, et see on see, millega Minna kunagi tuli. See algretsept on ka sealt samast ajast kus see Napoleoni kook. Aga mul läks ikka päris mitmeid aastaid, et seda ise tegema hakkasin. Ja ilmselt kohendasin ka retsepti.
Aga soovitan endiselt kõigile.
Tatraga on mul sellised kummalised suhted olnud, et lapsena sõin seda suhkruga.
Mingi aeg Turu tänavalt töötades olis ügis, kui sõin seda mitu kuud lõunaks, vahel kodus ka veel. Siis keetsin väga pudruks ja panin merevaiku juurde.
Ja siis tuli päääääris pikk paus.
Ma arvan, et salatit hakkasingi pärast seda pikka pausi tegema.
Ilmselt LCHF ajal ka mitte.
Ja huvitav jah, et tatar sobib mulle külmalt ja salatis.-. aga see kedetud kartul.. no miks on vaja seda külmalt süüa?!
Aga inimesed ongi erinevad. Ja see on okei.
Käisin täna linnas. Läksin kohe, kui poja oli aeda viidud. Õnneks olid teed paremad kui eile - ehk puhtad ja lund veidi sadas, aga pigem sulas kohe ära. Käisin kosmeetiku juures depis, siis vaatasin, kui pikk on PPA-s järjekord, tundus okei, võtsin telefoniga järejekorranumbri ja sõitsin sinna. Numbri võtmisest ametniku juurde saamiseni läks 20 minutit. Siis viisin sõbrannale leivajuuretise är,a mille pühapäeval mõlemad unustasime. Ja tulin koju - tegin natukene tööd ja hetkel ongi paus. Tegin ühe hea tassi kohvi ja naudin ühe seminari lindistust. Kuigi pean ütlema, et kui ma seda siin trükin, siis ma ei süvene seminari ehk ma kuulan need asjad üle.
See on ikka nii äge kui palju uusi sõnu tuleb. Äge!
Ja see uute asjade ja iseseisvuse õppimine. Kuidas tahab ise pükse ära võtta, jalga panna, särgi-pluusiga sama. See on lihtsalt nii äge!
Abikaasa tegi tööd ja kana maiustas.
Abikaasla oli mõte, et prooviks selle raudkolaka sealt nissaniga välja saada.
Mõte oli hea ja mulle meeldis, sest see on koht, kuhu tahaksin kanadele lisaaeda.
Aga raudkolakas ei liikunud. Kuna osa sellest oli ka mulla alla, siis mõtlesime, et kaevame seda veidi välja..
Aga selgus, et mingi osa sellest jõuab praktiliselt hekini välja!
Mis asi see on?!
Mingi tüki saime välja, aga kaevamist jagub..
Seal on parem muld, kui aiamaal. Et mulda tahaks tegelikult aiamaale viia...
Aprilli mahtus ka meie viies pulma-aastapäev. Käisime Vaikse ääres ehk jalutasime ümber järve.
Ja Elvas söömas.
Poja arvas, et võiksime vee peale minna. Ta oleks end kohe sisse libistanud.
Tegime seal selfina ühe perepildi, aga seda ma siin ei jaga.
Rohkem pilte ma seal ei teinud. Aga näed - õhtul läks ilm veel ilusamaks ja seda metalli värki kaevasimegi samal õhtul.
Rohkem pilte ma seal ei teinud. Aga näed - õhtul läks ilm veel ilusamaks ja seda metalli värki kaevasimegi samal õhtul.
Lisaks sõime kooki ka.
Mul oli üks alkoholivaba mull ka, aga selle jaks olin liiga väsinud.
Nurmenukud leidsin naabri krundilt. Kolm puhmast? taime.
Draakon õunapuud otsas.
ÜÕks armas sõbranna elab idas ja saatis mulle sünnipäevaks sellise pakikese.
Nii nunnu.
Pojale oli üks veepudel ka. Ja ta sai kohe pihta, kuidas kõrrega juua tuleb. Mitte et ma seda ca aasta iga mingi aja tagant poleks proovinud õpetada.
Ju siis polnud õige aeg, õige pudel või kõrs :)
Peenrakastid said veidi lehtpuu saepuru, nüüd tuleks see veel segamini ajada.
Ja mõnda kasti natukene mulda kõrvalhoone tagant juurde tuua.
Eile sai kartulimaale esimene kiht heina viidud.
Ja kurgide kaste hakkasin ettevalmistama.
Lisaks istutasin eile vaarikad ümber.
Ja mingi päev varem ühed maasikad.
Ja vaikselt olen oksi korjanud, mis õunapuude lõikamisest tekkisid. Äkki mõned üksikud veel jäänud.
30.04 õhtu. Kas homme lähevad esimesed tulbid lahti?
Pilt on 25.04 hommikust, kui patsi lahti võtsin.
Mõnus ilus lokik :) Ja unine nägu.
lihtsalt jäädvustasin.
Ja siia lõppu veel see, et viimased päevad on kuidagi rasked olnud.
Tegelikult lihtsalt sellepärast, et mina olin enda peas teinud plaani.. ja asjad, mis tahan toimetada, aga need pole õnnestunud. Ja vahel on raske sellest tundest ja mõttest lahti lasta. Tahaks öösel magada ja päeval sujuvalt toimetada.
Pojal tekkis nädal tagasi nohu. Hakkasin seda kiiresti ravima, loputasime naljaga nina jne. T oli nohu, K ka ja N oli juba okei. Ise oli ta rõõmus ja meil sujus hästi.
Ja siis R hommikul pool 6 tahtsin voodist paukuva köha peale üles hüpata.
Väljas oli juba valge. Auru tegemine ei õnnestunud, kui laps ärkvel oli. Väga hull nagu ka polnud.
Kuna magama ei jäänud, siis varsti läksime õue, et leevendust saada. Õues oli väga okei.
Aga toas see paukuv köha ei kadunudki ära..
Mõned tunndi hiljem käisin tööl sünnipäeva pidamas ja lasin kopsu ka kuulata.
Kui köhis, siis ütles kohe ka aiai. Muidu toimetas ringi.
Hakkasime ka looduslikku köhasiirupit anda, et asi leevendust saaks. Lisaks ikka aur jms. Nagu ikka.
Ta tegi ka kaks und sellel päeval.
Pool ööd mõtlesin, et peab kiirabi kutsuma.
Aken oli meil lahti ja kohati hakkas endal külmgi..
Teine pool ööd oli enam-vähem. Aga köha just ilus ei olnud.
Köha hakkas eile vist lahti minema.. aga mitte päris. Aurutame endiselt ja muud.
Eile oli terve päev ninast vesine läbipaistev eritis. Allergiline nohu?
Zyrtec ei teinudf mitte midagi.
Samas hommikul tuli ka natukene paksemat tatti..
Ja nii need päevad lähevad. Mitu päeva oli kaks und. Nüüd ikka üks.
Aga kui ta on haige, siis pole tal eriti isu. Ja kui ta päeval ei söö, siis öösel tahab süüa ja lähedust..
Aeda sel nädalal ei lähe.
Tahaks, et tal parem on.
Õnneks palavikku pole, et õues ikka käime.
Eile sorteerisin kapis ja riidepuudelt riided ära, mis novembris selga läksid, aga enam hästi ei lähe või on väga ebamugav. Panin kasti. Sest need riided meeldivad mulle.
Ja ega suurt midagi alles ei jäänudki.
Ja ega suurt midagi alles ei jäänudki.
