16.02
Esimesel veebruaril käisime kassidega arsti juures vaktsineerimas. Väljasõit terve perega. Draakon oli transporpuuris ja Pisike Abikaasa seljakotis (koht, kuhu ta ka ise läheb). Terve tee (sõit tegelikultlühike, alla 10 minuti ju) oli meil kassikoor. Kliiikus aga kiisud vaikisid. Draakon vaatas ehmunult ühte suurt koera. Kaalu mõttes oli Draakon natuke juurde võtnud (4325gr) ja Pisike ca 150gr alla võtnud (395gr). Pisike on endiselt väga kohev, aga kaalult Draakonist väiksem. Võtsin veel ussirohtu ka mõlemale ja arve 82 eurot. Üsna pea juba puugirohtu ka vaja...
Mõni aeg tagasi muutusid meil prügiveo päevad. Kui muidu oli nelja nädala tagant laupäeviti olmeprügi ja pühapäeviti pakendi oma, siis järsku nihkus pakendi oma nädala jagu hilisemaks. Uh, hoia seda nüüd siis meeles. Jah, iga kord tuleb meeldetuletus ka, aga nii hea oli, kui need järjest käisid. Esimesel korral ma mõtlesin, et mis jama see on, et pakend on viimata... natuke mõtlesin ja meenus, et emaili ka ei tulnud, et pakendivedu üldse toimub. Otsisin siis mingi vanema emaili välja ja saingi aru, et nüüd siis nii. Jaanuaris sain ka kahele arvele meeldetuletuse, et võiks ära maksta. Ühele tegin siis e-arve ja automaatse makse. Aga lasteaia omale seda teha ei saa. (Ka veebruaris sain meeldetuletuse, et lasteaia arve maksmata...)
Kui taastumise postituses kirjutasin, et juba on päris hea olla, siis loetud päevad hiljem oli kõhuvalu tagasi ja olemine päris kehv. Kui keisrist juba neli nädalat möödas oli, siis uurisin veidi, kas see on ikka normaalne. Ma saan küll oma peakesega aru, et opp oli raske ja taastumine võtabki aega, aga ikka oli selline tunne, et kui kaua veel? Valu ja kehv enesetune ununesid siis, kui meid murdis kõhuviirus... Ehk seitsmenda veebruari reedel läksin pojale lasteaeda järgi ja sain teada, et seal on kõhuviirus. Oli juba varem, oli ka sama päeva hommikul teada, kui poja sinna viisin, aga keegi ei öelnud... Aias oli ta rõõmus, kodus ka. Tütrekesel oli esimene minisünnipäev. Poja aitas koogil küünalt puhuda. Jõudis selle ära puhuda ja järgmisel hetkel oksendas vaibale (olime siis paar tunnikest kodus olnud). Ja oksendas veel. Ja hakkas nutma. Tema jaoks oli see väga suur ehmatus. Viimati oksendas ta siis, kui oli seitsme kuu vanune. Riideid sai vahetatud rohkem kui korra või kolm. Tõmbasime elutoas diivanili lahti, et poja jäi issiga sinna. Vett sai väikeste lonksude kaupa, aga sellegi oksendas välja. Ja iga kord nuttis, kui jälle oksendas, sest see ongi üks vastik tegevus... Kokku oksendas vähemalt 8x. Aga pärast keskööd jäi rahulikuks ja nad said magada ka. Siis oli juba kõht lahti. Ja hommikul oli 37,5 C, päeval 38,1 C ja ööseks rahunes maha. Isutus ja kehv enesetunne jätkusid. Eks see ongi selline asi, mis organismi päris ära kurnab. Lisaks oli tal hakanud ka nina jooksma (reedel), nii et kui kõhuviirus oli taandunud, siis nina aina jooksis... pühapäeva hommikuks oli larüngiit kohal, lausa selline, et andsin dexat ja tegime ca tunnikese auru, siis jäi magama ja tõmbas tagasi. Kõri tahtis ka järgmisel ööl kinni minna. Ja sellejärgselt tekkis köha ka. Tänaseks (16.02) ei ole nohu veel päris taandunud ja kui köhib, mida ei tee tihti, siis ikka kuidagi rögane.
Poja viirustega asi ei piirdunud. Samal reedel saatsin Abikaasa veel õhtul apteegi Smectat ostma, et me kõik siruli ei jääks. Imetavale emale ei olnud smecta väga soovitatav, aga ühe pakikese ma siiski võtsin. Laupäeval oli enesetunne okei, aga ühtegi nn lemmiktoitu ma ei söönud, sest eelmised kogemused oksendamisega, ütlevad seda, et selle toidu isu kaob aastateks, mille ma välja oksendan. Laupäeva õhtust alates jõin vaid vett, öösel ka. Aga hommikul ärkasin kehva enesetundega. Kõige pealt kõht. Iiveldas ka ja sain aru, et oksendamine aja küsimus. Nii külm oli, kraadiklaas näitas 37.5C, kui ühel hetkel 38,1 C peale läks, siis hakkas ka soe ja enesetunne oli parem. Lõuna ajal püüdsin magada. Kella 16 paiku siiski oksendasin ja tundus, et kõik see vesi tuli välja, mida olin joonud. Natuke ka eelmise päeva toitu. Pärast seda läks enesetunne küll paremaks, kuid palavik püsis. Öösel võtsin peavalu tõttu valuvaigistit ja peavalu kadus sellejärgselt higistamisega. Esmaspäeval oli enesetunne okei, kuigi jah kurnatud.
Katsiku külalisi polegi veebruaris käinud. Erinevad viirused murdisd siin rajalt maha. Täna tuleb minu ema. Möödnud nädalavahetusel oli plaan õe sünnipäevale minna, aga kõhuviiruse tõttu sinna ei jõudnud, teisel õel oli kodus aga B gripp. Õnneks oli ikka neid ka, kes said sünnipäevale minna.
Tütreke nohiseb ka vahepeal. Päris nohu ei ole, aga vahepeal tuleb kollast tatti ja kuulda, et miskit valgub kurku. Hoiame pea üleval, pihustame füsioloogilist, teeme auru.
Esimesel minisünnipäeval käisime perearstil ka. Arst teda pikemaks ei saanud kui 55cm, aga minu meelest sünnitusmajas sikutatakse jalgu tunduvalt sirgemaks kui perearsti juures. Kaalu aga oli 4930gr ehk natuke üle ühe kilo juurde tulnud. Hetkel veel ikka 56 riided. Ja üldiselt ongi nii, et hommikul korra ärkab, teeme toimingud ära, sööb ja magab. Ja siis ärkab kuskil 12-13 ajal (tihtisööb ka 10 paiku korra), pärastlõunal on rohkem üleval. Ja ööunne jääb 21-22 paiku. Gaasid vahepeal vaevavad, aga minu meelest oli pojal hullem. Gaasirohtu ostsin ka, aga selle sülitab ta välja ja ma loobusin selle andmisest. Vahepeal saab natukene apteegitilli teed. Ja kõhule käib soe kirsikivide padi, see küll leevendab. Ja kaisus olemine. Samuti ka kontrollitud kõhli magamine. Minule tundub peahoid jua päris hea. Naeratab palju. Heledad juuked. Küüned kasvavad ruttu. Vanni igapäevaselt ei tee, aga kui vesi on õige teperatuuriga ja ruum soe, siis meeldib. Kassid tema vastu huvi ei tunne. Muidu magas ka vankris, aga nüüd sel nädalal pole ma lastega õue jõudnudki.
26.02
Möödunud nädalal oli poja veel aiast kodus (ok, reedel läks). Mõni päev oli lihtsam, mõni teine raskem. Lõunauni jäi vaid ühel päeval tegemata. Ema käis ka vahepeal külas, siis sain ka lastega õue. Ilm oli ka mõnus - pehme ja päikseline. Muidu mul jah ei olnud jaksu lastega õue minna. Nädal tagasi käisime korra sõidus, käisin niite välja võtmas, poja oli ka nii rõõmus, et saime kodust välja. Tahtis ka kuskile sõbra juurde mängima minna, aga seda siis veel ei saanud. Perearsti käisime ka igaks juhuks kõrvu näitamas, sest oli nii tol päeval kui ka korra eelmisel päeval öelnud, et kõrv valutab. Muidugi oleks kohe ärast esimest kurtmist läinud, aga siis oli õuel ainult bemm. Kõrvapõletikku tal polnud, kuulmekäigus oli üks koht kergelt punetav olnud. Rohkem ta ei kurtnud ka. Ja nohust saime siis lõpuks lahti Jääkköha on veel endiselt.
Möödunud reedel käisin ise linnas (beebiga ikka). Läksin naistefüsio vastuvõtule Confidosse. Diastaas oli 3,1cm ja vaagnapõhi ka selline nõrgake. Sain harjutused ja soovitused ja teen neid. Aprillis lähen näitan end uuesti ette.
Ja muidugi tahaks, et kaal ka langeks. See oli selline nagu haiglast koju saades oli. Pärast kõhuviirust oli korra veidi väiksem, aga muidu sellises kaalus, millega esimesel korral haiglasse läksin. Liikunud olen ma vähe ja magus maitseb ka... aga ikkagikuidagi müstika. Keha toodab ju rinnapiima, mis on väga suur energiakulu. Kas keha siis nii stressis veel sellest keisrist ja taastumisest? Püüan nüüd kärutamas ka käia. Esialgu ca 30-45 minuti kaupa, et keha harjuks. Möödunud nädalal veel alakõht valutas, ka rhuolekus. Ja selline asi teeb ikka ettevaatlikuks. Kui poja kodus oli, siis oli Abikaasa koju jõudise ajaks ka õues pime, et ei saanud minna, nüüd on valge. Lisaks jooga, sest parema puusavalu on mõnel päeval ikka päris tugev ja öösiti segab magamist.
Ja no riietega on raske...
Nädalavahetusel kohtusime sõbrannadega. Nii tore oli. :) Ja õde jõudis ühe tütrega külla.
Eile oli taas poolest päevast alates linnapäev. Kosmeetik, poetiirud, naistearst ja lasteaeda pojale järgi. Ja kas ma küsisin naistearstilt füsioteraapia kohta? Ei. Sel momendil unustasin. Sain kabinetti 15 minutit broneeritud ajast hiljme, tütreke tegi just silmad lahti (oli 3h maganud), tahtis süüa, puuksutas, palav oli. Õnneks sai rinda, kuni arstiga vestlesin. Ja pärastläbivaatust sain seal tal ka mähkme ära vahetada. Meditas nimelt ei ole imetamistuba või mähkimislauda kuskil eraldi. Autos tuli tal uni uuesti peale ja lasteaia juures ärkas üles.
Majal on esimesele korrusele aknad tellitud. Sauna uus uks on käru peal ja leiliruumis on alumine seinaäär plaadi all - see on nii puidu moodi, et ma ei saanud kohe arugi, et tegu plaadiga on. Lisaks otsustasime, et dušši sinna ei tulegi. Kraanist tuleb külm vesi ja kerise kõrvalt saab kütmise ajal kuuma vett. Minu jaoks on sealne veesurve niigi liiga väike, et juukseid pesta. Nii et kausipesu.
Täna sai hallvee septik tühjendatud. Me ei ole seda igal aastal teinud, aga nüüd oli vaja. Kutsun ikka kohalikuma väikese firma. Kunagi sai tõesti fekto? vms kutsutud, ei teadnud, et on teisi võimalusi. Esimesel korral ei oldud nõus septikud tühjendama, et on liiga kaugel? (tellides olin maininud, et vo pikemat voolikut vaja). Teisel nädalal saadeti vähe sõbralikum autojuht ja probleemi ei olnudki. Nüüd aga kutsun väikese firma ja toetan kohalikku.
Ma pean siin pojale ja tütrele mingid nimed mõtlema..
