Kui ma mõned päevad tagasi selle lehe avasin, siis olin tõesti üllatunud selle üle, et ma ei olnudki mitte midagi kirjutanud. Kuhu see kuu kadus. Aga selles rütmis, et poeg oli kuu algues terve, siis nädal kodus, siis nädal terve ja aias ja siis nädal kodus. Veebruari lõpus käis õde külas ja tegi patsi, märtsi aluses tegin patsi lahti.
7. märts oli tütre teine minisünna. 59cm ja 5800gr. Kapist hakkaisn 56 riideid vaikselt välja sortima. Tatimulle tegi juba varem. Ajab muudkui juttu. Naerab. Mul üks hästi nunnu video ka, kus venna teda naerma ajab. Pead enam ekstra ei toeta. Kõhuli meeldib olla. Märtsi alguses oli vastlapäev ja sõin vastlakukleid, see pärmitainas mõjutas ikka beebi gaase ja oli kaks päeva puuksudega hädas. Ja siis tuli rota vaktsiin ja seda hädas olekut oli veel veidi... Kuu lõpus jõudis kätte kolmas arenguhüpe, mis muutis just õhtuti rahutuks. Oli päevi, kui magas 30min kaupa, ja päevi kui üks uni oli vähemalt 3h. Kärus meeldib olla, nii magada kui ka ringi vaadata. Kandekotis meeldib. Süles meeldib. Lamamistoolil oskab ise ka hoogu teha. Ja vannis sulistab nii, et kõik vesi hüppab üle serva. Ise on väga rõõmus. Oli plaan ka Vspas temaga käia, esimest korda, aga teeme uue plaani, sest sõbrannal tuli miskit vahele.
Draakon.
Tuletab meelde, et aeg puugirohi peale panna.
Puuke pole veel karva pealt või küljest leidnud, aga ... see vaid aja küsimus.
See pilt oli "leia Draakon".
Kanadelt võtsin liasalambi ära. Aga ega muud väga pole seal toimetanud.
See on kohutav, mis hiired seal teinud on. Ma arvan, et kuudi ümber ei olegi enam penu.. kõik ära uuristatud. Kuudis oli mul õrre all üks plekk, veidi kaldu, et oleks lihtsam koristada. Võtsin selle ära ja hiiri ei leidnud, aga pesa küll. Lisaks kui viljakott on, siis teevad sinna ka augu. Tuleb teine plastnõu juurde osta. Ja muide.. seda süüa on laudas mujal ka, ei pea viljakoti kallale minema.
Paar kana ikka munes.
Tütre minisünnaks tegin kärsupea kooki.
Maitsev tuli. Natuke suur ka meie väiksele perele.
Ja plaanin uuesti teha. Aga näiteks kirsikompotti ka lisada. (Meenub, et see on jäänud poest ostmata.)
Ühel esmaspäeva pärastlõunal avastasin, et sügavkülm ei tööta. Juhe ei olnud vooluvõrgus.
Oh jah. Kallis poeg oli selle välja võtnud. Ja mitte samal päeval või eelmisel päeval, sest kõik ülemised sahtlid olid sulanud st rinnapiim (ma ei ole ekstra kogunud, aga tütar sööb üldiselt vaid ühest rinnast korraga, aga teine nn jookseb ka samal ajal (koguja püüab kinni) või kui tema alles tahab magada, aga minul rinnad ütlevad, et oleks söögiaeg), maasikad, mustikad.
Käärimislõhna veel ei olnud, nii et tegin tarretist purkide sisse.
Keldrist leidsin ka hiirepesa.
Proovisin hiire lõksuga kinni saada, aga sõi vaid juustu.
Nii et panime ikkagi mürki.
Õunad olin sealt varem minema vedanud (ma ei mäleta, kas veebruari lõpus või märtsis), aga siis käis hiir kartulit söömas. Mulle tundus, et maasikavarsi näris ka.
Kaks vaarikataime tundusid väga nukrad, aga äkki juured ikka elus..
Pisike. Magab ikka kummalistes kohtades.
Hommikul, kui kuuleb, et keegi voodis häält teeb, siis on kohe platsis.
Ja kui poeg ära kuuleb või näeb, et Pisike on seal, siis on temal uni otsas.
Uued aknad!
Kerge tuulutus.
Täna üks sõbranna küsis, et kas meil olidki aknad plaanis praegu ära vahetada või kuidas see järsku tuli, sest teine suur projekt oli ju ka.
Aga aknaid olen tahtnud ma juba mitu aastat vahetada. Lihtsalt on olnud proriteetsemaid asju.
Aga kui uuesti vanemapuhkusele jäin ja nn palka hakkasin saama, siis sai kohe plaani võetud, et saaks tehtud. Talvel on aknad siiski veidi soodsamad. Küsisin kolm või neli pakkumist, kolmest sain vähemalt vastuse. Hinnavahemik eriti ei erinenud. Küsisin ka paigalduse, et saaks siis kohe ruttu tehtud. Ja aknaplekid õue ja lauad sisse. Otsustasime Aknakoda firma kasuks. Nõnda palju vist oli Plastost soodsam, et Plastos oli mingi ladude vaheline transport ja Plasto on Tartus veidi kesklinnale lähemal, Aknakoda on politseimaja lähedal. Aga Aknakoda lihtsalt helistas ja uuris, mis me arvame! Tabasid mind hetkel, kui poeg oli haige. Mul ei olnud üldse mahti ise uurida ja vaadata neid asju. Esialgu küsisin üldse veidi pikemat mõtlemisaega. Aga jah. Personaalsem lähenemine ja olingi müüdud. Aknad said ikka kolmekordsed, aga soojem profiil kui kõige tavalisem. Tellimus sai seal veebruari keskel esitatud (tuldi veel mõõtma ka) ja kolm nädalat hiljem olid aknad valmis. Minu silmis käis paigaldus ka ruttu, aga aknamees (nii ma teda kutsun :D) ütles, et ei olnud eriti lihtne. Vanad aknad olid kuidagi sisse surutud, vahuruumi oli vähe, nende kätte saamine oli raske. Aga kätte need saadi ja uued said ette ka (12.03), päev hiljem said veel aknaplekid ka õue.
Aknapõskede tegemine on veidi siin nihkunud, aga saavad needki varsti tehtud.
Mina tundsin juba pärast akende vahetust, et meil on soojem. Vanad aknad õhkasid külma, miinuskraadidega oli ju vesi või jää ka seespool. Ehk need aknad olid seina mõistes väga vale koha peal. Uued aknad on tuuletõkkeplaadi juures. Aknamehel akende vahetamise ja hinge eluga kogemust 23 aastat, et usaldan teda selles vallas.
Minu meelest suur asi tehtud, makstud. :)
II korruse aknaid ei ostnud-tellinud, sest nende vahetamine on tsipa suurem töö... karkass tuleb ka ehitada.
Poja sai uue mütsi.
Praktiliselt terve talve oli ta nõus käima vaid selle mütsiga. Meriinovoder on sees (parempoolne). Tahtsin fliisiga varianti küsida (vms, igal juul selline mis sobib kuni -25 C), aga seda riiet enam ei olnud. Õnneks oli soe talv. Ja äkki paar korda said õpetajad talle ka teise (villase) mütsi pähe.
Aga KilluKalli leidis k/s voodriga ka selle mütsi. Nii et laps saab oma liblikamütsiga edasi käia. Usun, et sügisel sobib ka veel.
Ja eks sügisel peame lapsega läbirääkimisi, milline see talvine müts peaks olema.
KilluKalli teeb teisi vahvaid asju ka. Kunagi töötasime ühe koridori peal.
Leiba tegin ka. Vahel kerkis 15min liiga kaua.
Pojal piknik.
Ja jalutamas käisin.
Kokku 20x kella järgi.
Naistepäeval toodi lilli.
Abikaasa tõi ka.
Pisike piilub kevadet.
Vahel jõudsin jaluatama alles siis, kui Abikaasa koju jõudis.
Üks kord sai ka softshell selga.
Tärkasid nii märtsikellukesed, lumikellukesed, siniliiliad, krookused.
Ja teine suur projekt, saun, jõudis ka lõpusirgele.
Saun.
Abikaasa kasuisa käis seda siin meisterdamas ja kui Abikaasa koju jõudis, siis õhtuti ka tema.
Tegelikult tuleks veidi ahju asukohta muuta ehk paar nurka osta ja uus paak. Põranadale katted, et ei libiseks. Lastega see eriti oluline. Poeg on peaga vastu seda õrandat käinud, mats oli ikka korralik..
See vasak olev laiendus on kausi jaoks. Võid pingil istuda ja kausipesu teha.
Eesruum veel koristamata.
Aga juhuu, saab jälle kodus sauna! Viimati sai vist juunis?
Kui poeg jäi 2min enne kodu magama autosõidu ajal, mis kestis 6min.
Ehk käisime arsti juures ja sõitsime koju.
Kõrvad ei ole päris korras. Ta ei ole kurtnud. Aga korras ka ei ole.
Kaks nädalat tagasi oli (tänasest kaks nädalat) oli kõriturse. Ja tekkis uus inetnsiivne köha (mitte et eelmine, mis 9. veebruar algas, oleks ära läinud) ja hiljem tuli alles nohu.
Aga pojal on lemmikmängud ikka magnetitega.
Ja samuti igasugused nöörid ja juhtmed ja paelad. Küll ta mängib, et need on jõulutuled või punpump või püüab kala. Igasuguseid asju mängib. Õues on ka vahel batuudil kõhuli ja püüab kala.
Kasvukast said tema mänguasjad liivakasti veetud.
Pallid meeldivad ka.
Ja joonistab. Õnneks joonistab viimasel ajal rohkem paberile.. aga eks tuleb ka muud ette. (Ka tahvlile, meil see ikea tahvel kodus... aga vajab meeldetuletusi, millega võib kuhu joonistada, sest on ju kriiditahvel, markeritahvel ja siis saab tõmmata paberi).
Ja viimasel ajal viib asju voodi alla.
Traktorid ja kopad meeldivad ka.
Elistveres tegi poeg kevadkoristust.
Kivid! Juhuu!
Karu käisime vaatamas.
Märtsi viimasel laupäeval koos õe perega. Olime kell 10 platsis ja see oli väga hea valik, sest kella 11ks oli parkla pupüsti täis ning teeäär aina täitus. Ilm oli imeilus.
Poeg jooksis rohkem ringi, kui loomi vaatas. Aga ju tahtiski joosta ja see on tema vanuses täitsa ealine. Ta oli ju terve nädala kodus olnud. Õetütred aitasid teda nn hoida.
Korjas oksakesi ja viskas kivikesi, jooksis hoopis teises suunas. Ta tahtis jooksuka (see oli meil autos) ka võtta, aga sellega me poleks talle järele jõudnuki.
Aga loomad olid toredad! Ma käisin viimati seal ikka päris mitmeid aastaid tagasi...
Sinatab.
Ja nii tore, et sain sõbrannaga kokku, kes oli Eestisse käimas. Tema koduriigis käik ei läinud küll päris nii nagu ta planeeris, sest ta jäi kohe haigeks ja oli üle 2 nädala siruli. Aga viimasel päeval Eestis õnnestus kohtuda. Aeg lendas ruttu. Aga nägi minul tütre ära (ja kinkis talle nii armsa lamba tekikesi, poeg sai omal ajal samasuguse, aga rohelist värvi). Temaga on alati tunne, et jätkame sealt, kus pooleli jäime.
Natuke hiljem kukus muda peal täpselt nii et vesi voolas kuumiku servast sisse.
Vahepeal oli kõikjal Dubai šokolaadi reklaam.
Kas on hea ka?
Ma ei ole ostnud. Šokolaadihind on nii lakke läinud... See oli kohuke, mille ostsin Lidlst, midagi erilist ei olnud.
Pisikesega
Need sinililled õitsesid õe jures, aga paar päeva hiljem oli koduõuel ka.
Märtsis lugesin läbi kaks raamatut.
Vot selline mu tempo ongi.
Ja ühel päeval tuli Draakon niimoodi minu juurde. Tütreke magas. Maina lugesin. Draakon tahtis pai.
Kuu alguses ostsin endale uue arvuti. Kasutatud arvuti Flexist. Dell. Harjutan alles. Ekraan on suurem ja nii on palju mugavam. Klaviatur nõuab veel harjumist. Aga enne selle blogi positutuse tegemist, olin ma seda vist ainult seadistanud ja mõne otsingu teinud.
Ostsin selle tulumaksu tagastusest saadud raha eest. Ma ei mäletanudki, et olin endal kõik nulli pannud ehk sain enamamkstud tulumaksu tagasi. (Okei, selle sain tagasi alles aprillis.. aga märtsi alguses mõtlesin, et kohe-kohe tuleb ju tagastus, ma ostan selle arvuti ära.)
Puhkemomentidel ma puhkan. Teen oma diastaasi ja vaagnapõhja harjutusi.
Märtsis sündis lähikonnas kaks beebit - üks poiss ja üks tüdruk. Viimast kohtasime möödunud nädalal.
Punetus näol püsib.
Kaal püsib. Seisab. ?
Uni on hea, kui magada saab. Tegelikult ikka saab. On öid, kui poeg ärkab rohkem kui tütar.
Tee...
