Tallinna Loomaaias
25.06.25
1. juuni oli ilus päikseline päev. Tuul oli küll väga tugev.
Tartust startisid ratturid Rattaralli raames ja mödusid ka meie kodu lähedalt.
Sel aastal jõudsime õigeaegselt neid vaatama (eelmine aasta jäime pojaga esimesest grupist ilma, ma ei arvanud, et nad nii kiired on).
Elasime kaasa ka. Tõukerattureid nägin ka.
Viisin tütre oma lemmikjärve äärde jalutama. Tema magas.
Vihma hakkas tibama.
Päris järve äärde ei saanud, purdel olid inimesed.
Poeg näitas, kuidas ta grilli põhjale augu sisse tegi. Jah, see oligi juba päris katki,
aga tema andis viimase lihvi.
Tütreke murul.
(see üks ilus päev)
Nuikapsad.
Mingi aeg coopis olid nii ilusad ja head.
Ja hind oli ka mõistlik - 1,49 eurot /kg
Vahepeal ostsin neid Lidlst, aga siis maikuus läks Lidl hind 4,99 eur/kg peale ja minust jäid need poodi.
Vahel ikka jalutan ka.
Leidsin maikellukesed Elva metsadest.
Ja näed - maasikas õitseb ka.
Tütreke sai ka vahepeal taas kuu vanemaks.
Nagu pildilt näha, siis see kuupildi tegemine ei ole enam sugugi lihtne.
Samuti ei mahu enam väga hästi tekikesele.
Ilunumbreid vaatamas ei käinud - olime käinud 22.05 4,5 kuu visiidil.
Kasvab ikka. Eile just tahtsin tudukombet panna, siis ei läinudki selga. Ma ei tea, mis firma nr 68 see oli, aga jah.
Rõõmus, rõõsa. Rahulik. Leplik.
Ainult kõhukinnisus ja siis valusad puuksud on vaevanud. Olen andnud ka ühekordselt mikrolaxi, sest mis sa teed, kui lapsel nii valus ja ei söönud-maganud-olnud kuidagi. Edasi proovinud kuivatatud ploomide mahlaga (ta ei ole sellest eriti huvitatud olnud, et kui öeldi, et anna 1tl, siis ma ei tea, kui palju talle sellest üldse seedesüsteemi jõudis. Ta ei ole mingist lisast ka huvitatud (ja ei peagi olema). Ja Probiootikumi on ka saanud. Viimase vahetan nüüd Nõgeli vastu välja.
Kui teda ennast ei vaevaks, siis polekski midagi, rinnapiimal olevatel lastel võib kõht ka 1x nädalas läbi käia.
Aga teda vaevab. Ja nii järsku tuli ka.
Muidu ta (17.06) rullib ja möllab, keerab end ümber oma telje nii seljal kui kõhul, tagurdab kuidagi, vahepeal kuidagi tõmbab ka veidi edasi. Püüab end palju istuli tõmmata. Magab hästi, kui minul keset päeva mingeid käimisi ei ole.
Kärus meeldis. Kandekotis meeldib. Õues meeldib.
Venna ajab palju naerma.
Venna tahab palju ka sülle võtta.
Näputoiduga alustame 6k+ vanuses, kui on valmisolek.
Käisime Kesk-Eesti kandis ühe väikse poisi sünnipäeval.
Koht oli keset põlde ja tuul vääääga tugev.
Aga õhtupoolikul tuli korralik vihm ja siis ka tuul veidi vaibus.
Poja hüppas patuudil, sõitis väikese atvga, kaevandas ja möllas muidu.
Sinna sõites tegi ta 30minutit und. Nii et lõpuks läks päev pikale ja kodutee oli üsna raske.
Jõudis tütrele enne selga, kui väikseks jäi.
Samuti 68 suurus.
Mõtlesin, et mis see Draakon seal istub.
Aga puu otsas oli kaks kassi. Võõrast.
Nagu ikka.
Avastasin, et tomat õitseb.
Kurkidega on lood vähe nadid.
Ja siis ühel päeval leidsin aiast sellised elukad.
Mitte üks või kaks vaid rohkem.
Ma olin ikka päris õnnetu. Miks? Ja kust nad tulid.
Esimeste puhul ikka kahtlesin, et kas tõesti hispaanlased.
Studeerisin, uurisin pilte ja elukaid.
Hispaanlased, mis hispaanlased. Ilmad olid vihmased, niisked. Nii ma neid otsisin ja leidsin.
Vahepeal oli nüüd paar päikselist ilma, aga täna (17.06) taas vihmane ja leidsin taas 8. Nii maja eest kui tagant.
Oeh.
Ilmselt leiaks veelgi, olen käinud maja ümber ja aiamaal.
Sellise ilmaga teevad sääsed ka nii liiga, et no pikalt ei jaksa.
Aga selline hobi siis suveks.
Kanad ehk aitaks (kuigi väga palju neid ei tahaks neile anda, kui nad neid üldse sööks, sest et väga limased), aga antud hetkel sööks kanad ka kõik muu aiamaalt ära.
Ja nende eelmiste kõrval tunduvad need ju päris toredad.
13 ja reede saime sõbrannadega kokku.
Mina tahtsin koogi kaasa võtta, aga teadsin, et olen juba poole 11st kodust ära (kohtumine oli kella 16st).
Tegin siis koogi poti sisse ja pott mahtus täpselt külmkasti.
Koogiks oli kärsupea nagu sel aastal ikka.
Väga maitsev!
Üks päev käisid abikaaa kolleegid külas ja üks noor kutsu oli ka.
Poja oli vaimustuses.
Oleks tahtnud temaga kogu aeg möllata.
Samal õhtul. Poja ei teinud lõunaund ja oli omadega täitsa läbi.
Ise ta seda ei arvanud.
Tütreke siin pildil veel ei maga.
Küljel kaisus olles pojale ei meeldinud, ronis siis minu peale ja hetkega magas.
Madal seiklusrada.
17.06 kohvideit
Esimesest kohvideidist möödas 9 aastat, aasta siis oli 2006 ja kohaks Pika tänava
korter Tartus.
Eile käisime Olerexis, sest Circle suvemängus kohvi ei võitnud.
Üldiselt meile Olerexi kohv ka soodsam,
aga eile oli see soodus 1 sent.
Ma olin hämmingus.
Üks deidi pilt autos ka.
Terve perega :)
Edasi suundusime korraks K-rautasse
Ja sis läks poja juuksurisse.
Ta oli selle üle nii elevil!
Juuksuril käib tooli peale veel eraldi tool, et laps istuks piisavalt kõrgel.
Ja poja sai endale suvesoengu.
Vahepeal oli tal natuke kõdi ka, aga sai kenasti lõigatud.
Kõik rõõmsad.
Natsa udune jäi, aga juukseid on nüüd palju vähem.
Tal ka üsna tihe karv.
Ei teagi kas emmest või issist.
27.06
Sellised püünised.
Kuskil fb grupis jäi silma soovitus hispaanlasi banaanikorte või arbuusikoortega püüda.
Viimast mul veel kodus pole, aga kui ostame, siis proovin järgi.
Banaaniga toimib hästi. Nii saab kõige paremini need pisikesed ka kätte, keda rohul ei tuvasta.
Kui suuremad rohul edasi liiguvad, siis näeb.
Lapsed magavad, käisin just õues. Vihma tibab (jälle), panin garaaži kinni ja vaatasin, et kanad oleks kuudis.
Ning käisin ka hispaanlaste tiirul - see tähendab, et vaatan banaanikoored üle, samuti hoian pilgu üsna maas, kas keegi kuskil liigub. Maja taga on kahe põõsa juures mul ka üks lauajupp maas - selle külge haagivad nad end ka.
Leidsin paar pirakad ja vist viis päris pisikest.
Päev enne võidupüha käisime sõprade juures jaanipäeval.
Ilm oli ilus, üsna tuuline, aga tuul viis sääsed ära.
Sõbrants naeris, et näe, kahe lapsega, aga ikka jõuad esimesena ja ei hiline.
No kell 17 ei jõudnud, jõudsime 17.05, sest tegime ka poepeatuse.
Jutustada ma palju ei jõudnud, sest lastel oli vaja silm peal hoida. Poja tahtis pigem olla liivakastis ja maja õuel kui et sauna juures.
Kuigi tiik tõmbas teda ka.
Ja pärast jaanipäeva läksime Tallinna Loomaaeda.
Jälgisime ilma, sest täissaujga ei oleks see eriti tore. Ja kui oleme 2,5h sõitnud, siis võiks plaanist asja saada.
Tütreke ärkas hommikul 05:09, püüdsin teda uuesti magama saada, aga lõpuks läksime elutuppa.
Poja oli alles kella 22 aeg magama saanud. Tahtsin, et ta saaks puhata. Kuigi minu esialgne plaan oli juba pool 8 Tallinna poole liikuda. Lihtsalt selle arvestusega, et poeg ei oleks liiga kaua üleval olnud ja jõuaks seal käia. Jäligisin siis erinevaid ilmateateid ja kõik justkui ütles, et kella 10 aeg võiks Tallinnas täitsa okei olla.
07:25 ärkas poeg, abikaasa ka siis ja tütreke ka (olin ta enne 7 magama saanud). Tegime kiired hommikused toimetused ja kaheksa paiku olimegi autos. Praktiliselt terve tee sadas vihma, kohati ka päris tugevalt. Aga pealinna jõudes oli asfalt kuiv.
Me parkisime läänevärava juurde, nii chat gpt soovitas. Ja hakkasime kuskilt pihta.
Kodutööd eriti ei teinud. Ja päris igale poole ei jõudnudki, sest optimaalset teed ei olegi - osasid kohtasid tuleb ikka 2 korda käia. Poeg oli vahepeal süles ka, sest eks ta ikka väsis ära. Aga väga vapper oli.
Tütreke ärkas loomaaia juures üles, vaatas ca 2h loomakesi, tegi 30minutit und ja vaatas loomi edasi.
Temaga sai korra tehtud restoranipeatus... aga eale kohaselt ta rohkem ei söönudki. Kodus eelistab ta voodis pikali süüa, mina eelistan ka. Ja siis istuli on raskem. Lisaks kõik uus ja huvitav. Autos ta ka eriti söömisest ei hooli, pikutamisvõimalust väga pole, sest turvahäll, turvatool ja pagassis on vankrid.
Väike amps.
Poeg oli juba üsna väsinud, aga vaatasime veel natuke ringi.
Kaamlite juurde me näiteks ei jõudnud, liikusime teist kaudu.
.jpg)
Jääkaru oli äge.
Hiljem poeg rääkis, et loomaaias oli väga lõbus.
Ta kasutab seda väljendit päris palju.
Autos jäi ta üsna ruttu magama (hommikune sõit ei olnud talle ka niii lihtne, sest eks see 2,5h on ikka pikk aeg üheskohas istumiseks). Tagasiteel jäi ca tunniks magama. Tütrele proovisin mitu korda süüa anda, aga ta ei söönud. Lõpuks magas temagi. Kodus sõi kõhu täis.
Leidsin eile esimesed peaaegu punased maasikad. Sõime ära.
Poeg leidis täna ka polpunaseid ja sõi kõik ära.
Sest et #laps
Täna tegin leiba ka. Suvel teen seda veidi harvem.
Aga väga maitsev.
Üks kord jalutades nägin lepatriinut.
Kui metsmaasikaid leian, siis need viin ka pojale.
Poeg tahtis minu jalga joonistada.
Ma iga paari kuu tagant joonistan tema jalga. Vahel ka tihedamalt, sest nüüd talle meeldib see ja ta ise küsib.
Siis saab jalga mõõta - laiust ja pikkust - ja ehk leiab ka jalanõud, mis sobivad. Jalg on ikka lai ja kõrge.
Täna vaatas keldrist vastu selline vaatepilt.
Vesiii...
Alles nagu pumpasime.
Ca 2 kuud terve talv?
Ja seda vett oli seal palju.
Eks siis homme jälle.
28.06
Eile veel arvasin, et tütreke jätab roomamise päris vahele, aga täna otsustas roomama hakkata. Nii äge on seda arengut ikka vaadata. Ju nägi, et roomamisega saab vähe kiiremini edasi kui hüppamisega (pepu püsti ja siis veidi hoogu) või rullimisega. Aga päris palju on ka käputamise asendit, et ju seegi kaugel pole. Sel kuul ei ole ta mind ööunedega nii hästi hellitanud, kui eelmistel. Vahepeal siin jah arenguhüpe, kui ta keset ööd käputamist harjutas ja voodis ringi trallis. Aga enne seda hakkas teda vaevama kõhukinnisus, see juba kuu alguses. Sai ka natuke abi kasutatud. Üks vahe oli 7p! Ja see tegi talle ikka liiga. Pärast seda läks natuke paremaks. Ja igapäevast kakamist ei ole enam olnud. Üks öö, kui ta 2,5h käputamist harjutas, siis kakas ka! Viimati oli öine kaka olnud äkki veebruaris? Probootikumi vahetasin Nõgeli oma vastu välja.
01.07
Enda tervis... jalavalu ja puusavalu on päeviti erinev. On päris normaalseid päevi ja siis raskeid päevi. Valusad ja rasked ikka siis, kui voodisse puhkama lähen. Vahepeal vahetasin taldasid, natuke harjusin ka, aga tegid asja hullemaks. Eile just füsio vaatas, aga parem jalg jätkuvalt lühem. Miks need lihased seal jätkuvalt nii pinges on... ei tea. Teise asjaga ootan juulis eriarsti aega, mis läbi e-konsultatsiooni mulle pandi. Teeb vast lisauuringuid. Mõnel päeval tunnen, et olen täiesti turses. Käekell soonib, sokirandid on suuremad (ostsin endale meestesokid, palju mugavamad, minu jaoks keeruline, kui naiste sokivahemik on 39-42. Minul ju lai jalg ka ja siis on tegelikult kitsas.) Nägu on ühtlaselt punetav nagu ikka. Pärast füüsilist pingutust, sauna olen nagu tomat, päike teeb ka väga kergesti liiga (kreemid mul muidugi päikesekaitsega). Naistefüsio juures käisin ka. Diastaas on veidi vähenenud, aga pole päris nii nagu võiks olla. Samas eks see ülekaal ja just suur kõht võivad ka rohkem laiali tõmmata. Nabast kõrgemal on parem seis, kui all. Tegime edasise plaani kus ja mis harjutusi teha. Suveks ma suuri eesmärke ei sea. Kehakaal on vist pigem stabiilne olnud.
Aias on mul tõesti miinimum. Osad tomatid on juba rohelised. Ja samal ajal pole kurgiaime, mis õitseks... Kurgid, mis mitu nädalat tagasi peenrakasti panin, ei ole kuskile poole liikunud. Arbuus on pigem välja läinud (sõps andis). Päevalillede seemne maha panekuni pole ma jõudnud. Kõik kartul ei tulnud ka üles. Peenrakastis olev salat on selline kidur. Praegu meenub, et till ei tulnud ka uuesti üles.. (mais oli kasvuhoones eks, aga seda panin siis sügavkülma). Sel aastal siis niimoodi.
Möödunud nädalavahetusel käis õde perega nii. Abikaasa oli mitu päeva ära. Ilm oli kahjuks halb - külm ja vihmane. Lapsed olid küll veidi õues, aga mitte eriti. Tütrekest ka sellise ilmaga kuskile õue murule ei pannud. Õemees niitis muru. Õde sidus tomatid üles ja aitas mulda veel laiali vedada, mis alles oli. Tahaks ikka selle lillepeenra ka üleskaevata ja väiksemaks teha, aga hetkel tundub see minu jaoks väääga suur amps. Ämm üks päev veidi rohis seda, võttis suured ohakad* ära (* tegelt ei ole ilmselt ohakas, aga kõrval olev põld on seda täis).
Eile leidsin ühe tikripõõsa alt 9 hispaanlast. Banaanikoor oli väga hea peibutis. Täna juba juuli, aga käisin poja tamme rohimas ja seal all ka üks põõnas... Ohjah.
Teate seda tunnet, kui midagi väga ootad... ootused on nii kõrged ja siis pettud? Vot selle aasta suvega on minul küll nii. Kevadet ootasin ka väga, aga ei tulnud ka seda kuumalainet (va aprillis see üks ilus päev). Kujutasin ette, kuidas saab õuele teki panna ja lastega õues möllata. No tütreke on mõned korrad tekile saanud. Vahepeal päike justkui lubab seda, aga see tuul... ja siis tahavad kõik asjad minema lennata. Tahaks nendega ka randa saada, vette möllama. Hommikuti nii õue astuda, et kohe on soe õhk. Sääski ka ei taha.
Pisike.
Pisike magab. Kõikjal.
Pääsud on juba suured.
Poja käis ise maasikaid otsimas, teele jäid ka sõstrapõõsad ja
tuppa tulles ütles, et tõi mulle ka ühe marja. Armas.
Maasikatega on ka nii, et ta otsib kõik sellised üles, kus on natukenegi punast, ja sööb ära.
Maasikatega on sel aastal natukene kehvad lood. Mina siin veidi muretsesin, et kuidas küll saa isekorjamisele minna, kui marjad nii hilja valmivad... aga hetkel pole üldse kuulda, et sellist isekorjamist üldse tuleb. Ja kui tuleb, siis mis hinnaga? Praegune maasikahind on selline, et mina seda osta ei jaksa. Ja kui olen isekorjamisle käinud, siis heal aastal ikka ca 40kg korjanud, mida siis söönud, sügavkülma pannud, moosi teinud...
Sõrmust ei saa ma aastaid enam sõrmest ära. Siiski mõtlen, et peaks laskma selle natukene suuremaks teha... selleks on kulda juurde vaja?
Ja nüüd meenus, et üks ristimislusikas tuleb mul ka leida... Minust saab ristiema :)
Juuli algab poja sünnipäeva lainel...
Täna 3a tagasi läksin telkima magama, und eriti ei tulnud ja öösel kell 2 oli see läinud... Ca 39,5h hiljem sündis poeg.
