VIII nädal

17.02

Kuhu see veebruar nõnda tõttab?

Soojendav päike on niiiii mõnus. Kui väljas käisime, siis oli umbes -10 C, aga päikese käes oli hea soe. Ja isegi tuba soojendab juba. Ma ei olegi veel ahju tuld teinud. Terve maja on mõnusalt soe (eile oli magamistoas ka tuli). Pliidi alla tegin alles nüüd (pärast kella 15) tule. 

Hommikul oli -21 C. 

Täna on vastlapäev. Ma tean, et see on liikuv püha. Millegi pärast arvasin, et sel aastal on see ka märtsi alguses (eelmine aasta oli vist?). Kui jaanuari alguses vastlakuklid müüki tulid, siis mõtlesin, et miks 2 kuud varem? Aga näedsa, oli vaid 1,5kuud varem. 

Preili üritas Draakonile järgi joosta.

Täna tegime väikese keldusõidu ka. 

Ilus ju

Hommikune päike

Eile tegin süüteroose ja selline süda vaatas vastu.

Draakon, kus käisid?

Tuludeklaratsiooni esitasin ära. Täna ei olnud mingit tunglemist. Laste omad tegin ka ära (sest neil on kasvukontod). Ise võtsin möödunud aasta oma ette ja vaatasin selle järgi, et erad klapiks, sest ma ei ole  investeerimiskontodele mitte ühtegi sisse- ega väljamakset teinud. Koolituskuludelt ja annetustelt saab natuke tagasi.

18.02

Käisime eile õhtul terve perega ka kelgumäel. Sel korral sai valituks Elvas Verevi ääres, sest hiljem oli vaja veel poodi minna ja polnud mõtet sõita kuskile, kus poodi pole. Poest otsisime vastlakukleid. Esimeses poes ei nakanud, aga järgmisest läks juba paremini. Selleks ajaks oli kella ka juba pool 7. 

Kelgutama jõudsime päikeseloojangu saatel. Poja oli tuubiga, tütart vedasin ise ringi. Kaks ehmatust oli ka. Kui tuub rajalt kõrvale kaldus ja vastu pinki sõitis ning paiskas poja välja. Õnneks lumele mitte pingi vastu. Ja hoog polnud suur. Ja teine kui poja nõudis, et saaks hüpekate juurest ka minna. Tundsin, et see pole hea mõte... Enne suurt hüpekat oli väiksemaid ka ja noh.. tuubis ta ei püsinud ja sai haiget. Mul hea meel, et ta suure hüppeni ei jõudnud, sest sealt oleks seda haiget saamist tunduvalt rohkem olnud... Päris hirmutav oli. Aga vahel nii õpibki. Eks kui korralikult kinni hoida, siis püsiks tuubis, aga seda tuleb veel õppida. Poja muidu oli tuubitamisega väga rahul ja oli ikka jaksu üles ka minna. Kodus sõi natuke kuklit ka. Lasteaias oli ka kelgutamine. Ja hernesupp ja kukkel. Kodus sai ka veel hernesuppi. 

Täna on mul hambarsti aeg. Tütre viin sõbranna juurde. Sõidu püüan nii teha, et ta saaks autos magada, sest tegelikult on minu aeg selline, et ta magaks... aga jah. Kui sellise aja panin, siis olid plaanid natukene teised. 

19.02

Eile hambarstil läks... hästi? Üks tagumine hammas oli poolik - surnud hammas, korduvalt lagunenud ja pidevalt jäi toitu kinni. Arvan, et juureravi sai see aastal 2007 Rakveres. Täidis sai eemaldatud. Ja selgus, et hamba põhjas on mõra. See võib olla ka põhjus, miks see on korduvalt lagunenud. Sai siiski täidise ja ülesehitatud. Aga kui hakkab valutama või miskit taas ära tuleb, siis on aeg see väljatõmmata ja hambaimplantaat panna. 

Tütreke oli sõbranna ja minu ristitütrega. Suurem osa ajast läks hästi, aga ühel hetkel oli hakanud emmet otsima ja nutt ei vaibunudki. Ma lehvitasin ja ütlesin küll, et lähen (ma ei lähe kunagi hiilides ära, laps peab teadma ja nägema, et vanem lahkub). Hambaarstil läks ka natukene kauem ehk toolilt sain püsti 17.15. Koduteel jäi ta taas autos magama. Arvasin, et ööuni tuleb siis eriti hiline, aga õhtu oli pigem väsimusest viril ja magama jäi veidi pärast üheksat. 

Täna käisime kolleegide sünnipäeval ja sain poja voodriga vihmakombe ja uue aasta kindad kätte. Ja fotoraamatu saime ka! Pojal oli/on hea Kuling kombe, mõnus soe, aga vihma- ja lörtsikindel. Käis sellega üsna pikalt. Aga oli teine juba päris läbi, me polnud ka esimesed kasutajad. Ja olen järelturult ikka vaadanud. Nii Yaga, Fb kui Vinted. Väga heas korras hinnad olid juba ca 30 eurot. Ja siis nägin Lilz Kids lehel infot, et uued on 42 eurot. Sinna hinnavahe tundus juba nii väike, et võtsin uue. Seda peaks saama pikalt kanda, sest on kaks suurust. Ja talvekinnastele oli ka soodukas ja võtsin siis need ka juba. Reima kindad on olnud soojad ja püsivad käes, et said need. Need võiksid mitu hooaega sobida ja vastu pidada. 

Ja fotoraamat on ilus. :) Jäin juba mõtlema, et äkki peaks poja esimese eluaasta ka fotoraamatusse kolima... Siis kui selleks aega on. 

Sõbrannaga panime märtsi uue võimaliku kuupäeva kirja. Tööle ta läheb, aga osakoormusega ja pika päevaga, et nädalas on ka vabu päevi. 

Pojale sai hambarstiaeg. Alguses arvasin, et jääme temaga Elvasse käima, kuigi meie arst sealt ära läks. Aga kuna tal Tartus on paremad kellaajad, siis lähme ikka Tartusse tuttava näo juurde. Saab lasteaias ära tududa ja siis jõuab veel minna. 

Sõbranna tehtud heegeldatud loomakesed. Muna on pildilt puudu.

Hiireke ja kaisulapp-jänes on tütre omad, zebra, kutsu ja kana on poja omad. 

Nii ilusad ja armsad asjad. 

Pojal on üks heegeldatud kiisu ka, kes hetkel käib lasteaias kaisukaks (selle kinkisid mu kolleegid talle). Ja Tütrel on üks heegeldatud jänes ka veel, millega mini-sünna pilte tegime (selle kinkisid ka minu kolleegid, aga teise töökoha omad). 

20.02

19.02 poja tahtis piparkooke teha

Kas suurem osa inimesi tahab, et nende riided lõhnad tugevalt? Mina ei taha. Absoluutselt ei taha. Ma ütleks, et ma lausa ei kannata neid pulbreid ja geele, mis pesudele mingi lõhna jätab, rääkimata veel loputusvahendid. Ma ise kasutan väga palju seda pesugeeli, mis ma ise teen. Minu meelest jäävad riided lihtsalt värsked. Eriti muidugi kui saavad õues kuivada või värsket õhku. Loputusvahendid on minu jaoks täesti ei. Kui tahta veel värskust lisada, siis piisab, kui lisada äädikat loputusvahendi asemel. Plekkide jaoks olen proovinud erinevaid asju. Ja kuigi mu lemmik on sapiseep ja plekieemaldaja sapiga, siis viimasel ajal on rohkem kasutuses olnud Friendly Organic plekieemaldaja. Ostan seda Heverenist ja üldiselt vaid e-esmapäeva ajal. Täidan seda suuremast pudelist. Lisaks olen katsetanud ka teisi sealt. Töötavad küll. Minu jaoks miinuspooled on see, et pihustatavaga läheb osa sellest kaduma, paiskub õhku. Pluss on see, et ma ei pea seda kuidagi välja loputama, vaid saangi masinasse panna. Kuigi kirjas on, et las toimib 5minutit, siis tegelikult võib see ära kuivada ja ei juhtu midagi. Sapiseegi kohta sama öelda ei saa. Sellega tuleb tegeleda. Ja seetõttu see viimasel ajal palju vähem kasutuses ongi. Küll aga see Friendly ja mõned teised, jätavad minu jaoks pesule ka spetsiifilise lõhna. Eriti just, kui kasutan õrnemat programmi. See lõhn jääb mind küll häirima. Kui ma enda tehtud pesugeeli ei kasuta, siis on mul valikus Villemist tellitud pesulehed. Ikka lõhnata versioon ja olen tellinud suure pakiga ehk kuni 120 pesukorda. Mul küll nii palju välja ei vea, sest vesi on kare. Seal on ka beebide riietele mõeldud, valgele pesule, mustale jne. Ostsin hiljuti pojale Vintedest t-särke. Nagu ka möödunud talvel, siis üsna järsku on talle eelmine suurus väike ja keset talve ei leia nii hea hinnaga t-särke. Kuna neid ikka kulub, siis võiks hind ka mõistlik olla. Vaatasin ja leidsin siis teiselt ringilt. Nagu ikka pesin läbi ka, aga endiselt oli mingi pesuvahendi lõhn nii tugev, et viisin need õue tuulduma. Ja siis ehk uuesti läbipesta. aga muidu oli hea leid. Oli 11 särki ja 10 oli okei ehk 1 oli vist sinsay 116 suurus, mis oli väiksem kui teised 110 suurused. Püksid pean ka tal välja vahetama. Osad olengi juba ära võtnud, sest vaatasin, et lühikesed või väga plekilised. Ehk rasvaplekid, mida ei ole masinasse panemise ajal märganud, ja nüüd ei tule enam maha. Hetkel tal see periood, et käed, sõrmed pühib kogu aeg pükstesse puhtaks. Oeh. 

Vinted üllatab sellega ka, kuidas inimesed hindavad asja seisukorda. Et heas korras kombe, ainult et mõned augud on ka. Eee.... heas korras? Pane siis näiteks rahuldav ja lase hind veel allapoole. Usun, et kõigele võib kuskil ostja olla, aga mõned sellised kuulutused tekitavad mul küll küsimustikku. Villaste ja meriinokate puhul mind väiksed augud ei häiri. Aga kombed, millest tahaks vee-ja tuulekindlust ja et soe oleks. No ei. Ma never ei paneks, et asi on siis heas korras. 

23.02

Võtmed! Need, mis olid üle nelja kuu kadunud.

Neid võtmeid olin enda meelest igalt poolt otsinud. Hakkasin juba kahtlema, et äkki kaotasin need ikkagi kuskil mujal. Või äkki keegi viskas prügikasti. Aga meenutasin, et need kadusid enne kui tütreke kõndima hakkas, enne kui ta valamukapi ust avama hakkas. Et äkki ikka ei olnud prügikastis. 

Aga nädalavahetusel mõtlesin, et lõpuks tuleb külmkapp korralikult ära puhastada ehk tahtsin kõik klaasid ja sahtlid välja võtta. Minu jaoks on ebamugav pesta, puhastada, kui ei võta neid välja, aga paraku olen seda viimasel ajal (2a?) nii teinud, sest külmkapp on seina vastas ja see tuleb sealt välja tõmmata, et saaks ukse niimoodi lahti, et klaasid mahuks välja. Abikaasa tõmbas selle välja. Külmkapi alt ja vahelt tuli ka huvitavaid ja kadunud asju välja. Aga kui abikaasa käe alla jala juurde pani, siis voilaa, seal need võtmed olidki. Ma olin taskulambiga sinna vaadanud.. seina ja kapi vahele, külmkapi alla.. mina neid võtmeid ei näinud. Leidsin võtmed, sai külmkapp korda. 

Ja ühe kadunud kingaviksi leidsin ka! oli tõesti laste käeulatusest väljaspool. 

Nädalavahetus oli tavapäraselt kodune. Minu lemmik. Aga ka väsimuse tõttu. Mul natuke oli mõte, et äkki saab kuskile saare minna, kui jääteed on avatud. Ma nimelt olen käinud Muhul, Saaremaal, Vormsil.. ja Kuradisaaarel. Aga laupäeval pandi jääteed juba kinni. 

Ilm oli mõnusalt pehme.

Eile küll tuiskas päris korralikult, aga tuul oli teiseltpoolt ja tee polnud hullu. Õhtul käis traktor. 

Laupäeval tegime sauna ka. Vesi ei sulanudki lahti. Tegin eile uuesti tule ja siis pärastlõunal tuli vesi ka. Sai kuumaveepaagi jälle täis panna. 

Kanakuut sai puhtaks! Selle üle mul on väga hea meel. Aga nad lõhkusid (jälle) soojalambi ära. 

Kanadel on uueks takaveks väga uut kuuti vaja. Ma teann, et meil ei ole ressurssi seda 0st ehitada. Kui leiaks midagi, mida kohandada, siis oleks küll super.. mõni suurem mängumaja, mis lauta mahub vms. 

Tütreke tahab aidata süüa teha.

Kas Draakoni leiate?

Pilti tehes ma ei teadnudki, et ta seal niimoodi istus.

VII nädal

 

10.02

Nädala teine päev. Tütreke teeb just teist und - see ei tulnud lihtsalt, aga lõpuks jäi. Kui ärkab, siis lähme pojale järgi. Eile tuli teine uni autos, aga oligi vaja korra Tartus käia. Kodutee oli niiiii ilus! Päikeseloojang oli lihtsalt i m e l i n e. Vahepealmaanteel sõites oli suur päikesekera täpselt otse teel. Ja kui päike oli ka kadunud, siis olid ilusad pilved. 

Eile tuli sõbrannadega jutuks unistused. Täna jätkasime selle teemaga. Üks sõbranna ütles, et tema suured unistused on täitunud ja ta ei oskagi enam unistada. Ja siis mõtteid vahetades saime aru, kui erinevalt me unistamisse suhtumine. Ja mis vahe on unistamisel ja eesmärgil? Minul on jätkuvalt palju suuri ja väikeseid unistusi. Väikesed unistused on ka nii ägedad! No näiteks ma unistan, et suvel saaks oma koduaja maasikaid nii, et jagub nii söömiseks kui sissetegemiseks (ja kui ma isekorjamistel käin, siis ma korjan neid maasikaid ju ikka palju..). Selle seoses tuli mulle meelde, et viimasest unistuste nimekirjast (või tahvlist) on VÄGA palju aega möödas. Tahan seda teha. Need suured ja väikesed unistused kirja panna. 

Täna alustasin tütre fotoraamatuga. Täpselt nii palju, et suurem osa pilte laadisin arvutisse. Nüüd pean need ära nummerdama, et oleks lihtsam lisada. Ideaalis võiks selle enne nädalavahetust jõuda ära teha, sest leidsin sooduskoodi. Aga kui ei jõua, siis küll neid sooduskoode veel tuleb. Kui arvutihiire üles leiaksin, siis oleksin ka natukene kiirem. 

Tegime täna sõbrannaga plaani, et lähme Millaga neile külla. Mingil moel on see plaan juba üle poole aasta olnud, aga nad jõudsid oma majja kolimiseni möödunud aasta novembris (mitte jaanipäevaks nagu oli plaan). Ja kohe varsti on sõbranna juba tagasi tööle minemas. Et viimane aeg plaan käiku lasta. Suurem plaan selles mõttes, et see on ikkagi Eesti teises otsas ja plaan on ööseks jääda. Kindlasti oleks ka pojal vahva, aga praegu on ikkagi mõte, et lähen Millaga. Ja poja saab issiga kahekesi aega. Nii saan mina ka natukene puhata. Nüüd on oluline, et lapsed terved püsiks. 

Millal endiselt nina jookseb. Möödunud nädalal oli paar päeva, kui oli okei, aga .... nagu üks lõputu tatine nina. Perearstikeskusesse satun, siis mainin. Äkki peaks adenoidi minema näitama? 

Vinted on kummaline koht, kui soovid lisada lasteriideid/beebiriideid. Beebidel polegi pükste kategooriat. Laste üleriietes on talveriided ja vihmariided. Kui pole päris vihmariie, siis kõik talveriiete alla (ehk kevad-sügis ka). Jopede kategoorias on küll lai valik, mis tüüpi jopega tegemist on. Mingeid imelikke asju oli veel. Põhimõtteliselt on ikkagi oluline, et kirjelduses mainid mingeid märksõnu, mida äkki kasutatakse ja siis leitakse toode. Ja siis on neid kasutajaid, kes müüvad mingit suvalist, asja, aga lõppu panevad # ja kõik tuntuvad firmad. 

13.02

Kiisudele väga meeldib see akna küljes olev pikutuskoht.

Draakon vaatas õues olevat punast kassi ja triibikut, kes istus kanaaia otsas.

Ja ongi reede. Abikaasal juba koolipäev läbi ja sõidab Tartu poole. Hetkel on lootust, et saab ise pojale järgi minna. Kodust tuleb küll läbi tulla, sest turvatooli pole autos, aga ikkagi väga tore. Viimased päevad on pojal issi igatsus eriti suur olnud ja see väljendub käitumises. Lasteaiastki pole tahtnud koju tulla (emme tuleb järgi, valel ajal tuleb järgi, aga põhimure, et miks issi ei ole). Üks õhtupoolik nuttis üsna kaua õpetaja süles. Lõpuks rahunes ja saime koju ka. Kolmapäeva õhtul oli esimene õhtu, kui ta oli nõus elutuppa jääma sel ajal, kui mina Millat magama aitan. Ööunne minekud kuidagi ei kattunud. Lõpuks tuli ta magamistuppa, aga õnneks siis juba õeke magas. Ja me saime 30min 1:1 aega ka elutoas. Sain talle lugeda. Magama minek hiljem küll ei sujunud... ja see tekitas minus üsna suure trotsi, sest oli üle pika aja esimene õhtu, kui tundsin, et jaksan veidi kauem üleval olla. Magama jäi ta kunagi pärast veerand 11 õhtul. Ja mina niisamuti. Aga hommikul ärkas rõõmsalt ja teatas, et tal oli väga hea uni. Õnneks oleme üldiselt ärganud 7 lähedal. Esmaspäeva hommikul ärkas poja ju pool 6. Ma ei olnud selleks valmis. 

Täna käisin kassidega kontrollis ja vaktsineerimas. Tütre viisin enne sõbranna poole. Mul pole kunagi vist kiisud nii rahulikud olnud. Autosõidul oli küll laulu, aga kliinikus olid nad väga tasakesi. Mõlemal on hambakivi, aga hetkel veel ei puhasta, vaatame aasta pärast. Seetähenda, et peaks eraldi raha kõrvale panema, et see aasta pärast mingi suure üllatusena ei tule. Ma ei kujuta ka ette, kui palju see maksab. Keegi teab? Narkoosiga protseduur ju. Kaalud olid neil enam-vähem samad. Pisike 3,77kg. Ja Draakon äkki 4,3kg. Pisikesel on vasakul silmal puupilli all üks pruun ala, pisike, selline 1mm. Arst küsis, kui kaua on olnud, ma ei teadnud... keegi pole varem maininud ja ise pole nii vaadanud. Tuleb jälgida. Kas see muutub, kas teda hakkab silmas miski häirima. Sest  tegemist võib olla ka silmamelanoomiga ja siis tuleks silm eemaldada. Otsisin siis täna pilte, millel tema silmi näha oleks. 2023 lõpus oli tal ka see kindlasti. Piltidel tundus heledam ja väiksem, aga samas on telefonid ja pildistamise olukorrad ka erinevad. Jälgime. 

Täna ulub õues tuul. Koju tulles oli näha, et varsti tuiskab tee kinni. Lumesadu pole meieni veel jõudnud. Homme tahaks lõunaks sõbranna juurde jõuda. Eks näis. Hetkel on toas mõnus koogilõhn. Mõtlesin kräsupead teha. Kaks väikest. Käisin coopis hapukoort ostmas ja esialgu oli mõte ka kirsikompotti osta, aga see hind oli minu jaoks nii jahmatav, et ma ei ostnud. Alles ma ostsin kirsikompotti vähem kui 3 euro eest, kuidas see hind nüüd 7 eurot on?

15.02

Homme ongi jälle esmaspäev. Kuidas juba pool veebruari läbi on?

Mul ei ole üldse tunnet, et oleks esmaspäev. Kahjuks juthus nii, et sõbranna peres on okseviirus ja homme me kuskile ei sõida. Loodan, et leiame uue aja. Ma olin nii elevil. 

Tänane öö oli raske. Ei teagi, kas sellest, et üks oli issi kodus, aga eile pidi tööle minema ja lastel olid emotsioonid sassis? Sest mõlemad olid rahutud. Poja oli keset ööd üle tunni üleval. Milla oli nii palju rinna otsas, et rinnad olid valusad ja hommikuks mingi ummistunud koht. Minul valutas see pisike liiges ja rannes nii hullult, et kui vahepeal lapsed magasid, siis ise ikka ei saanud magada. Asendit ei olnud ka valida. Mulle väga meeldib, et lapsed kaisus magavad. Ja mahume ära ka kenasti. Aga üldselt see kaisus magamine ei tähenda, et keegi terve öö mu küljes kinni on. Et jäävad magavad kaisus ja vahepeal öösel soovivad kaissu, aga muidu ikka iga üks veidi omaette. Ja siis on need ööd, kui mõlemal küljel keegi nii ligi, et ise ei saa pöörata ega miskit teha. Ärkasin üsna väsinuna ja mõtlesin, kas magasin ka üldse? 

Laupäeval oli sõbrapäev ja kohtusime tüdrukutega üle pika aja. Kahjuks oli üks meist haigestunud. 

Ma natuke itsitasin seda, et pakkusin välja kella 12 paiku, et siis saan tütre une ajal sõita. 

Ja eelmine päevgi veel kirjutasin üle, et umbes 12, aga eks ma ise sõidan vastavalt tütre unele.

Käisin veel poest läbi, kui ta autos magas.

Ja siis sõbranna juurde jõudes näitab autokell 12.00

Täpsus või mis asi.

Ja ikka kõige kaugemalt ja kõige varem.

Mulle tegelikult väga meeldib täpsus

(aga väikeste lastega ja beebidega tuleb ootamatusi).

Sõbranna juures sai Milla üle pika aja kiikuda.

Ja lõpuks hakkas uni ka peale tulema.

Abikaasa jõudis hommikul koju, aga läks magama, sest öövalve tähendab, et öösel ei maga ja eile päeval ka ei maganud. Niisiis oli pea terve päev mul ikkagi lastega üksi toimetamist. Aga jõudsime isegi õue. Hommikul oli meil -27 C ehk pääääris krõbe. Aga päeva peale läks mõnusaks. Lausa soe tundus. Ja tuult ka ei olnud. Temperatuur oli mingi -8 C. Kui üks kuur sai juba lahti tehtud, siis mõtlesin, et viiks sauna ka puid. Reedel said kõik otsa. Vesi ei jõudnud lahti sulada. Ühe täie viisin kelguga. Siis võtsin saunast suure koti ja ladusin selle ka täis. Poja otsstas, et viib ise, aga mitte mööda teerada vaid lund... No jõudis teiselepoole maja, siis väsis ära. Ja ise käputas mööda lund saunani. Ja mina läksin kelgule järgi.

Reedel, 13.02, meil ikka niimoodi tuiskas. Kui õhtul kanu kinni panin, siis korra mõtlesin, et piilun meie teed ka, aga kui pea kõrvalhoone tagant välja pistsin, siis lõi selline jäine tuul vastu nägu, et läksin hoopis tuppa. Hommikul tuli traktor juba kella 8 ajal ja lükkas tee lahti. Väga laialt (ja eks nii, et tuisk jääks võimalusel pidama). Aga autoga peab vaatama, et püsiks teel, mitte ei sõidaks põllule. Nii tore, et traktor kohe hommikul tuli, muidu poleks sõbrannadega kohtunud. Mulle tundub, et sel aastal on uus lükkaja või on uued marsruudid, sest meie juurde jõutakse palju varem. Või lükkaja teab, et meil ikka jama majas traktorita? Ei tea. Aga olin tänulik.

Tütrel on nüüd see faas, et kõik raamatud riiulist alla. Pojal tuli see faas varem. Aga siis oli muid mänguasju vähem. Ja väikeste pinkide peal ronib. Aga soovib abi, et sealt alla astuda, siis teeb kisa. 

Sain täna tütre fotoraamatu valmis! Alguses mõtlesin, et teen esimese eluaasta. Aga siis tegin ikka eilse päevani. Ehk esimessed 13,5 kuud. Sooduskoodiga sain -35% ja lehekülgi tuli mingi 88? Fotosid muidugi sättisin, aga niimoodi vabalt. Ei ajanud ühesugust joondust taga jms. Tekste ka ei lisanud. Kui seda teeks, siis oleks eriti hea ülevaade... aga ma ei tea, kust ma selle aja võtaksin. Kaanele sai tema nimi. Ja tausta tegin õrna roosa. Vaatasin, et pojal oli helesinine. Et olgu siis nii. Pojal oli esimesest eluaastast album ja siis järgmisest kahest aastast fotoraamat. Ei teagi, kuidas jätkata. Lihtsam on teha aasta kaupa. Läheb vähe kiiremini. Ja ei pea ju mingid paksud fotoraamatud olema. Lihtsalt mälestused. Tellisin taas zoombook.ee ja sooduskoode vaatan instagramist. 

Reedel käisin röntgenis ka. Pilt on korras. Et mis asi seal liigeses siis valutab? Miks? Miks see ranne valutab? Ülekoormus? Järgmine liiges, mis valutab?

Palju küsimusi, aga vastuseid veel pole. 

Eile alustasin uut raamatut. Üle nädala oli lugemisest vahe. Ma tean küll, et see täidab mu tassi...

Kell on kolm minutit kümme läbi. Olen juba mitu korda laste juures käinud. Aeg ise ka voodisse minna.

VI nädal

 

04.02

Kesknädal. Eile tegin tütre esimese une ajal joogat. Õige mõte oli, sest teist und kodus ei tulnudki. Lõpuks läksime korra autoga sõitma (ja vennale/pojale järgi) ja jäi siis magama. Käisime loomakliinikus (Paarisjalga Elvas), et kassidele ussirohud osta ja vaktsineerisajad panna. Kliinikul on uued remonditud ruumid, palju ruumi. Milla jooksis kohe treppi avastama. Kuigi ma mõtlesin alguses, et panen eraldi ajad, siis panin ikkagi ühe aja. Võtsin kõne sõbrannale, et kas ta saab teist puuri laenata (Pisike meil tavaliselt Abikaasa seljakotis, aga kott ju Abikaasaga pealinnas) ja kas saan tütre tema juurde jätta ja kassidega käin ise ära. Plaan sai paika. Nüüd tuleb ussirohud ära anda. 

Pojale järgi minnes tütreke veel magas, läksin üksi sisse. Ja poja jaoks oli kõik valesti. Taustal oli ilmselt issi igatsus. Ta vahel ütleb seda, aga rohkem on tunda ja näha seda tema olekust. Tahab palju süles olla, palju füüsilist kontakti, öösel tahab ka kaisus magada. Tuleb toetada. Aga aeda jõudes oli mäng nii pooleli, et ei tahtnud koju tulla (uued suured klotsid olid). Emme tuli valel ajal. Autos selgus, et emmel polnud kurki porgandit leiba, et tema tahtis neid kohe. Eee... ma olin väga segaduses. Ta eelmine päev oli korra rääkinud seda, aga ma ei saanud kuidagi aru, et peaksin need kaasa võtma. Seejärel sõitis emme valele poole ja valest kohast (seda juhtus veel mitu korda). Päike oli valet värvi ja vales autoaknas. Ohjah. Meil oli üks väike peatus, aga lõpuks saime koju ka. Õhtu oli ka üsna intensiivne, aga isegi vann sai tehtud. Kella 8 paiku hakkasin Millat tuduks ettevalmistama ja poja leidis, et tema on väsinud ja tahab ka magama tulla (üksi ta poleks nkn elutuppa jäänud). Magamistuppa suundusime äkki poole 9 paiku. Poja jäi magama alles kell 22. Kui ta ütles, et väsinud on, siis tõesti arvasin, et äkki jääb ka varem magama... aga ju oli palju emotsioone. Tegime õhtuse jutustamise ka. Ja poja mainis uuesti, et kurvas, et emme ei võtnud porgandit, kurki, leiba kaasa. Küsisin täpsustavaid küsimusi ja sain teada, et ta mõtles snäkke, mida ma olen teinud, et kui olen ta aiast nii võtnud, et sõidame kuskile edasi. Eraldi karpides on olnud kurgi kangid, porgandi omad ja oma tehtud praetud leib. Pilt oli kohe selgem. 

esmaspäev 02.02

03.02

Esmaspäeval olid lapsed kodus, aga tegime väikese autosõidu. Ja viisin ka pakendikoti üles. Teisipäevaks oli poja vinks vonks ja tahtis aeda minna. Järsku nägin, et meie pakendikott on jooksu pannud. Kell oli ca pool 9. Ma ei teadnud, kas prügiauto on juba käinud või ei ole. Kui käis, kas nad nägid, et kott on eemal. Tuult enam polnud. Viisin koti tagasi. Poja aeda. Koju sõites tuli ca 1km enne kodu prügiauto vastu ja teeääres oli meie kott alles. Uh... Õnneks läks kõik hästi. Keskpäeva paiku käisime jalutamas ja leidsime uue koti. 

Eile tegin hernesuppi. Väga maitsev tuli. Abikaasa seda eriti ei fänna. Mõlemad lapsed sõid. Aga Millale vist tekitas gaase, sest öösel oli palju nuttu. 

08.02

Käisime jalutamas.

Allikavee viisime keldrisse. 

Poja aitas kelguga.

Kui kassi on näha, siis pole aega riideidki seljast võtta.

Tahtsin emale pesugeeli teha. 

Ja et õige kogus seepi panna, siis ma kaalun seda. 

Aga olin päris üllatunud, et 90grammi asemel oli seepi 81grammi.

Üks päev kui mina arvasin, et prooviks uuesti seda ühe une asja.

Tütreke arvas teisiti. 

Teise une tegi aga lõpuks autos. 

Kaootiline nädal oli.

Kevad läheneb...

Vaatasin neid kiisusid aknast ja küsisin abikaasa käest, et kumb Draakon on. Tema ütles, et tagumine. Küsisin, kas tal siis nii suur valge laik lõua all... 

Aga kui akna lahti tegin ja Draakonit hüüdsin, siis reageeris meiepoolne kass. Tagumine ikka natuke heledam ja teise näoga.

Üks nädal on (jälle) läbi. Oli kuidagi raskem ja intensiivsem (mulle endale) kui eelmine. Uni oli kehv, kohati baasvajadused täitamata. Ei leidnud asu. Ei leidnud kohta. Täna sai natukene hinge tõmmata - saunas. Hommikul sai juba pärast 9 tuli alla, et äkki sulab vesi ka lahti. Seda küll sauna ajaks ei juhtunud, aga saun oli siiski mõnus. Käisin ja olin kõige pealt omaette ja siis tuli tütreke ka. Selline lõunane saun oli. 

Muidu oli mul plaan, et tütrel on üksi uni ja nad saavad õhtul üheaegselt ööunne. Aga see planeeritud üks uni oli mingi 45 minutit. Okei, kui nii siis nii. Aga pärast sauna ja söömist väsis ta kuidagi ära ja jäi uuesti magama. Ärkas kella 17 ajal. Nii et poja jäi ööunne veerand 8 õhtul ja tütreke tund hiljem. 

Ja siis tulingi arvutisse, et mõned asjad ära teha. 

Eilsest alates on nägu kuumanud. Niimoodi oli see viimati sügisel. Saunas oli eriti hull. Üritasin jahutada, aga ... ei õnnestunud. Samas ma ülipuanne näost ei ole olnud. Kreemitan ikka igapäevaselt. 

Novembris ostsin Lumi bio-kliiniku näokreemi. Seda on päris palju kiidetud. Mina  suure kiitusega üle ei vala, sest niisutab küll, aga midagi väga erilist ei tundu. 

Kehale meeldib mulle määrida Võluhaldja kreemi - tahtsin siia lingi panna, aga ei leidnudki seda e-poest. Äkki hetkel siis otsas. Mul on nende kehavahtusid ka, mida ka vahel kasutan, aga need on rasvasemad ja imendumine võtab aega. Ja üldse on mul pärit palju Võluhaldja asju, väga meeldivad. 

Poja: "Issi läheb Lottemaale!"

Tegelikult läks Otepääle Saunamaratonile autojuhiks. 

Üks päev sõitsime kolmekesi autoga ja poja näeb põllul olevaid elektriposte. 

Ta nimetas neid teisiti.. eletrivalgused? Postivalgused? 

Ja igaljuhul kui need maha kukuvad ja midagi katki lähevad, siis ahvid parandavad ära.

Mina olin üllatunud, et mis asja, ahvid? Kes nii ütles?

"Issi ütles!"

Eile käisime õe sünnipäeval lastega. Üks teine sünnipäev oleks ka olnud, aga otsustasin, et ma ei jaksa kahte. Ja üksi ei jaksa. See ükski oli päris suur ettevõtmine, sest ma olin nii väsinud. Sõidu ajastasin sellele, et tütrel oleks teine uni. Magas, aga vaid 30min. Ja mõtlesin, et kui sünnipäeval teised lapsed ka, siis ehk lapsed mängivad ja saab rahulikult hinge tõmmata, ise ka rohkem kui paar sõna rääkida. Päris nii ei läinud. Üksi lastega kuskil käimine on ikkagi... keeruline. Kogu aeg valvel olek (millest ka alati ei piisa). 

Selles mõttes on kõige rahulikum kodus. Ja enda sõbrad koju külla kutsuda.

Erand on siis, kui on tõesti samaealised lapsed ja nende mängulised huvid on ka samad. Siis nad tahavad ja jaksavad üksteisega mängida. Ja siis on teises kohas ka vastavad mänguasjad. 

Kui mänguasju üldse pole, siis kolme poolesega ei ole ma nõus sinna minema. 

Märkustesse veel kirja, et oli üsna külm nädal. Vähemalt pool nädalat. Nädala teine pool oli soojem. Kui väljas oli vaid -10 C, siis tundus tõesti, et oh täna on soe. Kahjuks tuul oli külm. Päike on mõnus ja vahepeal juba täitsa kõrgel. Nii hea on lasteaeda minna ja tulla valges. 

Tütreke sai sel nädalal sõrmele põletuse. Ahjude ja pliidi juures asjatab ta juba pikalt. ta näeb, kuidas meie midagi pliidi alla viskame, ja siis käib ise ka viskamas (eelkõige viskab tuha juurde). Aga põletuse sai suure ahju juures. Ju pani sõrme vastu. Sai haiget. Tohterdasime. Aga ahju juurde ronib edasi. Paar päeva hiljem kõrvetasin ise elekriahjus sõrme ära. Siis sain tütrele näidata, et näe emme paneb ka kreemi.

Tütar nii emmetab. Heas mõttes. Ta teeb kontroll-emmesid. Niisama emmesid. Emmesid, kui midagi on vaja. Ja siis veel palju erinevaid emmesid. See on minu jaoks uus ja armas. Emmetab ta juba päris kaua, aga uus selle pärast, et poja nii ei emmetanud. Ta küll mingi aeg ütles emme, aga siis lõpetas selle ära ja uuesti hakkas ütlema ca 1a 8k? Mäletan, et käis juba lasteaias. Aga sellist emmetamist ei olnud. 

V nädal

 

29.01

Eile õhtul läks toss välja. Järsku oli kõike liiga palju. Nii minul kui lastel. Jäin hiljem mõtlema, et kust kohast see ülestimulatsioon alguse sai, aga ... ei leidnud alguspunkti, väikesed asjad kokku. Käisime kolmekesi poes ka. Ma polnud ammu kahe lapsega poes käinud, sest üldiselt on see mulle too much. Leppisime enne asjad kokku ja tegelikult läks päris hästi. Nimekirjas oli küll neli asja, aga lõpuks oli terve kott täis (mõned asjad meenusid, et mitu nädalat ostmata). Lisaks nägin poes ilusaid nuikapsaid ja väga loodan, et maitsevad ka hästi. Vahepeal käisin neid Grossis ostmas, kui Tartu poole asja oli, aga kahel viimasel korral pole neid poes olnud. Kodus vaatasin, et lastel oleks hästi ehk söök. Endal sel momendil kõht veel nii tühi ei olnud. Sel hetkel ma seda ei teadnud, et lähimate tundide jooksul ei olegi mahti söömiseks. Ja asjad nagu sujusid, aga ei sujunud ka. Tütreke oli päeval vähe maganud ja tegelikult hakkas väike jorin tekkima. Omaette mängu enam välja ei tulnud, emme kuskile minna ei võinud. Väga tihti mind segadus ei häiri, aga vahel häirib kõik. See näitab seda, et enda baasvajadusel on katmata. 

Poole kaheksa aeg oli Milla täitsa kutu ja läksime voodisse. Poja kaasas, sest ta ei soovi üksi elutoas olla. Paraku seda und väiksemal ei tulnud ja ei tulnud... tuli ja kui meie hakkasime ära minema, siis ta kohe ärkas. Ühe korra jõudsime ka elutuppa. Lõpuks oli kell juba kolmveerand üheksa. Minul käis peas, et mul on KÕIK tegemata. Ma ei ole saanud süüa, pesema. Toad on sassis, eelkõige häiris köök, sest ma ei taha magama minna, kui kraanikauss on nõusid täis. Leivatainas oli hakkama panemata. Ja samal ajal tahtsin ma ainult voodisse. Võtsin Milla voodist kaasa, poja vahetas riided, käis potil pesin tal hambad. Pesin ka endal hambad. Panin selle leiva ruttu hakkama tütar puusal. Iga kord kui  tütre sülest maha panin, siis ta ainult nuttis. Ta oli tegelikult niiii väsinud. Ja mina ka. Poja oli nii vapralt üle tunni üsna tasa voodis pikutanud. Ma väga tahtsin temaga 1:1 aega veeta, mõnda raamatut lugeda. Ja kolmas õhtu järjest see ei õnnestunud. Kella üheksa ajal olime kõik voodis tagasi. Tütar rahunes, aga tahtis vaid kaisus olla. Poja oli ka kaisus, temaga veel jutustasime natukene. Ja mõlemad jäidki magama. Ühel hetkel käisin siiski voodist väljas, sest enne olin avastanud, et ahjus oli üks puu põlemata ja lootsin, et äkki saan ikka ahju ja siibri kinni panna. 

Vahepeal on päris mitu mööda läinud. Uni oli oodatust lühem. Käisime sõbranna pool. Ja nüüd uus uni. Mõtlesin, et esimese une ajal lihtsalt puhkan ja täidan tassi... aga alustuseks panin leiva vormidesse (need võtsime sõbranna juurde kaasa ja küpsetasime seal), tõin pliidi juurde puid ja ahju juurde ka (õuest trepi juurest), korjasin veidi mänguasju kokku, panin pesu pesema, tõin vannitoast söögitooli ära (parandasin hommikul selle, et ma polnud pesema saanud, niisiis oli laps söögitooliga vannitoas kaasas, tema nautis hommikusööki, mina sain isegi juuksed puhtaks). Sõbranna juures käimine täitis ka tassi. Millale on ta ka juba tuttav ja ta tundis ennast seal hästi. Jooksis mööda elamist, otsis kasse, ajas ühte taga, viskas koerale palli. Vahva. 

Helistasin täna SA TÜKi ja küsisin, mis mu MRT vastusega on. Käisin juba rohkem kui nädal tagasi ja vastust pole digilukku tulnud. Esmaspäeval oli kõne taastusraviarstiga, aga temagi helistas ja ütles, et vastust pole. Ta arvas, et varsti tuleb ja kolmap saab ka helistada, aga eile ka ei olnud. Midagi oligi kinnitamata ja nüüd ilmus ka digilukku. Kuskil seal väike tsüst (ilmselt imeväike, kui 3mm) ja ilmselt mingi rebend, et võib valu teha. Aga vedelikku, kõhrekahjustusi pole, et see hea. Ilmselt üuusa ümber olevad lihased ikka väga pinges... Olen tublisti harjutusi ja joogat teinud. Joogal valin endiselt, et tervet keha saab venitada, sest kange olen üleüldiselt. Hetkel tunnen, et mõjub hästi. 

Tatrsasalat

- keedetud tatar

- värske kurk

- marineeritud kurk

- muna (mida rohkem seda parem)

- suitsusink või suitsuvorst või suitsukana

- segada hapurkoore ja majoneesiga

Tegin teisipäeva hommikul tatrasalatit. Sõbranna tuli mu ristitütrega külla. Polnud niii ammu näinud. Mõlemad lastega kodus, aga kõik need käimised ja vahepeal haigused ja päevaplaneerimised... Tore oli. Püüdsime õues ka käia, et lapsed saaks kelguga sõita, aga Milla ei taha enam kelgust midagi kuulda. Eile pakkisin ta kokku ja käisime vankriga väikesel tiirul, aga tuulekülm oli nii suur, et pikalt ei kannatanud. Valisin talle paksema kombe ja kuna ta ise õues liikuda ei taha (selle kombega ei jaksaks ka), siis jätsin käed ja jalad peitu. Ja oi kui mõnusalt soojad need olid, kui tuppa läksime. 

Internet väidab, et selline krõbedam talv kestab veel mõnda aega. Eile oli tuulekülma ka nii palju olnud, et lasteaias õues ei käidud. Täna ilmselt sama seis. 

30.01

Ja täna ongi reede. Tütreke magab hetkel oma teist und. Täna oli esimene ka piisavalt pikk ja ärkas rõõmsalt. Lõuna paiku käisime õues. Ma ei hakanud isegi kelku provima, võtsime kohe käru. Milla pakkisin ka sisse. Kuigi see Huppa s80 on väga soe, siis käte ja jalgade pealekeeramine on nibin-nabin. Uurin, mis s 86 mul olemas on, kuigi need ei pruugi enam pealekeertavad olla ja siis pole mõtet võtta. Natukene sorteerisin tema riideid ka. Kapis oli pükse küll, aga jalga jõudsid minu silmis vaid kõige mugavamad ja pikemad. Võtsin siis teised kapist ära, mis neid seal hoian. Poisi kapis said hiljuti t-särgid sorteeritud, mitmed 104 ei lähe enam, kuigi pikkus võiks tal ka seal 104 olla. Mul on kogu aeg ootel kaks kilekotti - üks on riietele, mis enam selga ei kõlba ehk siis augud või plekid, aga materjali sab taaskasutada; ja teine on taaskutuse kilekott - korralikud asjad, aga ise müüki pigem ei paneks. Ja siis on kastid, kus on asjad, mis minu arvates sobivad müüa. Pojalt näiteks selliseid, mida olen ise teiselt ringilt ostnud, aga tema selga pole jõudnudki. Ja heas seisus üleriided. Siiani olen kasutanud Fb marketplace ja Yagat, aga praegu mõtlen, et äkki peaks Vinted ka ära proovima. Ise olen sealt paar asja tellinud ja täiesti okei kasutajakogemus. 

Täna oli õues niiii ilus (ja külm). Hommikul oli meil -17 C ja veidi pilves, vahepeal sadas ka veidi lund. Hiljem tuli päike ja sinine taevas. Ja korraks oli ehk paar kraadi soojem. Hommikul said tuled mõlemasse ahju ja pliidi alla. Ja tänane toit - ahjuliha - läks ka pärast kütmist ahju. Kige lihtsam talvine toit. 

Kohv sai otsa ja aitab küll. Vat kui palju saab justkui ei millestki kirjutada ja mõtteid mõelda. 

31.01 hommik

02.01

Nädalavahetus ja veebruar võtsid sellise pöörde, et tütreke tundus kuidagi soe ja oligi palavik. Õhtuks 38,6 C ja väga kehva enesetundega, et andsin rohtu. Sest rohtu ei manusta talle ainult numbrite põhjal, vaid vaatan ka enesetunnet. Selleks ajaks oli abikaasa juba päälinna poole läinud. Poja kaebas, et tal on külm. Temal näitas väikest 37,1 C sel hetkel, öösel tundus soojem ja kurtis öösel ka, et külm on. 

Laupäeval oli minul ja tütrel kodune päev. Ennelõunat sai juba sauna tuli ja kui mehed sauna jõudsid, siis oli vesi ka lahti sulanud. Mina tütrega võtsin külma vett toast kaasa, sooja vett veidi oli. Saun oli mõnus. Lumes ei püherda. 

Sorteerisin veel mõlema lapse asju - mis väikesed, mis lihtsalt selga ei jõua. 

Eile hommikul, 1- veebruaril, näitas termomeeter -27 C. Ilus krõbe hommik. Ööd on ka väga ilusad olnud.