11.09
Septembri esimesel nädalal ma lihtsalt puhkasin. Nii suur väsimus tuli sisse pärast neid tervise asju ja tütre viirust. Kuskile väga minna ei tahtnud. Kodus on hea olla. Ja kodus ka puhkasin (ainuõige valik). Poja oli lasteaias hea meelega ja ootas õhtuti, et issi ikka järgi läheks. Emmele pole tihtilugu enam aega tšaugi öelda, jookseb kohe mängima. Reedel oli pool päeva. Minu isa tuli hekke lõikama ja tahtsin, et poja ka ikka vanaisa näeks. Isa jõudis juba veidi varem, aga ajaliselt saime kõik klappima. Tütreke eriti pikki unesid polegi teinud. Isa tõi ära mulle ühe stange, millest õde loobus. Ja vend sai mulle veel kõrgendusi, millest peenraid teha. Tuleks tegema ka hakata... no mulda ei ole veel. Panin ka kohalikku fb kuulutajasse küsimuse, aga pole head vastust saanud. Täna otsustasin, et panen siis vana eterniidi või katte peale, et peenar uuesti vohama ei hakkaks. Möödunud nädalavahetusel said kõik maha niidetud. Tagumisest lillepeenrast loobun täiesti- praegu selline plaan, et kui kevadel tulbid pea välja pisatavad, siis istutan need ümber (loodan, et jäävad ellu). Ema soovitas peenra äärde panna flokse.
Täna istustasin kuslapuu ümber ja isa tõi kaks lisaks. Sel kevadel see õitses küll, aga kas marju ei tulnud (külm oli) või keegi sõi ära.
Mutt tegutseb niii hullult aias. Esimeses kasvuhoones käib ka. Ja kogu mu maasikakastide ümbrise on üles kaevandanud.
Vahepeal munesid kanad nii tublisti, et muna jäi isegi üle. Viisin siis kolleegidele. Ja siis järgmised päevad saame vaid kolm muna päevas. On alles tegelased.
Tütreke sai kaheksa kuu vanuseks. Pikkust oli 2,5cm juurde visanud (73.5cm), kaalu tagasihoidlikumalt, ei ole veel kümps. 9670gr. Aga ta on nii tegus ja asjalik. Minisünnal oli esimene hammas ka tunda. Ja ilmselt teine siis tuleb, siis miskit ikka vaevab. Täna öösel vaevas kõht ka. Jäi vist 2p vahet probiotikumist ja kiivit ka eile ei saanud. Kõhule sobib ka see Nõgeli ploomi-pirni-kiivi püree, ostsin neid e-esmaspäeval juurde. Soolaseid püreesid meil kodus ei ole, selleks näputoit. Aga just, et kõhul oleks lihtsam, siis miskit sellist head annan juurde.
12.08
Teisipäeval käisin juuksuris. Sel aastal esimest korda. Läksin vanakuu ajal ehk katsetan uut asja. Juuksed on pikad, juuksuri meelest olid need detsembrist alates veel 10cm kasvanud ja 7cm võtsime maha. Ja et ta ei olegi mind nii pikkade juustega näinud. Jäin mõlema, et kui kaua ma üldse tema juures olen käinud ja kuidas sinna sattusin. Kui ta mainis ühte nässu läinud lõikust, siis tuli mulle meelde küll. See oli populaarne voucherite aeg ja olin tolles kohas ka ühe korra varem käinud, aga esimesel korral tegeleti ikka minuga. Teisel korral jutustas juuksur kellegi teisega, minu paksudest juustest väga vaimustuses ka polnud. Käisin vist üldse kuumakäärilõikusel. Nii ma juuksur Mareti juurde jõudsingi ja muutust ei planeeri. Nii tore on, kui juuksur teab, mis teda ees ootab ja arvestab sellega. Aga ku kahanemise ajal käisin siis sellepärast, et selle peanahaga on ikka asi veidi jama... lähenen siis nii, et kahaneva kuuga annan asju ära ja selle peanaha probleemi ka. Ei ole aidanud apteegi šampoonid, õlimaskid, peanahakoorijad... Probleem ei olegi peanahas vaid väljendub sellega. Ja nõgese loetisega hakkan ka loputama. Tulebki neid veel korjama minna, et ära kuivatada. Vaatame. :)
Õhtune raudtee ehitus
Üks päev oli pojaga juttu ratta sõidust ja ta tahtis emmega sõitma minna.
Mul oli NIIII hea meel. Sest eelmine aasta ma teda ratta peale ei saanudki.
Käisime siis kombaine vaatamas ja lambaid ka. Kui enda teest üles läksime, siis poja kiitis, kui tubli ma olen. Maantee peal tahtis, et me aina kiiremini sõidaks.
On alles pätik...
Minu meelest suurema osa päevast magab, aga tegelt kukub ka pättusi tegema.
Eile ma ei leidnud meie tavalist beebimonitori üles ja panin kaamera versiooni (see on juhtmega, nii et sobib vaid toas kasutamiseks). Tütreke siputas korra unes ja Pisike läks tema juurde (mis iseenesest on ju armas), aga tahtis vist päris tema jalgade peal lamada vms. Nii et tütreke ärkas üles.
Temale muidugi kassid väga meeldivad. Nägu endiselt naerul ja võtab suuna kassi poole, kisegi kui viimasest korras on käsi kriimuline.
Aga eile (või üleeile?) öösel olin ca 2 aeg üleval. Ja ninna jõudis mingi vastik hais. Tütar vahepeal sõi ja toimetas. Ma püüdsin mitte sellele haisule mõelda, aga uus tuuleiil (aken oli lahti) tõi selle uuesti ja uuesti. Pidasin enda pidi aru, kas ma tahan keset ööd sinna voodi alla vaadata. Aga sain aru, et ega ma magada ka ei saa, kui ei vaata. Panin telefonist taskulambi ja mis ma nägin. Surnud hiirt ja rohuliblesid. Aitäh kassike. Ise ma voodi alla ronida ei tahtnud. Otsisin mingi asja, et seda veidi endale lähemale saada, panin kinda kätte. Vahepeal ärkas tütreke, sikutasin siis abikaasa varvast, et ta turvaks teda. Tema ei saanud üldse aru, mis toimub ja miks ma keset ööd voodi alla vaatan. Hiire toimetasin õue. Voodi alla pihutasin igaks juhuks äädikalahust ja varsti proovisin ise ka uuesti magama jääda. (Väga ei õnnestunud.)
Vahelduseks nägin ühte sisalikku õues ka.
Eile liigutasin eterniiti ja segasin musti sipelgaid. nende pesad on kõikjal.
Käisin vahepeal hambaid pesemas ja tütreke oli end voodis juba teistpidi keeranud ja kaisuloomale kaissu pugenud.
Kombain niitis põllu ära. Ma ei kirjuta, et võttis vilja, sest sellel põllul polnud vilja. Kas tuleb talivili? Poja sai mitu korda vaatamas käia.
Metsas nägin kukeseeni.
Eelmine kuu selfisid ei teinud, püüan seda parandada.
Käisime rongiga sõitmas.
Poja siis teist korda. Tütreke esimest korda.
Ja... mina ei saa sellest piletisüsteemist aru. Äkki kirjutasin, et kui me detsembris sõitsime, siis lõpuks minu SEB pangakontolt ei läinudki see raha maha? Kontrollisin seda ikka korduvalt. Igaks juhuks vaatasin ka teisi kontosid. Pileti hind oli miskit 1,8... eurot.
Sel korral siis proovisin ka viibata (viipemaksed on mul väljas). SEB kaardi kohta ütles, et see on blokeeritud. Eee... okei. Mul on Coop kaart ka. Viipasin, valisin Tartu, ütles, et pilet ostetud. Klienditeenindja? Või kontrolör? Piletimüüja tuli, küsisi kaardi viimaseid numbreid, aga need piletit ei näidanud. Ee.. Aga kui coop kaart aparaadi juurde viia, siis näitas, et pilet olemas. Okei.
Ainult et.. kas mul läks coop kaardilt raha maha? Pilet oli 2 eurot (või paar senti rohkem). Ei läinud.
Aga SEB kontolt läks maha 1,81 eurot (ülekanne näitab andmeid 06.09 kell 08.26). Ainult et nii palju maksis pilet detsembris ja sel korral ma ei maksnud SEB kaardiga.
Oskab keegi seda selgitada? Kui nüüd järgmine kord lähen, siis läheb lõpuks teiselt kaardilt raha maha?
Mingi päev pesumasin töötas ja lõpetas, aga kuulatasin, et hüdrofoor ei jäägi vait.
Võtsin lõpuks luugi lahti ja ohkasin, et miks nii palju vett on.
Ja siis nägin, et see vesi purskab hüdrofoorist välja. Miskit oli läbiroostetanud.
Ei olnudki rahulik pühapäev.
Mehed käisid linnas, tõid vajamineva asja ja õhtuks sai korda.
Saunasõber Pisike.
Kastisõber Pisike.
Alustasin esmaspäeval (08.09) suurema koristusega. Aga ei arvestanud, et tütreke ei pruugi magada tunde ja tunde. Ja et jaks saab otsa. Küll aga olen väga palju asju ära sorteerinud. Päris mitu kilekotti ootab teisele ringile viimist ja üks H&Mi kott, eile sain ühe koti sõbrannale anda. Liigutasin suure stange magamistoast ära ja kui enne olid teises toas kaks väikest stanget, siis liigutasin sinna suure. Üks pisike läks magamistuppa teist pidi. Nüüd mahub poja voodi kõrvalt liikuma, aga no asju on ka veel ees... Teise suurema võiks viia teisele korrusele, et sinna siis hooajavälised üleriided panna. Aga see tuleb lahti kruvida.
Viinamarjad saidki valmis ja nii magusad.
Kana toas.
KilluKalli talvemüts pojale.
Üleeile käisid külalised ja õhtul oli pojal lasteaiasõbra sünnipäev. Päeval ta ei maganud ja õhtuks oli päris kutu. Eile õhtul käisid ka külalised. Minul oli nii hea meel, et sain lastega seltsi, sest Abikaasa jõudis alles 9 paiku pika tööpäeva tõttu.
01.10
Kollane kanake on tõsine lendkanake.
Draakonike on nunnu.
Tal vahepeal oli kõrva juurest katki. Tahtsin talle tsinkspreid kuivatamiseks peale lasta, aga kohe, kui ta kuulis, et ma midagi loksutan, pani ta jooksu. Paranes ise ära.
Õe juures saime pampleid süüa. Mulle maitsevad ja lastele ka (Abikaasa ei ole eriline marjasõber).
Sel aastal saime kodust ka mõned, aga pisikesed ja mitte nii magusad. Sain õe juurest mõned taimed juurde.
Ja tegime taimedele pesa.
Poja tuli oma labida ja kastekannuga ja teatas, et emme ma tulin sulle appi.
No nii armas!
Kolm taime tõime, üks vist ei elanud reisi üle, aga eks paistab.
Poja näitab trikke.
Poja tegi südame.
Abikaasa käis vahepeal oma esimesel lennureisil ja oli mitu päeva ära. Jõudsin esmaspäev vastu teisipäeva koju ja mina teatasin, et teisipäeva päeval tahan sauna minna. Käisingi keset päeva. Väga mõnus oli.
Aikaasa läks reedel. Ööd oli sellised pigem rasked. Üks üks magas, siis teine ei maganud. Kella viie aeg hommikul tuli pojale issi igatsus. Laupäeval käisime külas ja pühapäeval tulid meile külalised. Lõunaunne ma poja ei saanud, niisiis õhtud olid natuke intensiivsed.
Sõbrannadele ni tänulik, et meid laupäeval vastu võtsid. Ja teised pühapäeval külla tulid. Ma ise käisin tegelikult tütrega veel korra ära. Poja oli hoitud. Ja nii rõõmus, et sai mängida. Olin eelmine päev veel hernesuppi teinud.
Ühel kolmapäeval käisime Maantemuuseumis.
Käisin Kliinikumis arstil ja võtsin Karlovast ämma peale. Tervitasin ka väikest Jussi.
Tegime piparkooke.
Käisime uut tolmuimejat ostmas.
Aastaid tagasi sai ostetud Miele tolmuimeja. See oli enne seda, kui EL mingid direktiivid muutusid ja tolmukate võimsus pidi vähenema. Ma olen selle tolmuimejaga ikka väga rahul olnud, isegi kui seda turbootsa ei kasutanud. Viimasel ajal ostsin kotte ja filtreid küll mujalt ja analooge, aga ikkagi. See oli pks asi, mille ma Vaksalist ära kolidesm kaasa võtsin.
Ja siis ei olnud enam mingit jõudu. Ja kuna ma kasutan seda kodus igapäevaselt, siis tuligi uus vaadata. Ja mis seal salata. Otsustasin Mielele truuks jääda. On oma tööd hästi teinud. Ja mingit väikest tolmuimejat pole mõtet võtta. Ostsime OnOffist ja sai valitud üks sooduspakkumises olev mudel tühjendatav. Tolmukotte pole enam vaja. Võimsused on jah vähenenud kuni 900ni. Ost, mis polnud üldse planeeritud, aga vajalik. Suvalist masinat pole ka mõtet osta. Ma kasutan palju ka teleskoopotsa, et laest, nurkadest ämblikuvõrgud kätte saada või sodi kuskilt nurgast või alt. Ainult varstolmuimeja on meie jaoks natukene vähe.
Jõudsin alustada kaevamist lillepeenra ümbruses. Tänaseks olen sealt servast natukene edasi arenenud ja teises servast ka alustanud. Kui kuivad ilmad jätkuvad, siis saab edasi teha (kui on jõudu ja aega). Aga läheb nagu lähen.
Otsustasin, et üritan päästa vaid tulbisibulaid ja ehk sügiskrookuseid, mis hetkel nii ilusasti õitsevad. Ja kevadel, kui mõned tulbid suvalistes kohtades ennast näitavad, siis need istutan ka ümber. Kaks maasikakasti tahaksin lisada (neid värvisin pinotexiga). Ja lillepeenar tuleb tõesti sellie väike. Roosid istutasin ka ümber.
Mõned päevad tagasi korjasin tomatid kasuvhoonest ära. Kauss sai täis ja osad rohelised veel seal.
Tütreke teeb igapäevaselt joogat.
Neid näen jalutades. Ja kui näen neid üle tee minemas, siis aitan.
Septembris käisime mitmel sünnipäeval. Lastel oli tore. Endal ka.
Mina käisin taastusraviarstil. Südame järgi olin väga õieg arsti valinud, sama arsti oelks ka mu pereõde soovitanud. Hea tunne oli, et ta kuulas ja mõtles kaasa. Puusa- jalavalu on vähemaks läinud, aga aeg-ajalt esineb ikka. Mingid nädalad tagasi hakkasin ise vaikselt trenni tegema, sest sain aru, et tugevust on vaja ka kuskilt saada. Jalutamas igapäevaselt ei käi. Trennidega on nii, et alguses vaatasin youtubest MadFit, aga siis tõmbasin selle äpi ja sealt on lihtsam enda jaoks sobivad trennid leida. Üldiselt on need lühikesed ning alagajatele. Praegu on nii, et mul on seda trenniaega vähem kui 30 minutit. Olen proovinud tütrega koos teha, aga tada ajab nutma, kui ma kuidagi ringi vehin vms. Kui põrandal olen, siis tuleb juukseid sikutama. Lisaks püüan teha Kõhukliiniku lehelt diastaasile mõeldud harjutusi.
Taastusraviarst soovitas magnetravi. Seda kahjuks Tervisekassa ei rahasta. Tuleks teha kuur (10x) ja 1x on 18 eurot. Uh. Suur suma. Lisaks äkki basseini, aga selleks pani aja nende füsioterapeudi juurde. See aeg on oktoobri teisel nädalal. Kõige keerulisem tundub mulle aga see, et kui ma lähengi ühte või teise kohta, kus ma siis tütrekese panen... Aga luban end kanda.
Pereõe juures käisin vereproovil. Hea on öelda, et proovid on paremaks läinud. Põhjused on endiselt õhus. Ise jäin mõtlema, et poleks ma aprillis nahaarstile sattunud, siis ma poleks teadnudki, et mingid asjad punases on...
Lasteaias ei ole enam logopeedi. Aga tahaks väga, et keegi poja üle hindaks, eriti sellepärast, kas keelekida võib miskit segada. Oktoobri teises pooles on aeg kliinikumis. Silmaarstil käis temaga issi. Kõik oli korras. Kuu alguses käis EMOs ka ühe korra issiga. Üks elavaloomuline sõber käis külas, kes batuudilt alla hüppas (st ei kasutanud redelit) ja meie poja võttis kohe õppust. Maandus aga kehvasti ja nuttis ja kurtis ja lonkas. Lonkas korralikult ka järgmisel päeval nii et nad käisid seda näitamas. Spetembris käis poja kõik planeeritud päevad lasteaias.
Kartuli võtsime üels. Porgandit ei ole võtnud. See häi harvendamata ehk üsna pisikesed porgandid on. Sibul oli ka väike. Õunu oli nii vähe et nagu polegi.
Koristamisega jõudsin nii kaugele, et päris korras veel ei ole. Magamistoas on küll ruumi rohkem. Ja II korrusele sai stange-riiul vidiud ja uuesti kokku pandud. Riputasin sinna laste üleriidd (järgmised suurused), et oleks silma all. Aga natuke on jaks otsas olnud, et lõpuni teha. Sorteerisin veel enda kleite ja asju, midagi pakun õele, miskit panin Yagasse. Leidsin k/s saapad suurus 40 ja üritasin mõelda, et millal need mulle küll jalga läksid...
Kuu teises pooles jäi seda und kuidagi väheks.
Raamatuid lugesin neli või viis.
Oled hommikupäikeses.
