Augustis jäid igasugused selfid tegemata.
10.08
Pisike preili on palavikus, täna on kolmas päev. Väga kõrge ei ole ehk siiani kuni 37.9 C, aga millest? Muid asju pole. Magab rohkeb, väsib kiiremini, on nutune. See kõik on okei. Sööb hästi. Eriti rahutud on olnud kaks viimast ööd, kui ta ärkab iga tund ja tihedamalt, siis tundub, et kõhus miski häirib. Puuksud tulevad, kaks tuli viimati reedel. Kui palavik püsib, siis lähme homme perearstile. Neljapäeval käisime 7k kontrollis. Tegelikult oli tal juba neljapäev veidi kehv olla, aga arvasin, et lihtsalt päevakava nii sassis. Arstiaeg sattus täpselt esimesele unele ja polnud seda kuskile liigutada ka. Startisime siis kodust veidi varem ja ta sai autos 20 minutit magada (käisin ka kütust võtmas ja lihtsalt sõitsin veidi pikemaid ringe, sest perearstikeskus on tegelikult 5-7minuti kaugusel). Aga ülejäänud päev oli ka selline ... sassis. Poja ristiema käis mu ristitütrega külas, see oli vahva. Aknamees ei ilmunud, see ei olnud vahva. Ma olin juba enne seda väga häiritud tema käitumisest, sest neid kordi, kui ta ei ole kohale tulnud on olnud rohkem kui kahel käel sõrmi... alguses mõtlesin, et no mis seal ikka. Aga ma tegelikult arvasin, et aprillikuus saavad need aknad valmis. Nüüd on august. Neljapäev ütlesingi talle, et soovin need tammeplaadid kätte saada ja vaatan siis ise edasi. See talle ilmselt ei meeldinud ja äkki sai aru, et mul on tõsi taga (aga ma pole kindel), sest rahaliselt on tema miinuses. Enne tööde alustamist maksin mina pool ära ja teise osa pidin maksma, kui töö on tehtud. Kuivõrd see pole tehtud, siis on teine osa ka maksmata. Olen vääääga palju kordi kuulnud, et kui nii palju on tehtud, et küll saab siis ka ülejäänud... Aga nagu millal?! Kolmele aknale on vaja panna need tammeplaadid, vanad asjad on juba ära lõhutud, aknalauad on pandud. Teised 5 akent on valmis. Väga palju sain aegasid, kuhu oli nädal või isegi rohkem, see ilmselt tagas selle, et siis ma nädala jagu ei helista ja ei küsi. Ja nüüd enam ei helista ka ise. Aga see ajas lõpuks ikka päris endast välja, sest eks see on ju kuhjunud (lausa mitu kuud). Inetu.
Tütar sai 7k vanuseks! Ta oli selle ühe kuuga võtnud täpselt 1kg juurde. Uskumatu! Ja kasvanud 1cm, mis täitsa okei, enam ei kasva 5cm kuus. Aga see 1kg oli küll üllatav. Arstile ka. Perearst küsis, kas mul endal ikka okei või esineb nõrkust vms, sest eks tütar ju põhiliselt on ikkagi rinnapiimal (ja minu meelest ei ole ta rinnal üldse kaua, aga ju on kiire sööja) ja ise tutvub näputoiduga. See viimane talle ka meeldib. Aga samas suhu paneb ta ka kõike muud. Füüsilises arengus teeb küll selliseid hüppeid, et .. kuhu kiirustad? 2. august tõmbas end väga kiiresti diivani toele püsti ja täitsa seisab, ei tudise. Aeg-ajalt astub sammukese ka. Ja nüüd tahab muudkui püsti tõmmata ja seista. Ja kõike kätte saada. Beebijooga on ka äge. Riided tuleb vaikselt 74 suuruse vastu vahetada, sest kuigi pikkuse poolest (71) võiks ka 68 suurus sobida, siis kaalu mõttes on need pigem ebamugavad. Kaal oli 9370gr.
Pojale sai tehtud teine puugisüst. Kodus rääkisime. Poeg ise rääkis, et üks süst on tehtud ja saab teise veel. Pereõe kabinetis ta nii rõõmus ei olnud. Korra pani jooksu ka - peitis end registratuuri kapi alla. Lõpuks lasi süles olles süsti ära teha ja läks mänguasja valima. Issi periood kestab. Kodus lõunaunne ei jää. Täna proovis issiga tervelt tund, väsinud ta oli, ööuni oli alla 9h ja ärkas 6 aeg. Lõpuks läksid nad autoga sõitma ja magas. Ülehomme algab lasteaed. Ma natuke pelgan seda, et äkki liigub ööuni siis liiga hiliseks, aga ärkab ikka hommikuti kuuest. Kui suunan teda käsi pesema, siis üsna tihti tahab neid pesta oma mänguköögis. Täna näitas mulle sealset seebianumat ka, et aga seep on ju olemas! Raamatuid tahaks temaga rohkem vaadata ja jutustada.
Augustiga tuli sügispööre (sellist sõna ei ole vist olemas). Aga hommikud on lausa külmad, kaste murul nii märg ja külm. Kurgid nii ei kasva. Meil pole ühes toas vaipa ja see annab kohe tunda, kui sinna astud. Mina magan juba jälle sokkidega (see sokkideta aeg oli väga lühike). Abikaasa ütles täna, et peaks tekikoti sisse teki otsima. Peaks tõesti, aga mul pole aimugi, kus see tekk on. Eile hommikul oli tohutu udu nagu oleks september. Sellist hommikut, et kell 8 või 9 õue minnes, poleks rohi märg, ei ole olnudki. Ei tea kas lastega vette jõua veel? (nope, ei jõudnud. /01.09)
Poja korjas emmele. :)
Ema käis külas ja tegime kurke. Ma olin päev enne päris murelik, kas saan kurgid ikka kätte, sest esmaspäeval helistades selgus, et kurke pole ja nad homme korjavad. Otsisin juba mujalt ka, aga kui tahad suurema koguse osta, siis see 3 eur/kg pani natuke kukalt kratsima. Aga teisipäeval tuli Kurissaare fb lehele info, et kurgid olemas, helistasin ja sõitsime. Seal müüakse kotiga (20kg) ja kõik muidugi purki ei läinud, söömiseks oli ja jäi ka. Purke sai ka omajagu. Päeval olime käinud pojaga mustsõstralehti korjamas. Ema tõi õe juurest tilli. Abikaasa pidi poest äädikat ja sinepiseemneid juurde tooma. Poja aitas kurkide pesemise juures. Purgid sain verandalt. Kaaned olid ka olemas. Ja siis ema möllas köögis umbes viis tundi. Järgmine päev korjas veel sõstraid, millest ma neljapäeval mahla kuumutasin.
Keldris on jälle vesi. Äkki nüüd nädala jagu? Päris tüütu. See ei kuivagi meil ära... Alles mõni päev tagasi oli jälle tohutu vihmasadu.
Noored kanad kipuvad lendama. Poja jättis mingi päev väraca lahti, suurem osa panid jooksu. Siis pani poja värava kinni ja üks nooreke, kes maha jäi, lendas lihtsalt üle. Munakesed on nii pisikesed, kõik pole isegi 30 grammi, aga mitme sees on kaks rebu või lausa kolm. Ma lootsin, et kui noored ka munevad, siis saame igapäevaselt 6 muna, aga ikka ei saa küll... Suuri mune on kaks ja siis vahel kaks väikest. Väikeseid mune pole üldse igapäevaselt ega ka ülepäeva... Äkki varsti.
Pääsukeste osas jagasin valeinfot! Nimelt avastasin, et nad o lauda tagumisse ossa pesa teinud. Targad linnud! Sest nii me ei sega neid, kui me lauta lähme.
14.08
Poja on kolmas päev lasteaias. Eile hommikul teatas, et ta eile alles käis ja täna ei taha minna. Lõpuks läks siiski heatujuliselt. Teisipäeva õhtul oli aga uinumisega küll probleem, ju oli nii palju emotsioone ning lisaks oli lasteaias 2h maganud ja veel pikutanud ka. Ma ei tea, kas puhkuse ajal oli üldse mõni päev, kui ta oleks 2h maganud. Eile õhtul uinus juba tavapärasel ajal. Hommikud on ikka nii ärganud, et näeb issit ka. Üks päev ärkas täpselt nii, et issi oli uksest välja läinud. Poja jooksis siis ruttu kööki, pani kummikud jalga ja läks õue (Abikaasa teeb hommikul kanad lahti, et ei suundu kohe auto poole). Poja sai musid-kallid kõik ära teha.
18.08
Ma olin hommikul üsna halvas tujus. Kuidagi kehvasti maganud ja väsinud. Kui ma varahommikul millegi peale ärkan, siis ei jää eriti uuesti magama. Ja vaikselt hakkavad lapsed sahmerdama. Ja siis tuleb Abikaasal äratus. Ja see hammas. Kui kuskil midagi valutab, siis noh ongi paha olla. Möödunud nädalal muutus ige ühest kohast tundlikuks ja mida päev edasi, siis seda rohkem. Vahepeal andis hammas ka juba tunda. Ja siis reedel sain aru, et ega porgandit küll selle poolega enam ei näri... Valuvaigistit hakkasin puusa pärast võtma (nimelt oli veidi enam kui nädal tagasi selline valu jalas ja puusas, et üldse ei kannatanud olla. Aga samal ajal oli tütreke palavikus ja tal oli halb olla, nii et fookus oli lastel. Aga möödunud nädala esmaspäeval otsustasin, et teen ibuprofeeniga kuuri. Harjutusi ei kannatanud ka teha. Tänaseks on see tagasi tõmmanud, aga päris valuvaba ei ole, kuigi võtan valuravi. Äkki ibukas fokusseeris ennast nüüd hambale). Reedel ei saanud ma hambaravis enam kedagi kätte, kell oli palju (ja vo hoopis puhkus ka). Plaaniline aeg on mul oktoobris. Ja täna hommikul helistatid mulle tagasi! Ma olen nii tänulik, et ei pidanud ise hakkama helistama (plaan oli, aga vaatasin, et kel 9 avavad, et ma pool 9 veel küll helistamisele ei mõelnud). Nii et homme saan oma hamba ette näidata. See tähendab seda, et täna tuleb asjad pakkida ning hommikul veerand 9 aeg kodust startida. Õde tuleb oma lastega lapsi vaatama. Ja siis sõidan oma lastega edasi Virumaa poole. Rakverest võtan õepoja peale, et poisid saavad siis mamma juures koos mängida. Oleme seal kaks ööd, nii et väga palju asju pole vaja, aga kui ilmad niisked, siis natukene ikka. Kolmapäeval peab tädi oma sünnipäeva. Ujumiseks vist sobivat ilma ei ole. Selleks on kahju. Mina jahedasse vette ei kipu. Keha tahab praegu sooja.
Aga see esmaspäeva hommik on ikka hea küll, kui enam ei mõtle, kas peab aknamehele helistama või ei pea, kas ta võtab vastu või ei võta, kas ilmub välja või ei ilmu. Aknapaled said valmis! Ma olin neljapäevaks ikka täitsa edast väljast. Too kolmapäev, millest oli juttu olnud, ta ühendust ei võtnud ja siia ei ilmunud. Neljapäeva kohta olin öelnud, et ma olen kella 13ni hõivatud (telefon oli lennurežiimis). Ja siis poole 4 aeg heliseb telefon, kus ta teatab mulle, et proovis hommikul helistada, aga mul oli telefon väljas. Meenutasin talle, et ma mainisin seda talle mitu korda. Oli seda meelt, et tal vaja uuesti mõõdud võtta ja siis plaadid lõigata, et teeks selle asja ikkagi ära. Mina olin vahepeal chat gpt abil juba töökuulutuse teinud ja olin valmis seda üles riputama kohalikku fb gruppi, aga otsisin google ja chati abil, et mis plaatidest need paled on tehtud, sest nii õhukest plaati ei leidnud (ja mis paksem oli ja leidsin, selle hind oli väga kõrge... + see oli selline ca 280x200cm). Reede hommikul pärast 8 ta helistas ja oligi 20 minuti pärast siin (ilmselt esimene kord niimoodi). Võttis mõõdud ja arvas, et on lõunaks tagasi. Ei olnud. Jõudis kell 16. Tegi kööki. Ja eile lõpetas köögi ja tegi elutoa ka. Valmis. Kõik. Raha kandsin üle. Rohkem ei pea helistama. Sain õppetunni edaspidiseks ja loodan, et olen targem ka.
Pojale said täna kaasa puuviljad, arbuus ja mustikad. Tema sünnipäevast on 1,5 kuud möödas, aga saab siis täna lasteaias tähistada. Õunamahla soovis ka, nii et see ka. Ja keldris pole paar päeva vesi üle ääre olnud ja kelder ise ka palju kuivem! Selle koristus tuleb mul küll ette võtta. Mitte et ma väga palju hoidiseid teeks, aga kui on vähegi kuiv, siis aeg koristada.
Tillu kodukohvik
Vidrike
Urvaste
Laupäeval käisime kolme kollase akna juures. Kõige pealt vaatasime Vidrikel lambaid (nii nunnud!) Esimene oli vaade Urvaste kirikule. Siis sõitsime Võrru Tamula äärde. Siis tahtsin Põlvas süüa ja läksime Tillu kohvikusse (armas koht, rahvast oli palju). Tütreke oli autos korduvalt miniunesid teinud. Pojal hakkas Põlvasse jõudes silm kinni vajuma, samas oli kõht väga tühi... päris sellist lastele head valikut ei olnud. Ja vahepeal oli natukene keeruline. Palju emotsioone. Ja väsimus sinna otsa. Tagasi autos jäid mõlemad lapsed väga kiiresti magama. Meil oli veel kiire peatus Maanteemuuseumi juures ja siis koju. Kodus ärkasid lapsed üles. Ilm oli selline tuuline ja jahedam. Minul oli kleit ja suvised kingad, aga varvastel hakkaski külm.
Tütrega oli möödunud nädalal lastearsti visiit. Viimane. Mainisin, et ta oli alles palavikus (esmasmpäeval ärkas palavikuta ja siis me perearstile ei läinud, aga esmasp vatsu teisipäeva oli väga rahutu öö) ja küsisin, kas saaks ehk kõrvu vaadata. Selgus, et nemad seda ei tee, neil ei ole isegi aparaati. Haigestumisega peaks ikka perearstile pöörduma. Suht tervishoiu kurnamine ju... mul on niikuinii arstile aeg, et peaks veel teisele ka minema? Aga kui teemaks läks toitumine ja arst küsis, mis laps sööb, siis vastasin, et rinda ja näputoitu. Ma ei osanud koguseid vastata, sest ma ei kaalu neid. Sööb palju sööb ja nii on. Ta ei küsinud kui palju laps rinda saab. Aga sain tema versiooni, et näputoit ei ole mingi lisatoit. Näputoit on vaid peenmotoorika arenguks. Ja mina lapsevanemana peaksin ikka last toitma, et kindel olla, et ta saaks 200gr lisatoitu päevas. Ilmselt oli mu nägu päris hämmeldunud. Kuulasin ta jutu ära. Ja meie teeme edasi nii nagu teeme. Eelnevalt olin arstile öelnud, et laps võttis kuuga 1kg juurde. Hiljem, füsioterapeudi ukse taga, vestlesime kandevahenditest. Nende osas olime ühte meelt. :) Ise ilmusin ka vastuvõtule laps kandekotis, sest ei jaksanud enam hällisisuga nii pikka maad tulla. (Vahepeal on päris mitu tundi mööda läinud. Tütreke oli hommikul kaua üleval, aga kui lõpuks magama jäi, siis magas suts üle 30min. Käisime siis korra sõidus, tahtsin ühe raamatu ja paki kätte saada. Vahepeal paneb ta autos silma uuesti kinni. Pani ka.. aga paar minutit enne kodu ja ärkas üles. Ja siis jõudis veel üle 2,5h üleval olla, käisime jalutamas ka.) Füsio oli neiuga väga rahul, isegi hämmeldunud, kui keeras selja ja teine juba istus ja asjatas. Andsin ajatelje, millal midagi tegema hakkas, mitu korda küsis, et istuma hakkas ju ikka 6. kuu lõpus, siis ütlesin, et ei, alguses... Tütreke näitas seal ka nii istumist, käputamist, püsti minemist, seismist, äkki tegi siis samme ka. Lisaks haaras väikseid asju. Hästi tore füsio oli.
Must mees katusel
Korstnapühkija käis ka. Tegelikult lausa kaks, sest Tahma Toomase poeg on ka nüüd sama ameti peal ja üsna tihti käivad koos. Saab ju kiiremini ka. Meie kutsume ikka igal aastal, endal ka siis hea kindel olla, et kõik õle vaadatud ja toimib.
25.08
Kuidas teil nädal algas? Meie käisime perearstikeskuses. Tütrel taas palavik (2n tagasi oli ju), aga kõrgem. Eile päeval oli igati okei, rõõmus, rõõsa, sõi. Õhtul tundus soe ja oli 37.5 C, enne kella 1 oli üle 38 C ja ööuni oli olnud väga rahutu. Seal kõhus miski vaevab. Sai küünla ja tunnike oli rahulikum. Jõudis korra piima ka välja pursata (või oksendada). Ja nii terve öö. Vähemalt sööb. Hommikul hakkas temp taas kerkima. Pereõde tegi vere, mis korras. Plaan oli ka pissiproov võtta, aga kuna ta vahepeal sai küünla, sest temp läks liiga kõrgeks, siis see kogumiskott ei täitnud oma ülesannet. Arst arvas, et vaeva teb ikkagi kaka mass ja äkki viirus lisaks. No ma ei tea... Kodus panime kõhu tööle ja mingit erilist suurt sisu sealt küll ei tulnud. Muudkui magab, see on hea. Aga raske, kui pisike on haige.
Mina olin ka siruli. Jõudsime 21.08 koju ja algas peavalu (või oli juba sõidu ajal.. ei mäleta). Öösel ja hommikul oli kurk ka valus olnud. Valuvaigistit võtsin, see ei mõjunud. Jätkus öösel ja järgmisel päeval. Reede õhtu mingi oli ikka väga väga halb. Ka iiveldas. Kas mul migreen? Öösel andis tugevam valu järele ja laupäeval hakkas inimese tunne. Nohu ei tekkinud. Kurguvalule sain ka piiri. Aga see võttis ika täitsa läbi, sest samaaegselt tuli ju laste eest hoolitseda.
Sauna taga põllu ääres..
Üks päev oli toas taas mitmeid sisalikke
Mis see Toomas seal pliidiga teeb?
Poja rääkis talle, kuidas temal on ka tolmuimeja (aga kollane) ja muid tööriistu näitas ka. Sai endale ühe sinise harja. Mul oli hea meel, et nad said tulla enne kui lasteaed algas ja poja kodus oli, talle nii meeldib uudistada.
Aknad said ka väljast pestud. Poja aitas.
Möödunud nädala teisipäeval sai siis hambaarstil käidud. Nad tegid väikese pildi, mis ei näidanud, et hamba olla oleks põletik olnud, juureravi oli see hammas tõesti saanud. Midagi näha ka ei olnud. Sain igeme juurde ravimit ja ka AB peale, võtsin ka valuvaigistit edasi, sest noh.. valus oli. Edasi sõitsime Virumaale ja see oli üks pikk sõit. Tütreke nuttis ja nuttis. Peatusin, lohutasin, pakkusin süüa (Jõgeval võttis paar lonksu süüa, muidu mitte), sõitsime edasi ja kordasime. Enne Rakvere jäi lõpuks magama, aga nuttis ka läbi une. Õepoeg sai autole ja läksime edasi. See sõit oli emotsionaalselt nii raske, et ma mõtlesin, et never again. Poja sai sugulasega mängida ja oli rõõmus. Sellest oli niiiiii palju abi, sest üksi kahe pisikesega.. ma ei tea.. ma poleks läinud. Poja lõunaund ei teinud ja siis sain nad õhtul üheaegselt magama. Hommik algas meil siiski vara (see mind väga ei rõõmustanud). 20.08 oli päris ilus ilm.. võinoh hommik oli külm ja rõske, aga siis läks paremaks. Käisime Oandul tädi sünnipäeal ja matkamas. Poja saatsin oma õdedega rajale, jooksukas oli ka kaasas, aga see oli ühele õele siis jõuharjutusteks. Poja oli kõndinud, söönud mustikaid, olnud kukil. Mina tütrega tervet rada kaasa ei teinud, sest kõik polnud vankriga läbitav. Aga mustikaid käisin küll söömas. Nii palju ja nii head! 21.08 hakkasime siis tagasi tulema keskpäeva paiku, hommik oli taas väljakutse, ema pidi tööle minema, õepoeg hakkas väsima, aga minu pojal energiat jagus. Hommik oli taas väga vara alanud. Nii et kui me 12.04 startisime, siis varsti poja juba magas. Ärkas küll Väike-Maarjas suure nutu ja kurbusega, sest õepoeg oli vahepeal oma koju läinud ja see kurvas teda. Jäin seisma, et teda kallistada ja lohutada. Ja ei teagi, kas tütreke ärkas selle peale või siis nutu peale aga temagi oli üleval (ja magama oli jäänud tunduvalt hiljem, sest kohe autoga sõites oli jälle nutune). Püüdsin neid seal lohutada ja sõitsime ikka edasi. Tegime Vaimastveres väikese peatuse ja siis läksime Kassinurmele - üks endine kolleeg suvitab seal. Saime korraks jalga sirutada, tütar sai korra rinnale, natukene juttu ajada, ilusat aeda ja õiteilu nautida. Ja kui tütreke väsimas hakkas, siis liikusime edasi, suurele teele jõudes ta magaski. Külaskäik oli kahjuks lühike, aga minu jaoks nii vajaliku koha peal.
Oandul
Metsas
Pakendi vedu
Õuel enam pinki pole.
Jalutades kohtasin väikest konnakest.
Eriarst helistas ta tagasi. Kuivõrd maksaanalüüsid olid paremad kui mai lõpus, siis ta ei arva, et peaks midagi edasi uurima (no võttis ka erinvaid vereproove, et geneetilisi asju välistada) ja et probleem metaboolne. Analüüsidest võttis kinni kolesterooli näitudest, et need on kõrged ja ma peaks ravi peale mõtlema. Ok, selle peale sain ma kreepsu. Sest need ei olnud paastuverest. Ma olin söönud praemuna ja juustu (praadisin võiga, täitsa rasvane asi) ja see konkreetselt mjutab kolesterooli näitusid! Ma tean seda ju. Mul on kõik paastuvere kolesteroolid olnud korras, olid ka kevadel. Seda ta ei kuulanud. Söönud või mitte, aga need olid kõrged. Endokrinoloogist ei olnud ka juttu. Nojah. Mis seal siis ikka. Möödunud nädalal tulid punased külla üle päris pika aja, nii et äkki hormonaalses seisundis on ka miskit muutumas.
01.08
Möödunud nädala esmaspäev, kui tütreke palavikus oli, siis ülejäänud päeva veetsime kaisutades. Tema magas suurema osa ajast mu rinnal ja mina olin tema jaoks lihtsalt olemas. Kui palavik 39 juurde hakkas jõudma, siis võtsin selle ravimiga alla, seejärel oli tal natuke rohkem energiat ka. Öö oli veidi rahulikum, palavik oli, aga mitte selline, et oleksin sekkunud. Küll aga poja ei tahtnud magada - teadis, et issi läheb hommikul pealinna kaheks päevaks ja nii oli ta vähemalt kella viiest üleval, võimalik, et ka varem. Teisipäev oli palavik madalam, käisime ka värsket õhku hingamas. Arvasin, et ehk õnnestub lapsed ka varem magama saada, aga päris nii ei läinud. Kolmapäeval oli tütrekesel olemine parem ja 38 ligi temp enam ei läinudki. Poja oli rõõmus, et issi tagasi ja läks talle ka aeda järgi. Üldiselt on aias käik ikka rõõmus. Eile näiteks tahtis ka minna, aga oli pühapäev. Reede oli tal vaba, siis käisime hambaarstil. Ja saigi teine auk ka ära parandatud. Mitte puurides, aga kuna email on pehme olnud, siis on saanud sealt ära nokkida. (Üleval kaks tagumist hammast olid juba lõikudes tumedate kohtadega ehk amili kahjustusega, looteeas tekkinud. Paratamatult tekib sinna ühel hetkel siis auk.) Nii kiidan teda, et ta nii kannatlik oli. Tal olid enda päikeseprillid kaasas. Hetkel uut aega ei pannud, aga ju lähme sel aastal korra veel, et ikka meeles püsiks. Tema lemmik on muidugi mänguasja valimine - pallid ja sisalikud. Ühel hetkel vajavad need plommid ilmselt vahetamist (st puurimisega), aga kuni valu ei tee ja püsivad peal, siis kõik hästi. Teised hambad on ilusad. Hambaarst kahtlustab, et keelekida on võib-olla sutsu suur (sündides on tegelikult lõigatud, aga kasvab tagasi).
Virumaa
Sel aastal saab viinamarju
Värske leib
Kihvik
Tütrekesel on natukene esihambaid tunda. Aga samas nagu päris lõikunud ei ole? V-o oli see palavik ikkagi sellest? Kõhuga on nii, et kuigi ravim sai ostetud, siis no ei kiirusta seda andma. Oluline, et kõht käiks ikka regulaarselt läbi ja kaka ees poleks ka hirmu ja see poleks valus. Lisasinmenüüsse kiivi ja tundub, et see on küll hea. Ja seetõttu saab ka vahepeal püreed lisaks näputoidule. Huvitav, et kuivatatud ploomidest püree ei teinud nagu mitte midagi, pirni oma nagu funkab, aga kõik võib ka kiivist olla. (Täna hommikul mõtlesin, et ma ei pane mähkmepaberit, et eile ju alles tegi kaka, aga kaks tundi hiljem korjasin kraanikausist kakat ja puhastasin riidest mähet.)
Muud vist polegi. Ilmad on jätkuvalt vihmased ja hallid. Linnud sõid punast sõstart. Ja arooniat. Õunu on vähe, aga kukuvad ikkagi alla. Avamaa kurke sain ainult paar tükki. Sibulad võtsin üles, väga väikesed. Herned maitsesid küll hästi. Porgand jäi harvendamata, näis, mis sellest saab. See lillepeenar on mul jätkuvalt hingel, aga ei tea.. Eile ledsin üle tüki aja ühe hispaanlase - üle tüki aja sellepärast, et ma lihtsalt pole neid otsimas käinud. Maja taga on muru ka kohati üsna kõrge, et sealt ei leia neid.
Augusti viimane reede, kui poja enne kella 4 keset jutustamist magama jäi.
Tütreke ärkas paar minutit hiljem ja tegi pai.
Nädala lõpus tegin hüppeliigesele viga. Tahtsin paar asja prügikasti viia, aga trepist alla minnes astusin valesti ja vasak jalg käis paremale ja vasakule ja selline valu sähvakas, et koperdasin seal murule ja pikali, no nii valus oli, et hinge hoidsin ka kinni. Kusjuures olin veel sipelgapesas. Helistasin siis kella kaudu abikaasale, et ta mind püsti aitaks, sest ise ma püsti ei saanud. Panin külma peale ja määrisin. No see valu oli päris kohutav. Aga ma olin väga hoitud! Sest järgmiseks hommikuks polnud paistetust ega hematoomi. Öösel oli küll valu tõttu halb magada, kõhuli ei saanud üldse olla. Ja reedel labajalag üles-alla, paremale-vasakule ei liikunud, aga sain kõndida. Tänaseks seis üsna okei.
Hambaarstil käisin ka. Pealtnäha hammas korras, pildi järgi ka. Variant on teha uuesti juureravi, aga mikroskoobiga, mida minu arst ei tee. Andis mulle kontakti. Ma pole otsustanud. See võib olla ca 900 eurot. Teine variant on ka see, et hammas on kuskilt murdunud. Kas siis on üldse midagi teha? Seda unustasin küsida.
