XIII nädal

Draakon

Sel aastal on märtsikuu andnud nii palju ilusaid ilmasid. Ja ma olen selle üle nii tänulik. Rõõm on õues olla ja toimetada. 

Esmaspäeval oli pojaga hambaarsti aeg. Palusin ta lasteaias unest varem üles ajada, et jõuaksime poole neljaks Tartusse. Olime arstile minekust korduvalt rääkinud. Kohale jõudes vajas natuke ikka julgustust. Julgusejänku oli ka kaasas. 

Lapsed hambaarstil

Ühel päeval pidime Abikaasaga ise hambaarstil käima. Hetkel uusi aegasid ei pannud. Kui probleeme pole käime kevadel ja sügisel. Aga hetkel on sügis nii kaugel ja ma ei kujuta ettegi, mis aega panna... vast siis, kui on mingid otsused tehtud. 

Pojaga oli veel logopeedi visiit. Julgusejänku oli taas kaasas. Andis julgust küll. Hiljem aga kadus... õnneks leidis sekretär selle üles (nii pisike, polnud lihtne leida) ja saan selle tagasi. Logopeedil käimise osas on kahetised tunded. Justkui on vaja osade häälikute osas abi, aga samas äkki kasvab välja ja tuleb ise?! Ma ei saanudki aru, miks ei võiks siis visiite määrata.. Kidade osas oli ju selline so-so. Poja sõnavara sai küll kiita. Keele liikuvust oleks vaja parandada, aga mina seda ju juhendada ei oska... Ma olen segaduses. Lasteaias oli tal veel üks tore päev, kui nad nägid küülikuid, hiiri, rotte ja madu. 

Teisipäev oli nii tuuline, et lõket enam ei teinud. Esmaspäeval tegin küll. 

Jah, hetkel minu jaoks selle aasta parim.

Mulle väga meeldib ta stiil.

Palju mõtlemapanevaid kohti.

Lugesin aeglaselt. 

26.03

Õhtupoolikul vajutasin telefonis kontaktiline "isa". Rihtisin kõnet veidi hilisemaks, et ta oleks tööpäeva lõpetanud ja kodus. 

Telefon kutsus, kuid keegi ei vastanud...

Ma ei teadnud, et see kõne, mis meil mõni aeg tagasi oli, jäigi meie viimaseks...

Ma ei teadnud, et seda tänast telefonikõnet ta enam ei kuule... et see kutsub ja kutsub.. aga tema enam ei vasta...

Ma saan aru. Aga ma ei saa aru. 

Nüüd on teid seal kaks...

Kuidas seda kõike jälle läbi teha... uuesti.. kui eelminegi pole kuskile kadunud... kuhu panna need ütlemata sõnad... toimumata jäänud külastused... aianduslikud nõuanded, mida enam ei saa...

kuidas siis nüüd enam ei ole

XII nädal

 

21.03 hommikul kodus

16.03

Täna oli mõlema lapsega kodune päev. Nuki egi hommikul selliseid köhatusi, et hakkasime kohe auru tegema. Väga tublisti tegi auru. Pärast hommikul tehtud aurusid läks köha ära, aga nüüd õhtupoolikul nagu vahepeal köhatab? Sel nädalal on logopeedi aeg, tahaks ikkagi väga sinna minna.

21.03

Eile algas kevad. Ilusat kevadet!

Päris tegus nädal on olnud. Nuki oli kaks päeva lasteaias. Neljapäeval oli planeeritud vaba päev, sest pärast logopeedi oli plaan minna sulistama. Logopeedi visiit jäi paraku ära, aga seda öeldi mulle eelmisel päeval kl 16. Sõbrannaga oli juba läbiräägitud. Lahkusime kodust lihtsalt veidi hiljem, sõps autole ja pikem ring Tartu poole, et Milla saaks magada. Ja siis sulistama. Nii mõnus ja vahva oli! Lapsed nautisid. Nuki ssai rõngaga tasakaalu selgeks ja siis sulistas ja nautis ka. Milla sulistas ka rõngaga ja hiljem vestiga ja oli väga rahul. Olime vees üle 2h. Üks laps ühega, teine teisega. Nii tänulik sõbrannale, et ta oli valmis kaasa tulema. Kui ma niimoodi kellegi kaasa kutsun, et aitaks lapsi vaadata, siis maksan muidugi ise tema pileti. Täna sõbrannad šokeerisid, millised on Vspa üldala piletid reede ja nv õhtuti. Ma olin täitsa sõnatu. Hommikuti saab käia 14 euroga. Kui Nuki beebi oli, siis oli pilet 10 eurot. Kuni 6a lapsed on tasuta. Seal on õhk mõnusalt soe. Miinuseks pean imetamistoa ära kaotamist. 

Tegin kõrvitsasaia. 

Vaatasin, et sügavkülma tuleks tühjendada. 

Väga maitsev tuli. Sõin ise ka. 

Igapäevasesse (või -nädala) menüüsse ei sobi, sest on ikkagi ka nisujahu ja suhkruga.

Nii ilusate ilmadega kuivatan pesu õues.

Tütreke oli väga rõõmus, et sai aidata.

Pani aga sokid nöörile, raputas seda, et mõni maha kukuks. Ja kordas tegevust.

Esmaspäeval oli ilm üsna vihmane, aga teised päevad olid veidi paremad, soojemad, päikselisemad. 

Olime palju õues. Tegime palju lõket. Alguses oli sellega keeruline. Tikke muudkui kulus, aga lõke püsivalt ei põlenud. Selle võsa põletamine ongi raske - see on nii hõre, et kui pidevalt kõrval ei ole ja ei säti, siis kustub leek ära. Väga palju pole jäänud, mis on vaja lõkkesse viia. Äkki homme saab jälle midagi tehtud. Kuivõrd räägitakse, et vett on vähe ja lubab pigem kuiva... siis ei ole seda lõkke tegemist ka kuskile lükata. 

Lastele kärusõitu.

Viisin lehti ka lõkkesse.

21.03 

Unibet Arena

Romeo&Julia

Täna käisin sõbrannadega Tallinnas Romeo&Julia vaatamas ja kuulamas! Ja 20a tagasi käisin ka. (Uskumatu, 20a!, millal ma nii vanaks sain?). Tollest korrast ma väga palju ei mäleta, sest on ka sassis, mis on päris mälestus ja mis on mul ekraanilt. Lauludega on mul CD ka. Ja üldse.. tol ajal olin ma mingi satsi ju Rootsis. Ma ei mäletagi, kas siis kui olid esimesed etendused? Või käisin siis, kui tehti kordus? Ma tean, et ühe korra ma ikka jõudsin. Oli see Nuku- ja noorsooteatris? Või kuskil mujal? 

Aga täna suundusime siis pealinna. Tartus saime kokku ja liikusime ühe autoga edasi. Läksime ikka varuga. Parkisime Rocca al Mare juurde, väga hea parkimiskoha saime. Sõime veel. Joped jätsime ka autosse, et hiljem kiiremini liikuma saada. Nimelt jäid teised veel pealinna, aga mina tahtsin koju oma laste juurde. Niisiis olime eelnevalt arutanud ja kokkuleppinud ja mul oli kl 16ks bussipilet. Et kui etendus orienteeruvalt 3h kestab, natuke varu ka, siis võiks ju jõuda? Rahvast oli palju. Meie isekohad olid sektor 104 ja selgus, et ... kaamerad jäävad meile ette ja meid juhatati ettepoole vasakule küljele. Ja kogemus oli äge! Šõu nii laval kui lae all ja vahekäikudes. Mõnusad tuttavad laulud. Ilusad inimesed. Tempokas etendus. Äge! Muuhulgas reklaamis ka seda, et Terminaator 40 kontsert toimub Tallinna Laululaval ja piletid olid -30%, nii et me ühe sõbrannaga ostsime need ka ära. Aga see toimub järgmisel aastal - 20.08.2027. 

Ja siis juhtus see, et etendus ei olnud kella 15ks kohe kuidagi läbi. Arvestasime, et natukene võib ikka venida... aga mõtlesin, et pigem me juba plaksutame ja kutsume tagasi. Plakustamine hakkas alles mingi 15.20.... ja kui seda oli natukene tehtud, siis me pidime ikkagi ära kappama (kuigi ma olin nõus pileti ka järgmisele bussile ostma, et läks esimene raisku, siis ise süüdi..). Aga me saime kiiresti välja, autosse ja minek. Parklast saime minema imekiiresti, liikluses oli paar toppamiskohta, aga jõudsin kenasti bussile. Tegu oli kahekordsebussiga, aga ma olin pileti alla ostnud. Natuke nagu kitsas oli ja istme dpigem ebamugavad? Aga ma sõitsin viimati bussiga vist mingi 2019 või nii.. kui oli mingi koolitus pealinnas. Või veel varem. Vanasti olid paljudel ekraanid lahti, vaadati filme. Täna ei näinud, et keegi oleks neid ekraane kasutanud, kõigil olid omad telefonid. Mina lugesin veidi raamatut. Võtsin ühe kakao. Sõin natuke. Aga paha hakkas. Pea valutas. Seest oli hõre. Istuda ebamugav. (Mul tänane sammude arv alla 4000.) Eks kõht oli tühi, muusikali ajal vett ei joonud (lausa 4h, mis minu jaoks väga pikk aeg) ja samas väsimus oli ka peal, sest ööuni oli kehv (ka öö enne seda). Minu üllatuseks jõudsime Tartusse mingi 18minutit varem. Sain oma autosse ja 18.40 olin juba kodus. 

Ühe päeva jaoks on see Tallinn ikka kaugel. 

Aga öösel eelistan kodus olla. 

23.03

See kast oli tulbisibulaid täis ning maetud lillepeenrasse.

Sama peenar, kus muidu need tulbid kasvasid.

Kaevasin selle eile üles ja seal oli ehk 10 sibulat.

Keegi sõi kõik need ära!

Natukene õnnetu olen.

Kevad

Tahtsin eile õhtul "Minu sõbrad" lõpuni lugeda, ainult natukene oli jäänud. Aga ma jäin laste kõrval enne poolt 9 magama. Esimesed tunnid olid päris hea uni, seejärel hakkas Milla tihedalt ärkama. Neljas selline öö. Eile hommikul ärkasid sõbrakesed 5.45, täna pingutasid 10minutit kauem. Oh, ma nii ootan, et pimendavruloo sel nädalal jõuaks, äkki see natukene aitab. Kardinat võin sättida terve õhtu, aga ühel hetkel tuleb Pisike ja ronib aknalauale. Ja kuskile jääb vahe sisse. Ust ei ole mõtet kinni hoida, siis kass kraabib ukse taga, kuni ta saab sisse. 

Eile olime juba pool 9 õues. Tegime lõkke. Abikaasa võttis sauna tagant ka sirelivõsa. Ja võsa alt veel koristasin. Seda koristamist on veel natukene jäänud. Aga leidsin hea koha, kuhu võiks uued mustikataimed kasvama panna. Püüan seal natukene kaevata, kas saan kraavi teha. Kui õnnestub, siis sinna paneks pigem uued taimed. Ka aiasolevad tuleks ümberistuda või uus pesa teha, aga see võtab aega. Mingi aeg juba googeldasin, kas kuskilt turvast ka saab (haagisega)... aga meil haaigisel ju katus?kate? peal ja siis saaks sinna seda tõsta ainult mingi väike kopakene. 

Eile tuli samme pea 16 000. Laupäeval oli aga alla 4000. 

Sauna tegime ka. 

XI nädal

 

09.03

hooaja avamine

Milla esimene sõit

09.03

Täna on e-esmaspäev. Gmailis on niiii palju uudiskirju. Teatud e-poodide uudiskirju ma nn jälgin. Selletõttu neid ka...

10.03

Süda

Eile täpselt nii mitu lauset kirjutasingi. Uudiskirjade juures jäi poolikuks. Mul on osad epoed, mille uudiskirju ma tõesti aeg-ajalt jälgin. Tavaliselt kustutan suurema osa avamata ära (mulle ei meeldi, kui postkastis on lugemata kirju). Täna leidsin kolm, kelle uudiskirjast sain loobuda. Prindistuudio on selline, kelle uudiskirja ootan ma vaid oktoobris. Muul ajal kustutan kohe ära. Aga kui ma selleks loobuksin, siis vaevalt oleks mul meeles septembri lõpus see uuesti tellida. 

Eile tegin tellimuse Heverenist ja Nõgelist. Viimasest tellisin siis tütrele tuubitoite. Siis kui on kiiret ampsu vaja. Talle maitsevad need. Koostis on hea ja sisaldavad veel rauda ka. Kui poeg väike oli, siis olid beebitoidud vaid purkides. Eile oli -20%, et täitsa korralik soodus. Ja kui muul ajal vaja, siis tellin ka otse sealt. Neid leiab ka juba jaekaubandusest (Rimi, Coop vähemalt), aga ühe tuubi hind on vähemalt 20 senti kallim kui Nõgeli oma e-poes. Heverenist tellisin ikka plekieemaldajat, hambageeli lastele, endale ühe pusaharja (vana läks ju katki) ja füsioloogilist ka. Ostukorv oli varem valmis. A, üks šampoon ka. Ma ei osta juba aastaid juuksehooldustooteid tavapoest. Kui ostukorve reedel valmis tegin, siis vaatasin Medironi ka. Sest viimased šampoonid ja palsamid on mul hoopis sealt. Aga tol momendil ei olnud neid laos ja ma ei saanud ostukorvi valmis teha. Ja nii ei tellinudki. Mõlemad tellimused tegin hommikul kohe ära. 

Tütreke ei tahtnud eile esimesse unne jääda. Kuigi ärkasime vara. Jalutasime üsna kaua. Tulime tuppa tagasi. Mõtlesin, et teeb siis ühe pika une. Eh.. sellepärast mul lause poolikuks jäigi. Mul jäi kohv isegi joomata. Läksin küll õue ja üritasin kärutada, aga uni oli läinud. Ja teist und ei teinudki. Tuli siis varajane ööuni.

11.03

Viimasel ajal ei ole üldse tahtmist joogat teha. Tegin nii regulaarselt ja täiega ootasin ja siis hops on õues päike ja mind ei tõmba sinna matile. Ma tean, et  ma pean tegema harjutusi ja venitusi... Eile püüdsin teha. Ja mu reietagused ikka ka nii pinges, et paljud asendid on ka selletõttu praktiliselt võimatud. Teen nii hästi, kui saan. Tahaksin tõuksida. Ma igatsen seda tunnet. Ja võhma. See alustamine tundub nii raske. Samuti see, et mul pole sobivaid jalanõusid. See jalanõude mure on ka nii suur... tekstiilist vabaajajalanõudega (mille jaoks pragu liiga märg, porine) on enam-vähem, aga kõik tugevamad ja kinnisemad jalanõud muudavad vasakul jalal kaks varvast tundetuks ja valusaks, et liikumine on lõpuks väga ebamugav. Ma ei kujuta siis seda tõukamist ette? Ja milliste jalanõudega? Jalg peab ikkagi toetatud olema.... Ema üks päev küsis, et võistlema vist enam me ei lähe? Vastasin, et Salamaale võiks ikka minna. Aga et tühja koha pealt ma ei lähe. 

Viimastel päevadel olen üritanud laste talveasju ära panna. Tahaks loota, et suurt külma ja lund enam ei tule.. Aga kes teab? Igaljuhul on põhikombed pestud. Ja samas need neile uuesti enam selga ei lähe. Panna müüki? Või teha seda sügisel? Millal oli korra ka üks 86 kombe seljas, mis oli suur. Pojast mäletan, et see läks tal ka 90 pikkusega veel selga. Ma ei teagi, kas hoida see alles, et ÄKKI läheb varatalvel vaja.. või äkki on ta nii pikk, et 92 suurus on kohe mõistlikum? Poja suvelapsena on täpselt nii, et mingid asjad on keset hooaega väikseks läinud. Et läks talvele vastu 86 suuruses kombega (Lassie, mida sai kanda kuni 92 pikkuseni... tema kandis isegi kuni 94) ja siis oli see väike.. aga kumb siis osta? 92 või 98?). Ma korra mõtlesin siin talveriiete sooduses talle uueks hooajaks kombe ära osta... aga ma ei tea, kui pikk ta on. Uueks talveks ilmselt üle 110cm, aga 116 võib ikka liiga suur olla. Jalanõudega tuleb korralik inventuur teha. Aga tahaks, et muru oleks kuiv ja roheline ja viiks kõik õue ja prooviks. Kui diivanile järgi läksime, siis tahtsin, et poja paneks tossud. Proovis kolme paari ja ükski ei sobinud. Sest võrreldes Kuomadega olid need väga ümber. Loodan, et saab ikka sõbraks. 

Hommikune idüll, kui lapsed käsikäes autoni läksid.

Poja läks enne õue, aga jooksis trepi juurde tagasi, kui meie Millaga jõudsime. Ja võttis tal käest kinni, et koos minna.

Milla tahtis hoopis teises suunas (mõnda poriloiku) minna.

Mul on Backman'i viimane raamat vist üle nädala aja juba käes ja ma pole seda isegi alustanud..

12.03

Täna tundus hea mõte voodipesu õue kuivama panna, et õhtupoolikul saaks selle uuesti voodisse. Mõte tundus hea, kuni me lausvihmas koju sõitsime... Ma isegi ei vaadanud ilmateadet, sest nädala aega on ju päike olnud. Kuhu päike kadus? Aga kuna päikest ei olnud, siis käisime korra linnas. Tegime ühe külaskäigu, millele olin üle aasta juba mõelnud. Nii tore, et õnnestus. Ja kuna Maximas olid täna mitmed asjad -50% (sh mähkmed), siis mõned mähkmed ostsin ka. 

16.03

Natuke võsa. 

Lõkke tegemiseks oli nädalavahetusel liiga suur tuul.

14.03

Õues oli soe.

Pühapäeval oli tuul tugevam ja külmem.

Poja (edaspidi Nuki) tahtis, et käiksime tõuksimas.

Tema ettekujutus oli, et emme ka tõuksib. :D

Aga esialgu nii ei saa.

Harjutab. 

Draakon päikest nautimas ja hiiri otsimas.

Milla ei ole tahtnud enam söögitoolis istuda. 

Aga väike lastelaud ja tool talle väga meeldib.

15.03

Tavaliselt õitsevad kuu lõpus.

Nädalavahetus oli toimekas. Olime palju õues. Käisime ehituspoes ka. Abikaasa võttis võsa maha, mis ootab nüüd põletamist. Mina tegin maasikakaste korda. Lapsed nautisid õues olemist. Pühapäeval tegime sauna. Nägin esimesi kevadlilli. Kuulsin ja nägin sookurgesid. Küpsetasin leiba, tainast aitasid teha mõlemad lapsed. Üks päev saime kuus muna! See on kohe eriti hästi. Üks täpiline ei mune, tema munad olid ka väga õhukesed. Ometi kõigil ju sama toit ja muu. Tahtsin pühapäeval kaks kana juurde võtta, aga kui kanaring meieni jõudis, siis enam kanu polnud. Äkki kuu lõpus õnnestub. Teise talu kanaring oli ka samal päeval, aga kirja järgi olid väiksemad kanad. Ma tahtsin suuremaid. Et ei peaks eriti eraldi hoidma. Terve kojusõit oli pojale selgitamist, et ei saanud kanu ja ma ei tea, kust me nüüd saame. Poja käib tihtilugu laudas ühte pruuni kana püüdmas. Ta ise ütleb, et meil on pruune kaks ja ta püüab erinevaid, aga tegelikult on neid ikkagi vaid üks. Sõbralik kanake on. Ei jookse eriti ära. Ma tean, et korraks lubab uuesti külma, aga pean minema kassidele puugirohtu ostma. Puugid on kindlasti juba liikvel. 

X nädal

 04.03

Rosaatseast oli vähe, silma all on üks punane laik..

mõni päev suurem, siis väiksem

tundub ka mingi ekseem

Kas ma kirjutasin sellest, et kui Tikker uuesti värvianalüüsist kirjutas, siis ma jäin mõtlema, et mis need minu värvid ikkagi on. Ma ise olen üsna kindel, et need on aastate jooksul ka muutunud. Sest nooremana olin ma heledamate juustega näiteks ja mõnel suvel pleekisid juuksed veelgi. Nüüd on juustevärv ikka täitsa pruun (ma ei värvi neid... viimasest triibutamisest on ka juba aaaaastaid möödas). Ja lisaks see näo punetus. Selle viimase peale sain ise ka aru, et ergsamad punased ja roosad mulle ei sobi. Värvianalüüsi pole hetkel võimalik minna, aga võtsin siis tänapäevased võimalused kasutusele. Proovisin erinevaid asju. Kõik ütlesid "pehme sügis". Tegelikult tahaks mõne nn õige pluusiga heas päevavalguses veel ühe loomuliku pildi saada, et kindel olla. Aga hetkel sellest lähtun. Harjumatu. Minu kodused riided on üsna mustad. Teevad näo veel kahvatumaks ja kui hõõgab ja punetab, siis toob selle eriti esile. Aga siiski jäävad mu kodused riided mustaks. Mõni päev vahetan maikat mitu korda päevas, sest keegi on pudruse näo, käed või jooksva nina sellesse tõmmanud. Aga muidu võiksgarderoobis olla riided, mis mulle paremini sobivad. Hetkel neid eriti ei tundu. Selle roosa kampsiku ostsin vintedest, et see värv võiks sobida. No ma alles harjun. 

02.03

Suur sula jätkus. Kanaaia ees oli tohutu suur lomp, mis pojale väga meeldis. Kutsus emmet ka sinna jooksma. Seljas tal Kulingu voodriga vihmakombe 98/104, millest tahtsin juba loobuda (mitme lapse seljas olnud ka, jalgadel oli vooder lahti). Aga uus number oli ikkagi liiga suur. Ema aitas säärtel voodri uuetsi külge õmmelda ja siis oli seda ka okei selga panna. Selle liulaskmisega läks lõpuks kuskilt vett sisse, sest pükstel oli sääred veidi märjad, aga sokid olid kuivad. Kindad olid kehvad. Lihtsalt avastasin, et polegi voodriga vihmakindaid. Absoluutselt ei mäleta, mida ta eelmine aasta kandis? Samas selline sula oli siis keset jaanuari... Pühapäeva õhtul tellisin mõlemale kindad ära, aga teisipäeva hommikuks oli postkastis kiri, et siniseid enam laos polnudki. Täna pidi uus kaup jõudma ja mustad, et nädala lõpuks saame kätte. Need ka mitmeks hooajaks vähemalt. Tütrele võtsin siis ka juba ära. Tellisin Lilz kids poest, seal oli soodukas parasjagu. Jonathani omad.

Eile läks poja lasteaeda. Hommikul käis vaatamas, kas lombil on ikka jää peal. Oli küll.

Ja tütreke teeb nüüd tudusid vankris. Ja üldse ta tahaks kogu aeg õues olla. Kõnnib juba nii vapralt. Eile küll kukkus korra ninuli ka ja käed maandusid muidugi selles suures lombis. Vahetasime riided ära ja läksime õue tagasi. Ta väga naudib kiikumist. Unesid on siiski kaks olnud, sest hommikud on varjased ja üks ei mängi välja. Aga samas ma käin hea meelega jalutamas. Ja saamegi rohkem värsket õhku.

Õues on muidugi ka no niiiii porine.

Tänase hommikuse seisuga on kelder kuiv. Ma olen üsna hämmingus. 

Täna paistab päike ja nii mõnus on. Niiii tahan päikest ja kevadet.

Aga muidugi on alles märtsi algus ja võib veel lund tulla ja kõike muud.

Esmaspäeval panin pojale logopeedi aja ära. Nii et äkki hiljem lasteaeda. Võimalusel viin Milla enne sõbranna poole. Hambaarsti aeg on märtsi teises pooles, lükkasin paar nädalat edasi. 

Kirjutasin ühele korstnapühkijale, kes meil kunagi käis, kellega ka uuest pliidist rääkisime. Et äkki saaks hinnapakkumise. Meil tuleb see ühel hetkel plaani võtta, aga hinda ei kujuta enam ettegi. 

Väiksed sõnumid.

Märka.

06.03

Kaks päeva päikselist ilma! Päike on soe ja mõnus. Kuivatab seda muda ka, mis meil kõikjal on. Keldris EI ole vett. Ma olen hämmingus. Ja samas tänulik! 

Meil jätkub samas rütmis. Milla magab õues. Päeval rinda ei võta. Tahab väga palju õues olla. Eile sain kätte tema kummikombe. Jah, mul on tal erinevaid kevad-sügis kombesid, aga ükski polnud päris kummikombe, et ta võiks rahumeeli lombis istuda ja möllata. Vintedest leidsin 7 euro eest ühe väga heas seisus, sees vooder ka, et praeguseks ideaalne. Laps rõõmus. Emme rõõmus, et lapsel soe ja mugav. Lõpuks kummikuservast tuli natukene vett sisse (sest lõikasin ju kummikud madalamaks). Vihmakindad sain ka kätte. Millale sain ühed kasutatud ka yagast - 3 eurot, väga heas korras. Eks need natukene naljakad on. Sees suurus 0. Labakäe osa pea 2x pikem, kui väike käeke on...  Pojale said täna uued vihmakindad kaasa. Loodan, et tal oli nendega õues mõnus. 

Kelder jätkuvalt kuiv.

Garaažis on natukene märg - madalamal kui meie sissesõidutee ja sealt lumevalli sulavesi voolab... ja siis tegin selle kõrva oleva vana laudaukse lahti. Ja opadiii... Seal on varem ka vett olnud, aga mitte nii palju. Üle poole põranda oli vee all. See on garaažist veel madalamal. Mõlemasse oleks killustikku vaja. Aga enne tühjaks teha. Igasuguseid asju oleks vaja. Mõned plaanid soojaks ajaks on.

Sügisel ei saanudki mulda osta. See tuleks nüüd ära teha, kui ilmad kuivemad on. 

09.03

Hiireke käes ja sammud emme sõbranna poole.

Pimendavad.

See, mille mitu aastat tagasi ostsin.

Kümnes nädal sai juba läbi. Mul on endiselt nii hea meel, et ilmad on nõnda päikselised. Erinevad lombid on juba kadunud, kuid jagub lund ja muda. Milla on lausa kelgugagi veel sõitnud. 

Laupäeval sain sõbrannadega kokku. Kaks pisikest tüdrukut oli ka. Veebruaris kohtusime ka. Ja tegin siis kohe ettepaneku, et aprillis pakun enne enda sünnipäeva neile kooki ja kohvi. Tundub hea kohe miskit välja mõelda, sest kui pikem vahe jääb ja siis hakkame kuupäeva otsima, läheb päris kaua aega. Näis. 

Abikaasa ütles möödunud aastal, et ta enam kunagi ei lähe Võhandule. Mis te arvate kuhu ta läheb? Raftiga ikka. 

Eile oli plaan Otepääle sööma minna. Sest miks peab Tartusse ronima? Ja hiljem pidid poisid Kehtnasse sõitma, sest seal oli meie uus diivan. Diivani pidi kätte saame õhtusemal ajal ja seetõttu ainult poisid. Aga siis kirjutati meile, et nad jõuavad varem. Me hakkasime just riideid vahetama, et Otepääle minna. Tegime plaani ümber ja sõitsime kõik koos. Esialgses plaanis oli ka IKEA külastus (kodust sina näitas vist vaid 2h15min ja Kehtnasse 2h), aga selleni lõpuks ei jõudnud (Kehtna ja IKEA 45min). Sõit oleks liiga pikaks läinud ja päris selleks IKEAsse ei tahtnud minna, et sealt vaid läbi jookseme. Tegime veel Tikupoisis söömise peatuse. Lapsed said ka natukene ringi joosta ja siis jäid autos magama. Tagasi sõitsime teist kaudu. Oli tee vist nii kurviline, et Milla oksendas. JA ikka täie hooga kõik eelnevalt söödud toidu välja. Vahetusriided olid olemas, aga kombet mitte. Sai siis venna särgi ka veel selga. Autos oli õnneks soe ka. Ja mütsi tal sel momendil peas polnud. Keerasime tema tooli ka sõidusuunas ja siis edasi oli tema nägu naerul ja tuju hea. Tahaksin, et ta ikka SSS edasi sõidab. Poja hakkas ju väga varakult NSS sõitma, sest muud moodi polnud autoga sõitmine võimalik. 

Abikaasa kutsus veel sõbra appi ja uus diivan sai paika ka. Vana diivan oli meil üheksa aastat. Ja ikka väga läbi. Pisike oli kõik nurgad ära närinud, millel oli kunstnahka. Plekke oli nii tohutult palju, et kogu aeg kui kate ära tuli, siis mind nii häiris. Maha neid enam ei saanud. Oleme ka veebipoodidest uusi vaadanud... aga hetkel ei hakka hammas peale ja siis tahaks ikka päris seda õiget. Et käib lahti, et katteid saab pesta ja üldse plekid ei tule nii kergesti peale, panipaik. Uus diivan lahti ei käi (aga on laiem ja mahub kenasti magama) ja panipaika ka pole. Aga katted on eemaldatavad. Ja lapsed kiitsid kohe heaks. Sobib ka meile. Mina olen rahul. 150.- (+ kütuseraha) eest oli väga hea diil. 

IX nädal

 26.02

Vaikuse hetk autos 25.02 

Kell oli ca 12. Selle, et tütar autos magab, olin planeerinud. Poja jutustas terve tee ja tagasi ja poes... Tütreke jäi aga veel magama ja siis vaatasin, et okou.. mis vaikus. Poja magas ka. Talle kulus see uni kindlasti ära, sest oli ca kuuest üleval (ja seda ka eelmistel päevadel).

Tegelikult on mingi viirus külas. Esmaspäeval sain lasteaiast palavikus poja. Päev oli ju poolik ja keegi lõunaunne ei jäänud. Mina olin veel mõelnud, et nii ilus ilm, et saame lastega õues olla. Aga palavikus lapsega läksime ikkagi tuppa. Palavik nii kõrgeks ei läinud, et oleks vaja olnud rohtu anda. Ega ta ei tahtnud ka ja üldine enesetunne oli hea. Läks varakult magama. Aga mõned tunnid hiljem ärkas ja kurtis, et nii valus on ja paha hingata. Ei paukunud veel. Tegi issiga auru ja jäi üsna kiiresti uuesti magama. Minu jaoks ülejäänud öö oli valves olek. Kehvem oli hommikul pärast kuut ja saigi üles ärgatud (ja auru tehtud). Aga otsest köha ei tekkinudki. Palavik oli öösel ise alla läinud ja uuesti ei tekkinud. Mul oli tunne, et järgmine öö ei ole ka vist lihtne. Ja mõned tunnid pärast magama jäämist oli paukumine kohal. Ei jäänud ootama. Sai lisaks aurule ka rohu kätte. Ja kuna dexa teeb ka uniseks, siis õnneks jäi ka magama. Ja minu üllatuseks oli ülejäänud öö rahulik. Valvesolek kestis edasi. 

Eile aga tekkis tütrekesel palavik, mis samuti öösel ise alla tuli, aga öö oli siiski rahutu. Täna jookseb nina ka. Ja tundub, et tal olemine kehv. Ajas kogu rinnapiima välja, mis oli söönud. Lõpuks toas teda magama ei saanudki ja läksime õue. Jäi ruttu. Tahtsin ta tuppa tõsta. Ärkas aga suure nutuga, ei tahtnud uuetsi uinuda, ei tahtnud elutoas olla, jooksis tagasi magamistuppa ja võttis sealt oma mütsi ja näitas teisi õueasju. Rahunes, kui talle õueriided selga panin. Hetkel magab õues. Äkki üritabki mulle öelda, et laseksin tal ühe pika lõunaune teha, aga seda õues. Võrreldes oma vennaga on tema õues ikka väga vähe maganud. Lihtsalt päris keeruline oli see esimene kuus kuud, kui poja oli tihti haige ja kodus, siis ma ei saanud kärutama minna, et tütreke õues magaks. 

Eesti pidupäeval käisime kõik koos õues, et lipp heisata. 

Leivategu.

27.02

Eile jõudsime tütrega ühe korra veel õue. Oli tunnike maganud, kui ärkas. Toas said riided ära, aga tuju oli kehv ja tahtis uuesti riidesse panna. Vankrisse ei tahtnud. Tõmbas natuke ise kelku ja tahtis kelgule. Käisime siis veel külavahel. Ja saime lõpuks tuppa. Tuul oli üsna külm ja kelgul vist ülimugav olla ei olnud. 

Meil olid ka autod ja teed hommikuks jääga kaetud, aga ilmselt tunduvalt vähem kui põhjas. Eile oli pinnatuisku ka. Poja oli hommikul väga rõõmus sula üle.

"Emme, kas täna on õues soojem?" "Jaa, on küll." "Kas ma võin siis pusaga minna?"

Hetkel magab Milla õues. Toas korra pakkusin tudu kella 10 ajal, aga ei soovinud. Süüa ka eriti ei tahtnud. Lõpuks sättisime õue. Tõin kohvimasina vett, panime lindudele süüa, vaatasime kanad üle, korjasin munad. Ja läksime jalutama. Silm vajus kohe kinni. 

01.03

Nahkhiir meie keldris. 

Käisin keldrit uudistamas ja ajasin seinalt (kohe kui sisse minna) jääkristalle maha, nende kiht oli täitsa mitu cm. Ja ega ma seda lund sinna trepile jätnud. Ajasin nii palju, kui sain, kokku ja kühvliga välja. Ja siis nägin trepiastme küljes seda väikest tudujat. 

Veeaugus oli üks konn ka. Temale panin laua, et ta ikka välja saaks. Tänase seisuga oli auk veel tühi.

Selged sõnumid.

Täna sai päris tugevas vihmas jalutatud. Seljas oli ikka talvejope, aga vot vett see (enam) küll ei pea.
Ega see selleks lausvihmaks pole mõeldud ka. Ja mina ei teadnud, et ma 30 minutit tugevas vihmas jalutan.

Veebruari lõpus tuli SUUR sula. Sadas vihma ja plusskraadid ning laupäeva hommikuks olid põllud peaaegu lumest puhtad. Õuel veel lund jagus. Öösel oli katuselt ka lumi alla tulnud. Teerajad olid libedad. Tänaseks on väljas väga porine. Lund meie krundil veel jagub, väga vesine lumi. Täna tekkis kanade aiavärava ette tiigike. Kas hommikuks on vesi keldris? Ja ilmselt ka kohe üleääre. 

Eile olime lastega mitu korda õues. Venna näitas õele, kuidas veelombis hüpata ja Milla kohe rõõmustas. Tänagi jooksis kohe veelombi poole. Paraku avastasin, et mul ei ole talle sobilikke kummikuid. Poja ei tahtnud üldse voodriga kummikuid jalga panna. Aga teistega hakkab ju lumes külm. Millale on sobiva numbriga kummikud, AGA need on liiga kõrge säärega ja on ebamugav ja ilmselt ka kitsas, kui on püksid ja meriinokombe ka. Ja voodriga ei läinud need üldse jalga. Magazinis vist madala säärega pole... otsisin yagast ja fbst. Aga ei leidnud veel päris... Ema ütles, et lõika nendel teistel serv lühemaks. Ja see tundub mulle juba päris hea mõte. Midagi muud mul nende kummikutega ka teha pole. Soovitused teistele, et lapse esimesed kummikud olgu madala säärega. Pojal ju olid (mäletan, et temal olin ka kummikute leidmisega natukene hädas ja ehku peale ei saanud osta). Aga tal läksid need katki ja sellepärast ei jäänud kuskile hoiule ka. 

Ema tuli eile külla. Mul oli hea meel, et poja temaga mängida tahtis. Ja üsna kiiresti võttis omaks. Muidu on ta rohkem peljanud. Aga eks aeg ka edasi läinud. 

Täna tegime sauna. Ei pidanudki terve päev kütma, sest vesi oli täitsa olemas. 

Hommikud algasid nii eile kui täna kell 6. Väga oleksin tahtnud üks hommik kauem magada...

Ja väike preili pole kaks päeva rinda soovinud. Päevasel ajal siis. See kurvastab mind. Ööunne jäädes on võtnud ja öösel ka. Aga ... tahabki loobuda? Miks nii vara?

Ühtlasi on ta teinud ka nädalavahetuse päevauned ÕUES. Ise tahab õue minna. See on vahva. Kärus on ka hea meelega, kui on uneaeg. Ja minul on samme oodatust rohkem. Eile puus ka valutas.  

Hommik oli udune. 

Pilk on selge.